Ülo Nugis trügib võitlusse, Estonia huku arvatav põhjus võib olla tagajärg, Vello Kütt: relvaäris osalesid kõrged riigitegelased, Põleng Silmetis põhjustas suure kahju, Haapsalus viidi raamatud kütteks, Suri estraadikunstnik Vladimir Sapozhnin, TÜ filosoo

ENNO TAMMER

Mille nimel peame täna iga hinna eest võimu külge klammerduma, kui selles töös pole näha oodatud ja hädavajalikku edu. Et Koonderakonnal oleks perspektiivi järgmistel valimistel, olgu need siis ennetähtaegsed või tähtaegsed.

Riigikogu liige Ülo Nugis

Kui tahan iseenda kallal aasida, siis ütleks nii: minu vanad silmad on ennegi näinud valitsuste kukkumisi ja tundemärgid on praegu olemas.

Kuid praegu on oht, et võime täiesti mängust välja kukkuda.

Kalkuleerime natuke, pole ju asjatundjale eriline saladus, et paremal tiival on üks erakond üle.

Ülo Nugis kinnitas eile «Postimehele», et hakkab täna kandideerima Koonderakonna esimehe kohale ning püüab selgitada, et erakond võib end poliitiliselt areenilt maha mängida.

Poliitilised sahistajad kihistavad taas lõbusalt, tuletades meelde üht teie lemmikväljendit. See on: «Mul on hääled koos!» Kui koos need on?

Jaa, pean mõtlema, kas olen kunagi sellist lausekombinatsiooni kasutanud ja millal. Ja kui see võis olla, siis...

Pakun teile 1994. aasta juunit ja Isamaa suurkogu, kui Nugis tahtis saada Isamaa esimeheks.

Jaa, siis võis olla. Kuid see aeg on läinud ja ajast on õppust võetud. Seetõttu usun, et sellist lausekombinatsiooni ei ole ma pärast suhu võtnud.

Ütleme nii, et kas hääled on koos või mitte, selle üle tuleb veel rääkida. Ma ei väida, et on.

1994. aasta juuni Isamaa suurkogu, Koonderakonna homse kongressi ning Nugise kandideerima hakkamine võib tekitada teatud paralleele.

Teatav väline sarnasus on olemas.

Kuid 1994. aastas juunis oli peaminister Mart Laaril ja Isamaal kätte jõudnud kriisi haripunkt. Koonderakonna ja peaminister Tiit Vähi puhul nii küll vist ei ole.

Probleemi asetus on teine. 1994. aasta juunis oli Nugis Riigikogu esimees ja...

...kõigile tuntud inimene.

Kõigile tuntud inimene. Tööd oli küllaga ja õigupoolest poleks nagu üldse olnud minu asi toppida sel ajal oma nina erakonna sisemistesse probleemidesse. Tollane küsimus oli, kas Isamaa jääb tervikuna püsima või mitte. Siis oli vaja ka Nugis välja tuua, et noo, vaatame, kas peab koos või läheb lahku. Läks nii nagu läks.

Koonderakonnal ei ole täna ju sellist probleemi?

Ei, seda ei ole.

Tahaks juurde rõhutada, et Vähi tuli auga välja valitsuse lagunemise jamast. Mistõttu minu sisetunne ütleb, et Nugisel on raske, et mitte öelda võimatu, saada Koonderakonna esimeheks.

Oletan, et sellele pühendame oma tänase intervjuu kõige kopsakama poole.

Mina ei tea, kuhu me välja jõuame. Kuid Vähi tuli ju auga välja?

Ütleme nii, et valitsuse komplekteerimine läks küll keerukalt, kuid koos see nüüd on. Ega ministrikandidaatide kohta eraldi võetuna saa ju midagi paha öelda.

Ainult et valitsus püsib Riigikogu usaldusel. Kui usaldust on, siis püsib. Kui ei ole, siis ei püsi. Ma kardan...

Et usaldust ei ole?

