E, 28.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Meediategelased ühendavad ETV ja Eesti Raadio, Eesti Raadio sai sünnipäevaks raamatu ja laserplaadi, Isamaaliit algatab rahvahääletust, Piiritagustel kodanikel on õigus kaitsele, Eesti passi blankettide vargus lahenes, Lissabonis 21. sajandi Euroopa julge

NN
Meediategelased ühendavad ETV ja Eesti Raadio, Eesti Raadio sai sünnipäevaks raamatu ja laserplaadi, Isamaaliit algatab rahvahääletust, Piiritagustel kodanikel on õigus kaitsele, Eesti passi blankettide vargus lahenes, Lissabonis 21. sajandi Euroopa julge
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
ALO LÕHMUS

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev autoriteetne ringhäälingualane töörühm jõudis eile enam-vähem üksmeelele Eesti Televisiooni (ETV) ja Eesti Raadio (ER) ühendamiseks Eesti Ringhäälinguks.

Eeldatavasti jaanuariks valmib uue ringhäälinguseaduse eelnõu, mida täiendab avalik-õigusliku ringhäälingu seaduse eelnõu. Praegust ringhäälinguseadust asendavat kahte seaduseelnõu hakatakse ette valmistama ja menetlema paralleelselt.

Ringhäälingutöögrupi enamik soosis ka mõtet, et avalik-õiguslik ringhääling peaks senisest enam või isegi täielikult pühenduma programmide tellimisele, mitte neid ise tootma.

Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Erik Rummo sõnul toimiks ringhääling sel juhul kirjastuse põhimõttel - hangiks programme ning edastaks neid.

«Programmid tellitakse loomulikult konkursi korras, millel võiksid osaleda kõik tootjad. Eestis on umbes 30 firmat, kes on suutelised kvaliteetseid audio-videoprogramme valmistama, sellele lisanduvad veel eraringhäälingud ja filmitegijad,» rääkis Rummo «Postimehele». «Avalik-õiguslik ringhääling jääks kindlasti ise tootma ennekõike uudiseid.»

Ringhäälingunõukogu esimees märkis, et Eestis on sel alal olemas Tallinnfilmi kogemus. Tallinnfilmi organisatsioonist lahkusid omal ajal kõik loomingulised üksused nind asusid tegutsema omapäi.

«Midagi taolist võiks ette kujutada ka ETV ja ERi puhul,» arvas Rummo.

Töörühm saavutas eile konsensuse ka avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise suhtes, pooldades ringhäälingu rahastamist kindla eelarveprotsendi kaudu.

Tartu Ülikooli ajakirjandusosakond tegi ettepaneku kõrvaldada reklaam avalikust ringhäälingust kümne aasta jooksul, kusjuures tekkiv eelarveauk kaetaks eraringhäälingute eraldistest või ringhäälingulitsentside väljastamisest laekuva raha arvelt.

Uusi seaduseelnõusid hakkab töörühm arutama 29. jaanuaril.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TAMBET KAUGEMA

Eesti Raadio 70. sünnipäevaks ilmus kogumik «Esimesed seitsekümmend» ja Eesti Raadio koori CD-plaat «Siin põhjataeva all».

Kogumiku «Esimesed seitsekümmend» on koostanud Vello Lään ja see raamat sisaldab nimekate autorite kirjutisi Eesti Raadio 70-aastasest ajaloost peaaegu tänapäevani välja. Esimest korda kirjutatakse näiteks raadio käekäigust 1940ndatel aastatel saksa ning vene okupatsiooni ajal, ütles kogumiku koostaja.

Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus hindas kogumikku kõrgelt, kuid märkis samas, et sellelaadsete mälestusraamatute kõrval oleks väga vaja kirjutada ka Eesti ringhäälingu akadeemiline ajalugu.

Käesoleva aasta jaanuaris tegevuse lõpetanud Eesti Raadio koori CD-plaat «Siin põhjataeva all» on lindistatud 1994. aasta märtsis. CD-plaat annab läbilõike eesti klassikalisest koorimuusikast.

Plaadil kõlavad Tormise, Kreegi, Saare, Härma, Mägi ja Tubina teosed ning kava raamivad variandid (nii Kunileiu kui ka Ernesaksa oma) laulust «Mu isamaa on minu arm».

