Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SILJA KABRAL
Laps peab kasvama võimalikult kaua kodus, kuid enne kooli peaks ta siiski mõnda aega viibima ka kollektiivis. Nii hakkab laps teistega arvestama, arvab Tartu Ülikooli lastepolikliiniku taastusraviosakonna juhataja Riina Pettai. Lastepolikliinikus teist aastat töötav taastusravirühm valmistab kooliks ette koduseid tervisehäiretega lapsi.
«Tänavu on taastusravirühmas 12 last, kuid tahtjaid oleks kindlasti veel,» räägib logopeed Tiiu Päll, kes on taastusravirühma loomise üks eestvedajaid. Tema sõnul on nad lapsi kooliks ette valmistanud juba 12-13 aastat, kuid meeskonnatööd eri spetsialistidega tehakse alles teist aastat.
Taastusravirühma on kodused lapsed suunatud pärast logopeedi juures käimist. «Me saame koolikomisjonis aru, et lapsel võivad kooli minnes tekkida õpiraskused, ning nende ennetamiseks saadame nad taastusravirühma,» sõnab Päll.
Praegu tegelevad kaks korda nädalas lastepolikliinikus käivate lastega lisaks logopeedile ja taastusraviarstile pedagoog, psühholoog ja psühhiaater, vajadusel kasutatakse kirurgi manuaalteraapiaoskusi.
Kord nädalas kogunevad kõik taastusravirühma lastega tegelevad spetsialistid, et arutada nende laste arengut ja kokku leppida, millele pöörata järgmistes tundides erilist tähelepanu.
Staazhikas pedagoog Liidia Jukk ütleb, et tema peamine eesmärk on arendada laste käelist tegevust, sest lugemist ja häälimist õpitakse logopeedi juures piisavalt. «Siia tulevad lapsed on käeliselt väga nõrgad, mõni viieaastane pole enne isegi pliiatsit õigesti käes hoidnud,» sõnab ta.
Kahe kuuga on tulemused olnud märgatavad ning nüüd kirjutavad lapsed tähti. Peenmotoorikat arendatakse näpuharjutuste abil.
Liidia Juki emakeele- ja matemaatikatundides on lisaks lastele ka vanemad. «Siis oskavad nad edaspidi oma lapsi kodus juhendada.»
Psühholoog Ülle Lepik sõnab, et enamikul lastest on rühma tulles suhtlemis- ja kohanemisraskused, millest nad hiljemalt kevadeks üle saavad. «Laps, kes kardab kõike ja kõiki, hakkab peagi ise teistega kontakti otsima,» ütleb ta. Psühholoogi juures õpivad lapsed teistega arvestama, oma arvamust väljendama ja otsustama.
«Taastusravi on meeskonnatöö, mida tuleb teha koos vanematega. Probleemseid lapsi pöördub meie poole üha sagedamini,» kinnitab liikumisterapeut Riina Pettai. Tema tundides pööratakse tähelepanu üldfüüsilisele treeningule, mis tagab korralikuma kõne.
«Kõnehäired on omakorda seotud kõnest arusaamisega ning lapsed ei oska korraldusigi täita,» räägib Pettai. Tema kinnitusel on kahe kuuga olnud laste edasiminek märgatav. «Möödunud aastal saavutasime esimesed rõõmustavad tulemused kolme kuu tööga,» ütleb ta.
Kõik taastusravirühmas käinud lapsed hakkavad õppima tavakoolis. «Tänavu käib meie juures ka üks kuulmispuudega laps, kuid tema on arenenud nii silmanähtavalt, et sügisel asub ta õppima tavakooli,» räägib logopeed.
Kõik lastega tegelejad kinnitavad, et vajadus selliste rühmade järele on suur. Seni on neile olnud suurimaks tunnustuseks möödunud aastal kooli läinud tütarlapse kinnitus, et koolis on kõik täpselt samuti kui lastepolikliinikus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
HELMI SAKKOV, Arhitekt Helmi Sakkov on Edukate Daamide Assotsiatsiooni (EDA) liige.