Ja see on oht, mida näen. Kui tahan iseenda kallal aasida, siis ütleks nii: minu vanad silmad on ennegi näinud valitsuste kukkumisi ja tundemärgid on praegu olemas. Kui asi oleks korras, kui perspektiivid oleks helgemad, väljamängu võimalused oleks head, tekiks ju täiesti õigustatud küsimus, mis te siis kõik närvitsete?

Kust Nugis võtab, et kõik närvitsevad?

No näiteks võiks siis mõni ka öelda, et mis see Nugis ka tõmbleb, olgu rahul sellega...

Tõepoolest: miks ta tõmbleb?

Ma kardan, et seekord väljamängimise võimalusi ei ole.

Vähil selle valitsusega?

Jah.

Sellepärast hakkab Nugis kandideerima?

Mure on ka selle pärast, et erakonna reiting on madal.

See on väga madal.

On, ja ei ole mingit hiilgavat väljavaadet näha, et käsile võetud tegevuse tulemusena on võimalik saavutada seda mis võiks ühiskonnale meeldida ja mis saavutaks Riikogus küllaldase toetuse. Pigem kardan, et opositsioon - ja see on täna tugevam kui võibolla varem - ei jäta oma õigustatud rolli käsitlemata ning asi viiakse ühel ajal ikkagi umbusaldusavalduseni.

Muide, see Koonderakonna reiting toob tahtmatult taas paralleeli 1994. aasta juuniaegse Isamaa suurkoguga. Sama seis: reiting langes. Laar elas suurkogu üle, kuid hiljem järgnes lagunemine, järgnes Laari langemine.

Mingi paralleel olemas. Kuid veel kord: mille nimel peame täna iga hinna eest võimu külge klammerduma, kui selles töös ei ole näha oodatud ja hädavajalikku edu. Eelkõige et Koonderakonnal oleks perspektiivi järgmistel valimistel, olgu need siis ennetähtaegsed või tähtaegsed.

Kui rääkida paralleelist, siis meenutaks, et Laar väitis siis selgelt, et tal on vaja siiski püsida võimul kuni augusti lõpuni.

Kuni Vene väed väljas.

Jaa, kuni väed on välja läinud. Ta ütles, et siis tekib täiesti uus seis, et siis hakkab reiting tõusma, hakkab Laari reiting tõusma...

Vähi võib nüüd samamoodi rääkida, et, sõbrad, mul on vaja püsida nii kaua kui piirileping sõlmitud. Või näiteks seni kuni saame Euroopa Liitu.

Võib küll. Kuid mäletame ka, et kui Vene väed välja läksid, siis mõne aja pärast Laari valitsus kukkus

Nii oli. Kuid samas on seis ikkagi väga erinev. Vähi on suutnud valitsuse kokku klopsida ning see tähendab, et tema truud ja ustavad jüngrid ei hakka teda maha hääletama.

Ma usun, et Tammer tahab küsida midagi sellist, mis lihtsas eesti keeles võib kõlada umbes nii: kui suureks võiksin ma oma edu pidada.

Sellest ma peaaegu alustasin, küsides, kui koos on hääled.

Eks ma püüa selgitada. Loomulikult on Koonderakonnas kogu aeg valitsenud demokraatliku tsentralismi printsiip, mis seisneb selles, et lihtliikmeid on vaja siis, kui neid tuleb mobiliseerida juhatuse või erakonna esimehe otsuste täitmisel.

Juhatus elab oma elu, erakond oma. Natuke kusagil nurga taga küll sosistatakse ja sisistatakse, kuid silma all ei taha suurt keegi öelda. Kildkonna liikmed on võtnud selle stiili omaks ning nii kaua kui mees võimul, ei hakka tema vastu keegi hääletama.

Nii on. Seda püüangi selgitada, et teil ei ole võimalusi.

On veel teatud hulk erakonna liikmeid, kellest tuleb inimlikult aru saada. Need on tänuvõlglased ehk need, kelle eest mindi võitlusse Tallinnas...

No-noo, see on nüüd küll väga tugev erakondlik kriitika.