Palade valiku tegi ja dirigeeris Toomas Kapten, salvestas helirezhissöör Enno Mäemets, produtsenditöö tegi Viive Mäemets, CD-plaadi toimetaja oli Klassikaraadio direktor Tiia Teder. Tiia Tederi sõnutsi on see 11. Eesti Raadio firmamärki kandev plaat.

Peeter Sookruus ja Tiia Teder avaldasid lootust, et Eesti ringhäälingul saab kunagi olema jälle oma professionaalne koor.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Isamaaliit võttis ette rahvahääletuse algatuse: saadikurühma nimel andis Jüri Adams Riigikogu menetlusse otsuse-eelnõu korraldada rahvahääletus seonduvalt Eesti-Vene piirilepinguga.

«Kas Eesti Vabariik võib uue piirilepinguga muuta 1920. aasta Tartu rahulepinguga kehtestatud piiri selliselt, et praeguse kontrolljoone taga paiknevad eestlaste ajaloolised asualad loovutatakse Vene Föderatsioonile?» on eelnõus sõnastatud rahvahääletusele pandav küsimus.

Isamaaliidu eile esitatud eelnõu vastuvõtmiseks piisab Riigikogus lihthäälte enamusest. «Postimehe» andmeil on tõenäoline, et eelnõu juhtivkomisjoniks määratud põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku arvata eelnõu menetlusest välja ning jõudude vahekord selgub siis, kui hääletatakse, kas jätta see menetlusse või mitte.

Isamaaliitlased ütlevad seletuskirjas, et ette valmistatud Eesti-Vene piiri kulgemise leping kavandab piiri väikeste muudatustega joonele, mille Venemaa on kuulutanud ühepoolselt oma riigipiiriks ja mida Eesti seadus tunneb kui ajutist kontrolljoont.

«See joon pärineb Nõukogude okupatsiooni ajast kui Nõukogude Liidu sisemise administratiivjaotuse joon Eesti NSV ja Vene NFSV vahel,» tuletavad nad meelde.

Isamaaliitlased rõhutavad, et piirijoone täpse kulgemise kõrval on oluliseks reguleerimist ja kokkulepet vajavaks küsimuseks Venemaale loovutatavate alade elanike, Eesti Vabariigi kodanike vara ja õiguste saatuse küsimus.

«Kuitahes «tehniline» üks piirileping ka ei oleks, peaks see peale tehniliste üksikasjade sisaldama kokkuleppeid põhimõtete osas, kuidas piiri muutmise korral korraldatakse varalised, kodakondsuse ja elukoha valiku, liikumis- ja kultuuriliste õiguste teostamise ning ülemineku korraldamise küsimused,» märgivad nad.

Isamaaliitlased viitavad põhiseaduse 13. paragrahvile, mille kohaselt igaühel on õigus saada kaitset riigilt ja seaduselt ning mis ütleb, et Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.

Isamaaliitlaste hinnangul muudaks kavandatav piiri uue kulgemise leping ajalooks 1920. aasta Tartu rahulepingu kolmanda artikli, mis kirjeldab Eesti ja Venemaa vahelist piiri selliselt, et kõik eestlaste ajaloolised asualad tunnistati Eesti riigi koosseisu kuuluvaks.

Põhiseaduse paragrahv 105 ütleb, et Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Isamaaliitlased kinnitavad, et piirileping on pärast iseseisvuse taastamist esimene riigielu ja Eesti tuleviku seisukohalt nii tähtis küsimus, mille otsustamiseks on vaja rahva põhimõttelist nõusolekut.

«Kuna vastavalt põhiseadusele ei saa rahvahääletusele panna rahvusvahelisi lepinguid, siis on loogiline, et rahvahääletusele tuleb panna põhimõtteline küsimus, mis kas annaks võimaluse või keelaks sellise lepingu sõlmimise,» ütlevad isamaaliitlased.

Isamaaliit jättis eelnõus rahvahääletuse korraldamise päeva Riigikogu otsustada, kuid pakkus korraldamise aastaks 1997. Kui Riigikogu võtab isamaaliitlaste eelnõu vastu, lasub rahvahääletuse läbiviimise kohustus vabariigi valimiskomisjonil.

Viimane rahvahääletus oli Eestis 1992. aasta suvel, kui rahval oli võimalus öelda arvamus esitatud põhiseaduse projekti kohta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KLAAS

Kaitsepolitsei lahendas kodakondsus- ja migratsiooniameti Ida-Virumaa büroos möödunud aasta septembris toime pandud 1000 Eesti passi blanketi varguse. Kolm kahtlustatavat on oma süü üles tunnistanud.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Helle Sagris ütles eile «Postimehele», et 5. septembril möödunud aastal kodakondsus- ja migratsiooniameti Ida-Virumaa büroost Kohtla-Järvel varastatud 1000st Eesti passi blanketist on üles leitud 879. Sagris kinnitas «Postimehe» informatsiooni, et 30 neist olid Saaremaal maasse kaevatud.