Naised on meestest haritumad, kohusetundlikumad ja karskemad, kuid Riigikokku ja volikogudesse valitakse ikkagi mehi. Tartu volikogusse kandideeris 322 meest ja 137 naist, valituks osutus 40 meest ja 9 naist.
Tartu volikogusse kandideerinud mehed said keskmiselt 63 häält, naised 44 häält. Õrnema soo esindajad jäid nimekirjades tahapoole (va Marju Lauristin, Tiiu Aro ja Silvia Russak) ning aitasid meestel volikogusse pääseda. Reformierakonnale tõid naised 1140 häält, Mõõdukatele andis Marju Lauristin 1396 häält (46%).
Naisi valisid peamiselt naised, kes tavaliselt ei hooli parteide mängust. Daamide poolt anti kokku 6046 häält, so 23% valijate häältest. Seega hääletas peaaegu iga teine naine naiskandidaadi poolt. Tõenäoliselt on see protsent järgmistel valimistel veidi suurem.
Valimiseelne telefoniküsitlus näitas, et ligi 50% vastanute arvates on Eestis naisküsimus aktuaalne. Last ootavatest emadest pole 56% abielus. Suur osa neist on majanduslikes raskustes, millele lisandub stress ainuvastutusest lapse elu eest.
Ligi pooled naised on sunnitud elus üksi hakkama saama. EDA valimiseelsele ankeedile vastanud naistest soovisid pooled sünnitada lapsi majanduslikele raskustele vaatamata.
Möödunud valimistel püüdis Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) aidata kõiki naisi, kes kandideerisid volikogusse mistahes valimisliidus. Järgmistel valimistel võiksid kõik daamid kandideerida ühes valimisliidus.
Kui EDA oleks koondanud eri nimekirjades kandideerinud naised ühte valimisliitu, oleksid naised tõenäoliselt saanud rohkem hääli. Kõiki naiskandidaate ühendav valimisliit oleks võitnud valimised 6046 häälega ning saanud volikogus peaaegu pooled kohtadest.
Keskmiselt tubli mees on tuntum kui sama tubli naine. Esiteks on meestel suuremad ambitsioonid, teiseks pühendavad nad vähe aega perekonnale, kolmandaks on meeste soov saada valituks palju suurem naiste omast. Naised kandideerivad mitte niivõrd võimujanust (nagu enamik mehi) kui missioonitundest.
Eesti naine rabeleb tööl ja kodus ega tee märkamagi, et ta saab sama töö eest 30% vähem palka kui mees. Ja kodused tööd on kuidagi iseenesestmõistetavalt tema kaelas. Kui jaks lõpeb, on naine sunnitud ohvriks tooma veel sündimata lapse.
Erinevalt viljatuse ravist on abort odav.
Kui mees perekonna maha jätab, siis rabeleb naine mitmel töökohal ja kodus, et lapsi ära toita. Kuigi naine peab kodu tähtsamaks kui tööd. Mees püüab iga hinna eest tööl edu saavutada ning toob ohvriks oma kodu ja tervise.
Kui mehed vähendaksid töökoormust ning pühendaksid vabaneva energia kodule, paraneks meeste tervis, naised oleksid kodus vähem koormatud ning teeniksid rohkem raha. Lõppkokkuvõttes väheneks lahutuste hulk ning naised julgeksid sünnitada rohkem lapsi.
Põhjamaade nn feminiinsetes ühiskondades väärtustatakse rohkem kodu. Meil vaatab iseseisvale naisele viltu enamik mehi ja pooled naistest. Mehed mõõdavad naisi skaalal: ema, hoor, neitsi. Naine kui sõber ja naine kui kolleeg sellele skaalale ei mahu. Kui abieluks sobivad meestest vaid pooled ning last soovivad kõik naised, kasvab osa lapsi paratamatult isata.
Kõik parteid ja valimisliidud peavad sündimuse suurendamist prioriteetseks, kuid ei tee selleks midagi. Meestest koosnevatelt volikogudelt ja Riigikogult ei maksa seda lootagi.
Kui naised ei hakka osalema otsuste tegemisel, jääb kõik endist viisi - mehed valitsevad ja naised nurisevad. Volikogusse valitud naised peaksid moodustama komisjoni ning püüdma midagi naiste ja laste heaks ära teha.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996