See võitluse hind on raske, aga miks peaks asjast mööda rääkima. Mõistan neid inimesi. Ainult et häda on selles, et ega Tallinna status quo jää nüüd püsima. Selle võidu nimel sõlmiti leping Keskerakonna ja Savisaarega. Kuid me ju petsime teda, me ei täitnud lepingut. Intressid selle eest veel tulevad.

Ma ei ole sugugi veendunud, et Tallinnas see olukord säilib. Seda enam, et võim on ju tegelikult Keskerakonna käes. Ühel ajal ta pahandab, Savisaar, ma mõtlen. Aga mitte kohe.

Eks ta pahanda siis, kui vaja.

Jaa, siis kui vaja. Tõenäoliselt pahandab umbes samal ajal, kui hakatakse mõtlema Vähi umbusaldamisele. Kõige suurem osa Koonderakonna inimestest on aga tõesti neid, kes mõtlevad arusaadavates kategooriates, et aeg ei ole ju sobiv. Et alles ta sai valitsuse kokku, nüüd hakkame sisuliselt umbusaldust avaldama.

Täiesti mõistetav loogika.

See on nende loogika. Kuid on ka neid inimesi, kes kalkuleerivad riski hinda. Et kas me maksame hiljem selle sammu eest suuremat hinda kui maksaksime näiteks praegu.

Kõrvalepõikena tahaks öelda, et Nugise väljatulekut poliitilisest varjusurmast saab tõlgendada selliseltki, et mees alustab juba ettevalmistust järgmisteks parlamendivalimisteks.

Ega ma salga: osa minu murest tõesti seisneb selles, et olen valinud poliitika oma teeks ja elukutseks. Aga vaadake, kui lugu oleks sellelaadiline, et erakonna käsi käiks hästi, kui oleks näha, et erakond suudab vastu minna uutele valimistele... Kuid praegu on oht, et võime täiesti mängust välja kukkuda.

Kalkuleerime natuke, pole ju asjatundjale eriline saladus, et paremal tiival on üks erakond üle.

Milline?

Kas Reformierakond või on see Koonderakond...

Küll Vähi paneb valimisteks kokku järjekordse valimisliidu ning veab välja.

See on üks variant. Kuid ausalt öeldes ega siis kaks-kolm korda ikka ühe ja sama trikiga saa pealtvaatajat rõõmustada. Kaldun arvama, et praegu organiseerib kogu asja väga hästi üks mees.

Ja see ei ole Vähi?

Trügin nüüd ka meeste järjekorda, kes teevad komplimendi Savisaarele. Ja siiralt. Ta on kõvasti peksa saanud, usun, et ta on teinud tõsised järeldused ning on täna tunduvalt targem ja tugevam kui aastate eest. Temal on eesmärk üks ja selge: ta ei ole leppinud kunagi vähem kui peaministri kohaga. Igal valimisel ta oma 16 kohta saab. Praegu temaga ei räägita nii väga. Kuid kui ta järgmine kord võtab 32 kohta ...

32 kohta Savisaar nüüd küll ei võta.

Võibolla natuke liialdan. Kuid ütleks nii: kui Koonderakond mängitakse praegu poliitiliselt areenilt minema, sest erakond jääb alla 5 protsendi, siis suurima tüki meie valijatest saab Savisaar. Võibolla sel juhul ... no kui mitte 30, siis 25 kohta saab ta küll. Ja sellise kohtade arvu puhul räägib temaga läbi igaüks.

Täna ta ootab ja vaikib. Aga on aja küsimus, mil ta ühineb solidaarsusest tõelise opositsiooniga parlamendis, mis hakkab umbusaldust avaldama. Ta teeb seda ilma palumatagi. Ilma palumata toetas ta Tallinnas esimestel valimistel Laari ja Vilbat. See oli hästi läbi mõeldud jesuiitlik samm. Seda teeb ta ka tulevikus.

22 tundi on veel kongressini. Kui kindel üldse on, et trügite võitlusse ning lähete Vähi kõrvale kandideerima?