Pressiesindaja sõnade kohaselt panid varguse toime sisekaitse operatiivrügemendi endine ohvitser A.L. (28) ning Kohtla-Järvel sündinud M.M. (26) ja K.T. (27). Küsimusele, kas kahtlustatavad on oma teo üles tunnistanud, vastas Sagris, et põhimõtteliselt on nad seda teinud. Süüdistust neile aga esitatud veel ei ole.

Ida-Viru prefekti Helmut Paabo sõnul uuris passide vargust alguses Ida-Viru politseiprefektuur, kuid kui sai selgeks, et vargusse on segatud sisekaitse operatiivrügemendi ohvitser, võttis asja uurimise üle kaitsepolitsei.

Pressiesindaja selgitusel panid kahtlustatavad varguse toime kodakondsus- ja migratsiooniameti Ida-Virumaa büroo töötaja abil, kasutades teda ära büroosse sissepääsemiseks. Sagrise sõnul said vargad kodakondsusametniku käest selle ruumi võtme, kus passiblanketid olid, ja see lihtsustas varguse toimepanemist.

A.L. korraldas varguse ööl kodakondsusameti büroos valvuriga joomingu, et hajutada viimase tähelepanu. M.M. ja T.K. sisenesid aga varguse ööle eelnenud pärastlõunal büroo keldrikorrusele, kust neil oli lihtne tööpäeva lõppedes siseneda ruumi, kus asusid passiblanketid.

«Postimehe» küsimusele, kas on andmeid, kuhu on kadunud 1000 varastatud passiblanketist siiani leidmata 121, ei osanud kaitsepolitsei pressiesindaja vastata.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist ütles eile, et kahjuks võib ta arvata, et mingi osa 121st siiani leidmata passiblanketist on läinud kasutusse.

«Me käitusime pärast seda lugu tavatult, sest kogu Ida-Viru osakond reorganiseeriti ja paigutati ka ruumiliselt teise kohta. Läbi viidi põhjalikud kaadrimuudatused,» selgitas Kollist kodakondsusameti reaktsiooni passiblankettide vargusele. Tema sõnul vallandati ka vargusele kaasa aidanud ametnik.

Kaitsepolitsei pressiesindaja sõnul pole neil veel piisavalt tõendusmaterjali, et kuulutada varguses kahtlustatavaks ka kodakondsusametnik.

A.L., M.M. ja T.K. on tunnistatud kahtlustatavateks kriminaalkoodeksi paragrahv 139 lõige 2 punktide 1 ja 3 järgi, mis sätestavad vastutuse võõra vara salajase varguse eest. Süüdimõistmise korral võib neid karistada rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

President Lennart Meri ütles eile ajakirjanikele, et OSCE tippkohtumise eesmärk luua kogu Euroopat hõlmava julgeoleku ja stabiilsuse skeem 21. sajandiks ei täitunud. Kahepoolsetel kohtumistel selgus, et OSCE riikide juhid peavad Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimist väga oluliseks.

Lennart Meri kinnitusel oli latt globaalsel kohtumisel, kus lisaks 54 OSCE liikmesriigile osalesid vaatlejatena Vahemere riigid, Korea, Jaapan ja rahvusvahelised organisatsioonid, seatud väga kõrgele. «Kohtumise eesmärk oli välja töötada järgmiseks sajandiks Euroopat hõlmav julgeoleku ja stabiilsuse skeem. Kahjuks seda eesmärki kohtumine ei täitnud,» ütles president Meri.

54 OSCE liikmesmaa esindajad ei saavutanud dokumendi vastuvõtmiseks vajalikku konsensust. Erimeelsusi põhjustanud Mägi-Karabahhi küsimuse osa võeti lõppdokumendist välja ja kohtumise juhatus tegi selle kohta omaette deklaratsiooni, et konsensust ei leitud.

President Lennart Meril olid kahepoolsed kohtumised Portugali presidendi Jorge Sampaio, Hispaania peaministri Jose Maria Aznari, Suurbritannia peaministri John Majori, Itaalia peaministri Romano Prodi, Ukraina presidendi Leonid Kutshma, Rootsi peaministri Göran Perssoni, Kreeka peaministri Kostas Simitise ja USA asevälisministri Strobe Talbottiga. Eesti president kohtus ka Euroopa Komisjoni voliniku Hans van den Broekiga, Soome presidendi Martti Ahtisaari, NATO peasekretäri Javier Solana ja Bosnia rahuvahendaja Carl Bildtiga.

Portugali protokolliteenistus korraldas Eesti presidendi ja Venemaa peaministri kohtumise Portugali presidendi Jorge Sampaio poolt riigipeade auks antud õhtusöögil, kus nad olid lauanaabrid. Kahetunnise õhtusöögi jooksul kõneldi ka Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisest. President Meri kinnitusel olid nad üksteisest hästi aru saanud. «Tshernomõrdin kinnitas mulle, et see hall laik Eesti-Vene suhetes tuleb lahendada nii kiiresti kui võimalik,» sõnas Meri.

Ka kahepoolsetel kohtumistel jutuks olnud piirilepingu sõlmimist Eesti ja Venemaa vahel peeti oluliseks sammuks. «Eesti lähenemine Euroopa Liidule ja NATOle eeldab Eesti selget kohustust kontrollida piiri,» ütles Meri.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Väidetavalt allilma grupisisese tüli tõttu tapeti Narva erasaunas kolm meest ja haavata sai kolm inimest.

Kolmikmõrv pandi toime teisipäeval kella 18.25 ajal Narvas Kalda tänava erasaunas. Linna suurima turu lähedal asuv endise ehitustrusti saun kuulus 45-aastasele Dmitrile, kelle juurde kogunes üleeile õhtul kuus inimest. Sauna eelmine omanik oli 1993. aasta sügisel seni segastel asjaoludel tapetud kohalik metallikaupmees.

«Kõik teisipäeva õhtul sauna tulnud mehed tundsid üksteist, olid omavahel seotud ja kuulusid ühte sõpruskonda,» ütles Narva politsei pressiohvitser Jevgeni Solovjov «Postimehele». «Kõik nad on ka politseile varem tuttavad ja sattusid meie huviorbiiti erineval põhjusel.»

Mitteametlikult on vihjatud meeste võimalikule kuulumisele allilma erinevate autoriteetide käe alla, kuid on antud ka mõista, et tegemist on suhteliselt iseseisva, kuigi Narvas tuntud grupiga.

«Postimees» sai usaldusväärsetest allikatest teada esialgse võimaliku seletuse üleeilsele verisele sündmusele. Selle kohaselt avas üks kuuest saunalisest poole seitsme paiku õhtul sauna välisukse automaadiga AK-74 relvastatud mehele, kes esimese valanguga tappis eesruumis maganud mehe ja teise valanguga äsja dushi alla läinud mehe.

Seejärel püüdis mõrvar avada leiliruumi ust, mille taga istus laval kolm vihtlejat. Nood kuulsid tulistamist ja barrikadeerisid seestpoolt ukse. Mõrvar tulistas ukse pihta automaadist ja viskas granaadi, leiliruumis olijad said kergelt haavata. Ometi jätkus neil jõudu end sauna eestuppa välja murda, kus nad mõrvari tapsid. Mees, kes oli mõrvari sauna lasknud, haaras seepeale põrandalt automaadi AK-74 ja põgenes.

Ülaltoodu on esialgne ja oletuslik selgitus toimunu kohta.

Politsei pressiohvitser Jevgeni Solovjov ei kinnitanud sellist versiooni, vaid teatas napisõnaliselt: «Kogu selles loos on palju mõistatusi.»

Ametliku info kohaselt leidsid politseinikud saunast tapetutena Narva elanikud Dmitri (45) ja Igori (26) ning Ivangorodi elaniku Andrei (30). Haavata said Narva elanikud Andrei (23), Aleksei (25) ja Vjatsheslav (25). Neist kahel lubati pärast esmaabi andmist haiglast koju minna, Vjatsheslav jäeti pikemale ravile.

«Ühe haavad on keskmiselt rasked, kaks meest pääsesid samahea kui ehmatusega. Veel pole täpselt teada, kuidas nad haavata said,» ütles Jevgeni Solovjov.

Kell 19.30 anti Narva piiripunkti teada saunast automaadiga põgenenu nimi ja foto. Politsei alustas linnas 31-aastase Andrei ulatuslikke otsinguid, et tabada mees enne, kui tal õnnestub illegaalselt üle piiri pääseda. Peale kohaliku politsei otsivad teda ka keskkriminaal- ja kaitsepolitsei töötajad.