Jah, täna olen kindel, et astun võitlusse. Kui toetajad, olgu neid nii palju või vähe, kuitahes arvavad, et see samm on ikkagi ekslik, siis pean ka seda nõu kuulda võtma. Aga ise arvan, et hakkan kandideerima.

Poliitilised kuluaarid on sosistanud, et kui Nugis kaotab, korjab ta vabariiklastest koosneva toetajate killu kokku ja lahkub Koonderakonnast.

See on nüüd küll, Tammer, natuke selline klatshijutt.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Monacos elava laevaehitusinseneri Anders Björkmani Estonia huku põhjuste versioonis on visiiri kadumine mitte Estonia huku põhjus vaid tagajärg. Rootslastest Estonia-komisjoni liikmed on seda nimetanud «ebaintelligentseks mõttetuseks, mille üks ebamõistlik inimene on ebateaduslike meetodite põhjal kirjutanud».

Tormisel Läänemerel sõitnud Estonia visiir rebenes lahti ja rahvusvaheline uurimiskomisjon peab seda õnnetuse põhjuseks. Björkmani sõnul ei tulnud rootslased selle pealegi, et visiir võis kaduda õnnetuse tagajärjel. Björkmani sõnul on nüüd ka Saksa ekspertide rühm jõudnud temaga samale arvamusele, et visiir rebenes siis, kui laev juba järsus kreenis oli.

Laevainsener Björkman on esitanud oma versiooni Estonia viimasest 55 minutist enne uppumist. Tema arvates toimus õnnetus kell 00.45 ja uurimiskomisjoni arvates kell 01.15. Björkmani arvates ei olnud sisemine ramp kunagi lahti ja vesi ei sattunud esimesena mitte autotekile, vaid ühele veealustest tekkidest. Björkmani skeemi kohaselt nähti esimesel tekil kell 00.56 vett ja ta kinnitas eile «Postimehele», et tema teada on seal vett näinud vähemalt kolm isikut.

«Ükski komisjoni liige ei mõelnud visiiri leidmise ajal sellele, et visiiri leidmiskohast tulenevalt ei saanud visiir lahti kukkuda 30-60 minutit enne kummuli minekut,» kirjutas Björkman. «On ebatõenäoline, et autotekile tuli nii kiiresti nii palju vett, et laev kummuli läks.» Björkmani arvates on tema versioon realistlikum. Laeval ei kuulnud ega näinud keegi, kuidas visiir küljest tuli, sest see juhtus kell 01.10, kui laev oli 40-kraadises kreenis ja pardal oli täispaanika, kirjutas Björkman. Björkman ütles, et kuna õnnetus juhtus väga kiiresti, ei saanud meeskond kajutites olnud reisijaid aidata ja laeva kapten ei saanud õnnetust vältida. Björkman ei usu, et 54-tonnine visiir sai tulla lahti püstiasendis sõitva laeva küljest. Sel juhul oleks keegi pidanud nägema, et lukud, hinged ja hüdraulika rebis lahti välislaine jõud, seega pidi visiir lahti tulema hoopis teistel põhjustel.

Björkmani arvates ei saa tema teooriat kõrvale heita, kuni laevavrakki ei ole täielikult uuritud. Vahimadrus on esimesel päeval pärast õnnetust öelnud, et laevatekk oli kogu aeg kuiv (ka siis, kui ta viimast korda sealt tuli umbes kell 00.56 ehk 12 minutit enne järsku kreeni kaldumist) ja seda väidet peab Björkman tõenäoliseks.

Reisilaevadel töötavad meremehed on pidanud Björkmani versiooni loogiliseks. Kuid laevahuku põhjuse teada saamiseks on ikkagi vaja laevavrakk üles tõsta, kinnitas mitu meremeest. Laevainsener Aleksander Hendsel Veeteedeametist ütles, et tegemist ei ole kuigi tõsise jutuga. Samas nentis ta, et väike loogika seal ikkagi on, et vesi võis altpoolt autotekki tulla. Hendseli arvates on Björkman asja uurinud rohkem kõmu pärast.

Björkman kirjutas ka, et kell 01.22 antud Maydayd edastanud inimene pidi teadma, et ta paari minuti pärast saab surma. «See- tõttu oligi ta hääl nii rahulik,» kirjutas Björkman. Kui «Postimees» täpsustas, et Maydayd edastanud isik on maetud Tallinnas ja järelikult pidi ta sillalt pääsema, vastas Björkman, et ta on vaadelnud vaid pabereid ja laevajooniseid ja sealt võib tuleneda eksimine. Praegu võrdleb ta kõiki kahe aasta jooksul tehtud avaldusi ja võrdleb, kuivõrd kohe pärast õnnetust antud ütlused ja praegused komisjoni avaldused kardinaalselt erinevad.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Endine ärimees Vello Kütt kinnitas eile Tartu ringkonnakohtus jätkunud protsessil, et aastail 1993-1994 oli relvaäri Eestis võimalik vaid kõrgete riigitegelaste osavõtul.

Vello Küti sõnul oli aastail 1993-1994 Eestis vaid neli inimest, kelle allkiri võis relvalaadungid välismaalt Eesti poole liikuma panna: kaitseminister, siseminister, kaitseväe juhataja ning Kaitseliidu ülem.

«Rahvusvahelisel relvaäril on väga kindlad raamid ning teiste relvatellijate allkirja lihtsalt ei aktsepteeritud,» selgitas Kütt, väites, et tema üksi ei saanud seega ühtegi relvaostulepingut sõlmida. «Kaitsepolitsei on mulle öelnud, et neid asju pole veel õige aeg avaldada. Mina arvan, et on küll,» deklareeris kohtualune.

Küti sõnul oli tema osavõtul hangitud relvapartii tellinud toonane Kaitseliidu ülem Johannes Kert. Kert saatnud ka Aivar Ustavi Austriasse tehingut korraldama.

Vello Kütt kinnitas, et relvad tulid Eestisse Kaitseliidu, mitte Kaitseliidu Fondi nimele. Samas keeldus Kütt selgitamast, milles tema osa tehingu organiseerimisel täpselt seisnes, kelle kokkuleppel ta tehingut finantseeris ning kelle kätte relvad edasi liikusid.

Küti sõnul kanti relvade eest saadud 95 000 USA dollari suurune summa neljas osas üle AS AVVO arvele Rahvapanka.

AS AVVO pankrotihaldur Anne Tammer kinnitas kohtule, et kui AVVO dokumendid kaitsepolitseist tagasi jõudsid, oli kaks dokumendikausta kadunud.

Kaitseliidu Fondi nimel aetud kütuseäri käsitledes ei saanud kohus prokurör Marge Kütilt selget vastust selle kohta, miks arvab süüdistus, et kütuseeshelonide eest on käibemaks jäänud maksmata. Ka ei õnnestunud prokuröril saada Rahvapanga järglaselt Maapangalt kinnitust selle kohta, kas Andres Rekker on 30 000 dollari laenamist tõendanud või ei.

Kohus nõustus prokuröri taotlusega kuulata ära maksuameti esindajad, teha järelepärimine Maapanka ning oodata ära Riigikohtu otsus AVVO poolt Eestisse toimetatud helikopterite kuuluvusest. Kohtuprotsess jätkub 15. jaanuaril.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Neljapäeva pärastlõunal hävis Sillamäel haruldaste muldmetallide tehases, riigile kuuluvas aktsiaseltsis Silmet tunni jooksul likvideeritud tulekahjus põlevkivi transportimiseks kasutatud galerii. Uurimiskomisjoni kuuluv Silmeti turavteenistuse ülem Heiki Jaanus ütles «Postimehele», et kahju on väga suur.

Silmeti pressiesindaja Gunnar Isotamme sõnul saabusid neljapäevase tulekahju põhjuseid uuriva komisjoni liikmed Sillamäele kahjuks alles pärastlõunal ja seega tegi komisjon otsuse alles pärast «Postimehe» tööpäeva lõppu. Tulekahjust teatati Ida-Viru päästeteenistusele neljapäeval kell 15.05, päästeameti andmeil lokaliseeriti põleng kell 15.33. Ettevõtte tootmisdirektori sõnul kustutati kahjutuli tunni aja jooksul.

RAS Silmeti tootmisdirektor Vladimir Kobozev ütles «Postimehele», et tuletõrje tuli tehase soojuselektrijaamas puhkenud tulekahju kohale väga kiiresti.

Kobozev märkis, et neljapäeval enne tulekahju töötas soojuselektrijaamas remondibrigaad, kes taastas transportöörilinti. Ükski inimene tema sõnul tulest kannatada ei saanud.

Süttinud oli transportöörilint, mis varustab katlamaja põlevkiviga. Katlamaja viidi üle õliküttele, sest tules hävis kogu põlevkivigalerii ja põlevkivikütet ei saa kasutada. Kobozevi sõnul on ka Sillamäe linna varustamine elektriga taastatud, tehase katlamaja andis sooja vett ja küttis suurt osa linnast.

Haruldasi muldmetalle töötlev RAS Silmet erastatakse hiljemalt jaanuaris. Tulekahjupäeval oli teise erastamisvooru viimane pakkumiste esitamise tähtaeg. Valitsus kustutas Silmeti maksuvõlgade viivised ja andis põhivõla tasumiseks aega aastani 2005.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENE PAJULA

Neljapäeval erutas Haapsalu elanikke kohaliku OMA-raadio teade, et Läänemaa keskraamatukogust on viidud linna katlamajja põletamiseks koorem raamatuid. Raadio teatel oli tegemist väärtkirjandusega, kuid raamatukogu kinnitusel viidi põletamiseks kapsaks loetud trükiseid, mida keegi enam laenata ei tahtnud.

Raamatukogu direktor Ilme Sepp ütles, et raamatuid on alati maha kantud ja hävitatud, see kuulub raamatukogutöö juurde. Katlamajja sattusid enamikus venekeelsed, suletud maaraamatukogudest pärit räsitud raamatud. Haapsalu vene gümnaasiumil on Sepa sõnul hea raamatukogu ning suur venekeelne fond on ka keskraamatukogus.

«Kogu austuse juures raamatu kui sellise vastu ei ole meil võimalik kõike lõpmatuseni säilitada,» ütles Sepp. «Kuni meil on ruumi, oleme alles hoidnud ka näiteks 1946. aastal ilmunud «Noort kaardiväge», kuid uut kirjandust tuleb kogu aeg peale.» Kui pidada raamatute hävitamist põhimõtteliselt ebaeetiliseks, peab raamatukogu omanik Haapsalu linnavalitsus Sepa arvates leidma juurde nii raha kui ruume.

Ilme Sepp ütles, et praegu pole Eestis ametlikku korda, mille järgi mahakantud raamatuid hävitada. Läänemaa keskraamatukogu on pidanud läbirääkimisi jäätmekäitlusfirmaga Ragn Sells ning see on kinnitanud, et võib tuua Rootsist raamatute jaoks erikonteineri. See on aga raamatukogule liiga kallis variant ja nii pannakse mahakantud raamatud tavalisse prügikonteinerisse.

Sepp ütles, et viimati viis raamatukogu bussijuht hävitamisele määratud raamatud katlamajja, sest seda oli palunud keegi tema tuttav. Raamatuid olla hea süüteks kasutada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

BNS/PM

Eile suri 91. eluaastal eesti staazhikaim viiuldaja ja estraadikunstnik Vladimir Sapozhnin.

85 aastat artistina töötanud Sapozhnin suri lühikese raske haiguse tagajärjel, teatasid kultuuriministeerium, Eesti Kontsert ja teatriliit.

Sapozhnin astus esmakordselt lavale tsirkuseartistina 5-aastaselt. Eesti Entsüklopeedia andmetel lõpetas Vladimir Sapozhnin 1936. aastal eksternina Tallinna Konservatooriumi viiuli erialal. Ta esines aastail 1922-1940 Euroopas ja Ameerika Ühendriikides varieteedes, 1944-1990 oli Sapozhnin ENSV Riikliku Filharmoonia solist.

Eesti Kontserdi andmetel oli Sapozhnini viimane avalik esinemine suvisel festivalil Õllesummer. 3. augusti «Postimehes» ütles Sapozhnin, et kavatseb lavategevuse lõpetada ja astuda viimast korda publiku ette selle aasta septembris-oktoobris.

Hüvastijätt Vladimir Sapozhniniga on 12. detsembril kell 13.30 Estonia kontserdisaalis.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KLAAS

Neljapäeval valis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna laiendatud nõukogu teaduskonna dekaaniks selle ainsa kandidaadi, muusikateaduse ja muusikapsühholoogia korralise professori Jaan Rossi, kes oli siiani dekaani kohusetäitja. Tema poolt oli 129 hääletanust 99.

Professor Jaan Rossi kandidatuuri esitasid filosoofiateaduskonna laiendatud nõukogule rektor ja eesti filoloogia osakond. Rossi tutvustanud filosoofiateaduskonna endise dekaani kohusetäitja professor Ago Künnapi sõnul on Jaan Ross sobiv isik dekaaniks, kuivõrd temas on ühendatud nii andekas teadlane kui ka tugev organisaator.

Künnapi sõnul on Ross osanud filosoofiateaduskonnale palju kasu tuua juba töötades dekaani kohusetäitjana. «Kui mängus on teaduskonna huvid, julgeb ta ka ülemustega raksu minna,» iseloomustas professor Künnap oma mantlipärijat.

Enne hääletamist laiendatud nõukogu poole pöördunud dekaani kandidaat Jaan Ross jagas dekaani ees seisvad ülesanded kahte gruppi: teaduskonna struktuurivaldkond ja majandusega seonduv.

Esimest valdkonda puudutavana rääkis Ross plaanist luua filosoofiateaduskonna juurde sünkroontõlkide keskus, vajadusest luua maalikunsti ja prantsuse filoloogia professuurid ning kutsuda ülikooli vabade kunstide kutsutud professori kohale helilooja Veljo Tormis.

Eripedagoogika osakonna soovi minna sotsiaalteaduskonna koosseisu pidas Ross aktsepteeritavaks, nagu ka keelekeskuse võimalikku iseseisvumist, rõhutades aga vajadust korraldada selles küsimuses teaduskonnasisene mõttevahetus.

Puudutades majandusvaldkonda rääkis Ross, et lähemal ajal ei maksa loota teaduskonna rahalise seisu paranemist, kui ise ei otsita lisafinantseerimisallikaid. Tema sõnul peaks olema eesmärgiks, et teaduskond saab vajalikust rahast 50% riigilt ja ülejäänud teenib ise.

Enne tööleasumist filosoofiateaduskonna dekaani kohusetäitjana sellel aastal töötas Ross TA Eesti Keele Instituudi asedirektorina. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi, täiendanud end mitmetes maailma juhtivates teaduskeskustes, kaitsnud 1988. aastal kandidaaditöö ja 1992. aastal doktoritöö.

Tartu Ülikooli suurimal, 1992. aastal taastatud filosoofiateaduskonnal pole siiani teaduskonna nõukogu poolt valitud dekaani olnud. Nelja aasta vältel on dekaani kohuseid täitnud praegune ülikooli rektor professor Peeter Tulviste ja uurali keelte korraline professor Ago Künnap.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Eile hommikul laskis end Jõhvis ühiselamus tükkideks Estonia kaevanduse 49-aastane meister Aleksandr. Toal lendasid eest aken ja uks. Teised inimesed kannatada ei saanud.

Plahvatus kärgatas Jõhvi kesklinnas Kivi tänav 5 asuva Eesti Põlevkivi neljakorruselise ühiselamu kolmandal korrusel kella 10.45 ajal.

Ida-Viru kriminaalpolitsei komissar Viktor Zhemtshjukov ütles «Postimehele», et parasjagu puhkusel olnud Aleksandr lasi end õhku oma toas. Selle aken nagu ka ühiselamu sissekäik on õue poole.

Sündmuskohal avanes võigas vaatepilt. Plahvatus oli rebestanud eriti tugevasti mehe ülakeha, osa siseelundeid oli lennanud aknast välja. Plahvatus purustas aknaklaasid, toas lendas eest uks, selle juurest mõranes sein. Ruumis mattus kõik segadusse.

Kriminaalpolitsei komissar lausus, et tema teadis Aleksandrit nägupidi, sest oli käinud seal ühiselamus dokumente kontrollimas. «Ta oli lahutatud ja elas seal üksi vist juba kolm-neli aastat. Üksik inimene. Viina tarvitas omajagu. Eelmise päeva õhtust ei olnud oma toast üldse väljas käinud, ja hommikul oli siis see plahvatus. Pärast leiti toast detonaatori juhtmed, muud ei midagi.»

Aleksandri naaber iseloomustas Aleksandrit ajalehele «Põhjarannik» samuti kui üksikut, aga väga korralikku inimest.

Kinnitamata andmeil oli Aleksandril viimasel ajal probleeme eraelus.

Kriminaalpolitsei komissar Viktor Zhemtshjukov sõnas, et praegu ei saa kindlalt väita, kuidas ja miks õnnetus juhtus, kuid arvatavasti oli mees teinud enesetapu, kasutades selleks ilmselt ammoniiti - kaevanduses oli Aleksandr töötanud lõhkeainetega.

Riigi päästeameti juhtimiskeskuse päästekorraldaja kinnitas, et plahvatas lahtine ammoniit, kuid selle kogus pole teada. Ta nentis, et vaatepilt võis olla küll võigas, kuid plahvatus polnud väga tugev.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

Vello Oper lõi tänavu Räpina linnas V.J-ile nuiaga vastu õlga, sõimas teda ning ässitas talle kallale oma hundikoera.

Kohus kvalifitseeris toimepandud teod vägivallana isiku kallal ja solvamisena, mille eest karistati Operit 20 päeva arestiga arestimajas ja 220-kroonise rahatrahviga riigituludesse.

Kohtualune esitas apellatsioonkaebuse, milles palus asendada arest rahatrahviga. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus mõistis talle karistuseks aresti seetõttu, et ta oli varem kohtulikult karistatud isikuvastase kuriteo eest ja nüüd oli uuesti toime pannud samaliigilise kuriteo, kus kannatanu sai kergeid kehavigastusi. Seejuures arvestati, et kohtualune on II grupi invaliid. Kriminaalkoodeksi vastav säte ei tee mingeid kitsendusi arestikandja tervisliku seisundi osas. Apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Reet Õunmaa viibis koos oma abikaasa Heinoga tänavu jaanuaris Jõgeva maakonnas Pedja külas, kui läksid tüli käigus kallale E.K-le. Kannatanut peksti eriti piinaval ja julmal viisil. E.K. sai raske kehavigastuse.

Maakohus karistas Heino Õunmaad 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega kinnises vanglas ja Reet Õunmaad 1-aastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas.

Heino Õunmaa kohtuotsust ei vaidlustanud. Reet Õunmaa palus apellatsioonkaebuses tühistada Jõgeva maakohtu otsus osaliselt ja mõista talle karistus tingimisi kohaldamisega. Oma taotlust põhjendas ta asjaoluga, et pole varem kuritegusid toime pannud ja tema osa kannatanule kehavigastuste tekitamisel ei olnud suur. Vanglas karistust kandes ei saaks ta hoolitseda majapidamise eest ega kasvatada oma alaealisi lapsi.

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuotsus tühistamisele kohtualusele mõistetud karistuse osas, pidades silmas Reet Õunmaa kuriteost osavõtu suurust ja andmete puudumist selle kohta, et ta oleks varem õiguserikkumisi toime pannud. Ringkonnakohus otsustas, et Jõgeva maakohtu mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Reet Õunmaa kolmeaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

(Järgneb)

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996