Politsei peakorter sai Narvas toimunud veresaunast teada alles 3,5 tundi pärast sündmust.

Politsei peadirektori esimene asetäitja Priit Männik tõdes eile, et kahtlemata peaks info nii erakorralistest sündmustest laekuma kiiremini. Eile kutsuti Tallinna selgitusi andma Narva politsei juhtkond ning kuriteoteadete aeglase liikumise põhjuste uurimiseks alustati teenistuslikku juurdlust. «Sisulise poole pealt ei ole mul aga Narva politseinikele põhjust midagi ette heita, sündmuskohal ja kahtlusaluse otsinguid alustades tegutsesid nad professionaalselt,» lisas Männik.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIU RITARI

Tänavu 6. juunil sai EELK Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus teada, et kirikule jäetakse tagastamata üks osa õigusvastaselt võõrandatud maast. Kogudus ei olnud maast ilmajäämisega nõus ja andis asja kohtusse. Ringkonnakohus andis kogudusele õiguse.

EELK Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus kaebas kohtusse kunagise Põlva alevi volikogu otsused ja Põlva maavanema korralduse, mille alusel võeti koguduselt ära kokku 2834 m2 maad.

26. novembril arutas Tartu ringkonnakohus Põlva koguduse erikaebust, sest Põlva halduskohtunik oli leidnud, et kogudus on kohtussekaebamisega hiljaks jäänud. Põlva halduskohtuniku määrusega tänavu 19. septembrist jäeti ennistamata koguduse halduskohtusse pöördumise tähtaeg ja seetõttu jäi sisuliselt läbi vaatamata ka Põlva koguduse kaebus.

Tartu ringkonnakohus tühistas Põlva maakohtu halduskohtuniku määruse ja ringkonnakohtu otsusega saadeti koguduse kaebus asja sisuliseks arutamiseks tagasi Põlva maakohtusse.

EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Üllar Kask rääkis «Postimehele», et kaebuse esitamisel lähtus kogudus seadusest, mis lubab igaühel, kes leiab, et mingi õigusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi, pöörduda enda kaitseks halduskohtusse.

Sellest, et koguduselt on osa maad ära võetud, sai kogudus teada tänavu 6. juunil, mil koguduse õpetaja Üllar Kask pöördus Põlva kinnistusametisse. Selgus, et osa õigusvastaselt võõrandatud kinnistu «Kalmistu 405» maast on jäetud kogudusele tagastamata, sest juba 1993. aastal on tollase Põlva alevi volikogu otsusega tehtud kahel korral maaeraldus ühingule Perering.

Algul eraldati Pereringile 1500 m2 krunt ja mõni aeg hiljem lisati veel 800 m2. Selle aasta kevadel kasutas Perering ostueesõigust ja omandas Põlva maavanema 14. mail tehtud korraldusega kokku 2834 m2 maad.

Volikogul ei tekkinud omal ajal Pereringile Põlva luteri koguduse maadest maaeraldust tehes erilisi kõhklusi, sest Pereringi eestvedaja ja Pereringile maataotleja Georg Lillemäe oli sel ajal ka EELK Põlva luteri koguduse õpetaja.

Kuid juba samal 1993. aasta kevadel lahkus Georg Lillemäe luteri vaimuliku ametist ja astus ka EELKst välja, mõne aja pärast lõi ta oma usuühingu, mida nimetatakse Evangeelseks Uue Elu koguduseks, selle usuühingu eesotsas on Lillemägi tänagi. Luteri kirikult ärastatud maale on Lillemäe ehitanud oma kiriku, mida Põlvas tuntakse Lillemäe kirikuna.

Võru praost Andres Mäevere on seisukohal, et kogudus peab temale kuuluva vara eest vastutama, vastasel juhul oleksid tänaseks kirikutornidki laiali kantud.

Põlva õpetaja Üllar Kask kinnitas «Postimehele», et Põlva kogudusel ei olnud aimugi endise õpetaja Georg Lillemäe maatehingutest ja et endine õpetaja Lillemäe kasutas ära oma õpetajaksolekut ja ligipääsu dokumentidele ja kantis viimastel õpetajaksoleku kuudel kiriku maad sisuliselt iseendale.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Teisipäeva õhtupoolikul rööviti Ida-Virumaal Ahtmes Põhja-Eesti Panga filiaalist päevane sissetulek, kroone ja valuutat enam kui 100 000 krooni väärtuses. Panga turvatöötaja sai tulirelvast haavata.

«See on niisugune rööv, et kus lohakust, seal ikka röövlid käivad,» ütles Ida-Viru politseiprefekt Helmut Paabo.

Röövi ohvriks sattunud pangafiliaal asub Ahtme linna Puru linnaosas kahekorruselises majas Sõpruse tänav 6. Nagu Paabo sõnas, pandi rööv toime kell 16.35, kui väljas sadas vihma ja oli juba pime.

Paabo rääkis, et käes oli panga sulgemise aeg ning 36-aastane turvamees Igor läks teisel korrusel asuvast filiaalist alla, et panna kinni rauast võreuks. «Millegipärast oli tal kaasas kott panga päevase sissetulekuga,» nentis Paabo. «Teise õla peal oli kott isiklike asjadega ja käes tabalukk.»

«Enne võreust astus turvamehele ootamatult ligi üks mees ning tulistas talle kaks kuuli rindu ja ühe jalga,» rääkis prefekt. «Õnneks oli turvamehel kuulivest seljas ning kuulid sealt läbi ei läinud, kuid ta sai tugeva löögi, üks kuul oli lastud südame piirkonda.»

Kurjategija krahmas rahakoti ja põgenes. Turvamees viidi haiglasse, politseile oskas ta samal õhtul öelda vaid seda, et tulistatud oli summutiga püstolist. Politsei leidis sündmuskohalt kolm Makarovi püstoli padrunikesta.

«Põhimõtteliselt ei olnud turvamehel mingit põhjust pangarahaga sel momendil alla minna, inkassaatoreid ei olnud veel saabunud,» märkis Helmut Paabo.

Paabo nentis, et filiaalil on leping turvafirmaga ESS, kuid seni, kuni filiaali naistöötajad koridorist kahtlasi hääli kuulsid, juhtunust teada said ja seejärel häirenupule vajutasid, oli juba mõni minut möödas ning röövel või röövlid rahaga põgenenud.

«Ootame, millal turvamees toibub, et saaks veel juhtunust rääkida,» sõnas prefekt eile päeval, lisades, et kurjategija(te) kohta seni viiteid ei ole.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Tallinna ringkonnakohus rahuldas Saaremaa prokuratuuri protesti Saare maakohtu otsuse suhtes, millega peatati kohtumenetlus Vassili Riisi süüasjas, ja saatis kohtuasja uuesti läbivaatamiseks Saare maakohtusse.

Vassili Riisi süüdistatakse inimsusevastastes kuritegudes. Uurimismaterjalide kohaselt andis ta aastatel 1940-1941 Saaremaa julgeolekuülemana tegutsedes nõusoleku 500 Eesti kodaniku arreteerimiseks.

14. novembril otsustas Saare maakohus peatada kohtumenetluse Vassili Riisi süüasjas kohtualuse tervisliku seisundi tõttu. Kohus leidis, et Vassili Riis on võimeline kohtusse ilmuma, kuid ei suuda kohtuprotsessil täiel määral osaleda.

Saare maakohtu kohtumenetluse peatamise määruse peale esitas Saaremaa abiprokurör Avo Lumiste protesti ja kohtuasi saadeti läbivaatamiseks Tallinna ringkonnakohtusse.

Avo Lumiste hinnangul oleks Vassili Riis igal juhul pidanud ilmuma kohtusse, sest ainult siis oleks kohus saanud oma silmaga hinnata süüdistatava tervislikku seisundit ja kuulda vahetult tema seletusi.

Ringkonnakohus tühistas Saare maakohtu määruse ja saatis kohtuasja Saare maakohtusse tagasi. Vastavalt seadusele tuleb kohtuasja teistkordsel arutamisel välja vahetada kohtu koosseis, prokuröri suhtes see piirang ei kehti.

Vassili Riis on läbinud kohtupsühhiaatrilise ja ambulatoorse kohtumeditsiinilise ekspertiisi. Ekspertide hinnangul on Vassili Riis võimeline oma tegudest aru andma ja vaimse seisundi poolest võib tema üle kohut mõista. Tema ea ja paljude somaatiliste haiguste tõttu oleks seejuures pidanud olema täidetud aga mitmed lisatingimused kohtuistungi kestuse, arstiabi ja kohtupidamise koha suhtes.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles