Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILLU PÄÄRT
Tartu Ülikool eksmatrikuleeris kolm tudengit üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu. Need üliõpilased olid arvutivõrku pidi sisse murdnud Taivani pangaarvutisse ja jälginud salaja Tartu Ülikooli arvutivõrgu peaadministraatori elektronposti.
Tartu Ülikooli arvutivõrgu peaadministraatori Toomas Soome sõnul muukisid need tudengid end septembri keskel ülikooli arvutiklassis teiste kasutajanimede all võrku ja üritasid taastada eksmatrikuleeritud arstitudengi kasutajaõigusi ülikooli arvutiklassides. Vahelejäämisele järgnes ülikooli arvutivõrgu kasutamise keeld kuni semestri lõpuni.
Ühel septembrilõpu varahommikul murdsid samad tudengid sisse Taivani pangaarvutisse. «Ma pole kindel, et see arvuti, kuhu nad Taivanis sisenesid, oli pank, teine versioon on, et see oli lokaalne internetimüüja,» ütles Soome. «Mina olen saanud kirja Taivani arvutiadministraatorilt küsimusega: mis huvi teil meie masina vastu on?»
Ülikooli arvutivõrgu kaudu Taivanis käiku uurides tuli välja ühe Tartu Ülikoolis õppiva noormehe kasutajanimi. Taivanis käisid need tudengid paar-kolm korda, seal jäi nende tegevus ka kiiresti silma. Hiljem oma tegevust selgitades on need tudengid öelnud, et püüdsid Taivani võrgus endale kasutajanime saada.
1. novembril sai üks ülikooli arvutivõrgu administraator kirja, milles oli mõnitava kommentaariga koos toodud tsitaat kirjast, mille ta oli pool tundi varem saatnud Toomas Soome elektronposti aadressile.
Toomas Soome sõnul olid need tudengid seadistanud ühe ülikooli arvutiklassi arvutisse oma arvuti sisu. Õppetööks kõlbmatut arvutit kasutasid häkkerid muukimiseks.
3. novembri õhtuks olid häkkerite nimed teada. Samal õhtul peetud jutuajamises tunnistasid nad üles, et olid muukinud end Taivani arvutisse. Nad olevat saanud info, kuidas seda masinat pruukida. Soome sõnul ei teinud tudengid Taivani arvutis mingeid ülekandeid ega kopeerinud infot.
Lõpliku eksmatitaotluse tegi arvutuskeskus siis, kui samu tudengeid nähti novembris mitmel korral arvutiklassides, nad marssisid sisse ja nõudsid töökoha vabastamist.
«Inimesed ronisid nagu kärbsed meepotti tagasi, räägid või ei räägi, nad lihtsalt ronisid tagasi. Neid on praegugi nähtud,» ütles Soome. «Ülikoolides pole võimalusi edukalt kaitsta oma arvutivõrke, aga loomulikult me areneme edasi.»
Toomas Soome arvab, et eksmatikaristus reaalselt ei aita. See on mõeldud, et hoida ära järgmisi selliseid katseid.
Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Lea Michelson kinnitas «Postimehele», et kaks esimese kursuse füüsikatudengit ja üks esimese kursuse bioloogiatudeng eksmatrikuleeriti üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu (ülikooli arvutivõrgu kasutamise reeglite korduv eiramine).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KAAREL TARAND
Haridusminister Rein Loik peab Lasnamäe õpetajate streigiähvardust põhjendamatuks. Veel vähem on põhjust toimuvas süüdistada haridusministeeriumi, kes õpetajate ja koolijuhtide nõudmistele vastu tulles on igati püüdnud vähendada tsentraalsete palgaotsuste osa ning jätta enam otsustusõigust koolile ja omavalitsusele või maakonna haridusosakonnale. Segadused ja võimalikud kuritarvitused toimuvad valdkondades, mida ministeerium enam otseselt ei reguleeri.
Teie järjekordne ametiaeg haridusministrina algab väikese skandaaliga. Lasnamäel ähvardavad õpetajad streikima hakata. Mida ministeerium kavatseb selles küsimuses ette võtta?
Otseselt ei midagi, sest see ei ole otseselt ministeeriumi küsimus, vaid eelkõige Lasnamäe haridusjuhtide küsimus. Ministeeriumi poolt vaadates ei näe ma selleks streigiks põhjust.
Need otsused, mis ministeerium on pidanud langetama ja mis on langetatud ka enne mind ja nüüd lühikese aja jooksul, ei anna mingit põhjust streigiks.
Palk on, nagu on ka TALOga kokku lepitud, kasvanud, see tähendab kogu palgafondi.
Ministeerium on eelmise ministri initsiatiivil välja töötanud uue õpetajate palgajuhendi, mis põhimõtteliselt lihtsustab palkade rehkendamist, aga mitte mingil juhul ei vähenda palgafondi, nagu püütakse levitada ekslikku arvamust.
Palgafond iseenesest kasvab ja see, kuidas seda kohtadel jaotatakse, peab olema avalik, läbipaistev ja selge, eriti uue palgajuhendi järgi, mis annab kohtadele uuest aastast veelgi suuremad õigused.
Mis siis ikkagi juhtus?
Konkreetselt anti võimalus õpetajaid ümber atesteerida ja selle tulemusel ühtedel palk tõuseb, aga teistel langeb. Tervikuna palk tõuseb ja seda tuleb kohalikel otsustajatel igal pool selgitada.
Ma olen tõesti kurb, et need, kes peaksid seda selgitama, on natuke liiga vait, ehkki kanalid selgitamiseks on olemas. Nurisevad need, kellel palk natuke vähenes, need, kellel palk tõuseb, sellest ei räägi, ning nii jääb tervikuna mulje, et kõigil palk langeb.
Viga on seega kohalikul tasandil ja ministeeriumi poolt on kõik õige? Palk tervikuna tuleb ju riigieelarvest? Ei saa olla nii, et detsembris on ootamatult mingi raha ära võetud?
Täpselt nii. Ma tegelesin põhjalikumalt ka konkreetse juhtumiga, lasin endale vastavad paberid tuua, kui ajalehest lugesin, et palgalangus antud koolis on 15 protsenti, mis on hirmuäratavalt suur. Et kui mingi määrus annab sellise võimaluse, siis peaks tingimata sekkuma.
Lasnamäe haridusosakonna poolt mulle toodud numbrid näitavad selgelt, et keskmine palgalangus on 1,8 protsenti, märkimisväärselt teine kui see 15, aga ka see väike protsent on lahendatav igasuguste paranduskoefitsientidega, mis on haridusosakonna käsutusse antud. Tegelikult ei oleks üheski koolis palgad tohtinud langeda. Paranduskoefitsientide abil on lubatud see asi lahendada.
Kes siis on konkreetsel juhul süüdlane, kas on otsus tehtud haridusosakonna tasemel või on delle teinud palka otseselt määrav kooli direktor või kus see viga sündis?
Las nad vastavad ise sellele küsimusele, sest nii haridusosakond kui koolidirektor peavad seda koos klaarima ja ma usun, et nad leiavad ka koos lahenduse, mis avalikult ära räägitakse ja mis tähendab seda, et põhjust streikimiseks ei ole.
Kõiki rahuldav lahendus saaks olla vaid mingi lisasumma leidmine?
Antud juhul on paranduskoefitsientide näol see võimalus olemas ning nendega saab küsimuse lahendada. Kuid ma tahan veel kord rõhutada, et levitatav uudis, et õpetajate palk läheb uue palgajuhendiga tagasi, on tõeline desinformatsioon.
Järgmiseks aastaks planeeritud palgafondi kasv on 14 protsenti ja mitte üks põrm ei saa seega tagasi minna. Kellelgi kasvab palk rohkem, kellelgi vähem, aga mitte nii, et läheb tagasi, sellist asja ei ole olemas.
Kuna palgafondi kasv on 14 protsenti, siis võib olla nii, et kellegi palganumber lihtsalt ei kasva, kuid madalamaks see ka ei lähe. Aga kellelgi, kes tublim, kasvab jälle selle arvel näiteks 20 protsenti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ALO LÕHMUS
Kevadel kõrgkooli astuda soovivad inimesed, kes on keskkooli lõpetanud selle aasta kevadel või varem ning kelle lõpueksamite hulgas polnud kõrgkooli poolt sisseastumiseksamitena tunnustatavaid eksameid, peavad uute eksamite õiendamise soovist teatama hiljemalt 10. jaanuariks.
Mitmed ülikoolid tunnustavad nüüdsest mõningaid riiklikke keskkoolilõpueksameid ka sisseastumiseksamitena. Tartu Ülikool tunnustab sisseastumiseksamitena keskkoolis õiendatud emakeele, võõrkeele (inglise või saksa), keemia ja ajaloo, Eesti Põllumajandusülikool emakeele, võõrkeele ja keemia, Tallinna Tehnikaülikool emakeele ja võõrkeele, Tallinna Pedagoogiline Ülikool emakeele, võõrkeele, keemia ja ajaloo, Tallinna Kunstiülikool emakeele, võõrkeele ja ajaloo ning Eesti Muusikaakadeemia emakeele lõpueksameid.
Eksamite tunnustamisest hoolimata korraldavad ülikoolid sisseastumisel edaspidigi profileerivaid eksameid (näiteks võõrkeeleteste võõrfiloloogiasse astujatele).
Haridusministeeriumi järelevalvetalituse juhataja Meelis Kond ütles «Postimehele», et selle aasta kevadel või varem keskkooli lõpetanud inimesed, kelle keskkooli lõpueksamid ei vastanud veel ülikoolide poolt esitatavatele nõuetele, saavad ülikooli astumiseks vajalikud eksamid õiendada haridusministeeriumi kvalifikatsioonikeskuse korraldusel. Selleks peavad nad ajavahemikus 1. jaanuarist 10. jaanuarini esitama Tallinnas Sakala 21 asuvasse kvalifikatsioonikeskusse vastavasisulise avalduse ning teatama sooritamist vajavad eksamid ja oma isikuandmed. Eksamid korraldatakse esialgse plaani kohaselt maikuus.
Eksameid võtab haridusministeeriumi kvalifikatsioonikeskus vastu kõigis Eesti suuremates keskustes.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU, TAMBET KAUGEMA
Rootsi parlamendi kultuurikomisjoni eestvõttel käib Riksdagis praegu arutelu anda valitsusele soovitus nimetada Göteborgi sümfooniaorkester Rootsi rahvusorkestriks.
Göteborgi kontserdimaja peadirektori Sture Carlssonini ei ole Rootsi parlamendi soovitus küll veel jõudnud, kuid ta on kuulnud, et Rootsi rahvusorkestriks saab Göteborgi sümfooniaorkester.
«Göteborgi sümfoonikud on väga kõrgel tasemel ja rahvusvaheliselt tuntud, seda arvestades võiks talle rahvusorkestri tiitli anda,» on kirjas Rootsi parlamendi kultuurikomisjoni ettepanekus.
Parlamendiliikmete sõnul eelkõige rahvusvahelistel esinemistel kasutatav rahvusorkestri tiitel ei too kaasa riigipoolset rahalist toetust. Rootsi parlamendi täiskogu peaks eeldatavasti 19. detsembril lähetama Rootsi valitsusele vastava ettepaneku. Varem ei ole Rootsil rahvusorkestrit olnud.
Küsimusele, mida see tiitel orkestrile kaasa toob, vastas Göteborgi kontserdimaja peadirektor Sture Carlsson, et eelkõige on see suur au, tunnustus orkestri ning Neeme Järvi aastatepikkusele tööle. «Edaspidi hakkame selle tiitli tõttu kindlasti veelgi rohkem esindama Rootsi muusikat välismaal ning kindlasti püüame ka suurendada sümfoonilise muusika osatähtsust Rootsi kultuurielus,» ütles Carlsson.
Göteborgi sümfooniaorkester on Rootsi vanim sümfooniaorkester (asutatud 1905. aastal), seal mängib 107 muusikut. Suur osa Göteborgi sümfoonikute nimetamisel Rootsi rahvusorkestriks on peadirigent Neeme Järvil, kordas Sture Carlsson.
Neeme Järvi on Göteborgi sümfooniaorkestri peadirigent alates 1982. aastast ning viimase kümne aastaga on Göteborgi sümfoonikud tõusnud Euroopa üheks väljapaistvaimaks orkestriks. Eeskätt ollakse spetsialiseerunud põhjamaade ja vene muusika esitamisele, kuid tänu Neeme Järvile on aegajalt pööratud tähelepanu ka eesti heliloojate teostele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOOMAS MATTSON
Rühm Vene välisministeeriumi eksperte tutvub täna ja homme Eesti ametiasutustes ja valitsusvälistes organisatsioonides Eesti seadustega, mis puudutavad otseselt välismaalasi, ja poliitikaga, mida Eesti riik ajab välismaalaste suhtes.
Vene ekspertrühma kuuluvad teiste hulgas ka välisministeeriumi rahvusvahelise humanitaarkoostöö ja inimõiguste valitsuse juhataja asetäitja Vladimir Parshikov, välisministeeriumi 2. Euroopa valitsuse Balti osakonna juhataja Sergei Prihhodko, samuti nõunik ministeeriumi õigusosakonnast ja inimesed Vene saatkonnast Tallinnas.
Vene spetsialistid kohtuvad täna hommikul Eesti välisministeeriumis kahe tunni vältel Eesti ekspertidega, kes tutvustavad kolleegidele otseselt välismaalasi puudutavate seaduste - keeleseaduse, välismaalaste seaduse ja kodakondsusseaduse - põhiseisukohti.
Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Jüri Arusoo sõnul näeb Eesti pool seda ekspertide kohtumist infovahetusena, mille käigus Vene pool saaks esmaallikast teavet neid huvitavate seaduste ja siinse olukorra kohta.
«Meile on tähtis tulla neid Eesti-Vene suhteid häirivais küsimustes poliitilise retoorika tasandilt ekspertide tasandile ja sellega pingeid maha võtta,» kinnitas Arusoo.
Eesti pool pakub Vene ekspertidele ka võimalust külastada kodakondsus- ja migratsiooniametit, Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE siinset missiooni, Inimõiguste Instituuti ning Euroopa Nõukogu info-ja dokumendikeskust. Samuti on kavas kokku saada Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja Vene fraktsiooni liikmetega.
Nii Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Jüri Arusoo kui Vene Tallinna saatkonna pressiatashee Andrei Jakushev rõhutasid, et tegu ei ole ametlike delegatsioonide, ametliku visiidi või poliitiliste läbirääkimistega, vaid informatiivse ühisaruteluga spetsialistide tasandil.
Vene ekspertide tutvumissõidu Eestisse leppisid 5. novembril Petroskois kokku tollane välisminister Siim Kallas ja Vene välisminister Jevgeni Primakov. Eesti pool pidas Petroskois hädavajalikuks humanitaarküsimuste depolitiseerimist ja on korduvalt kinnitanud, et venekeelse elanikkonna küsimusi ei saa käsitleda sõltuvusseoses Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisega. Vene ekspertide Eestisse tulekut on tervitanud nii president Lennart Meri kui välisminister Toomas Hendrik Ilves.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ERKKI BAHOVSKI
Eile Tartu Ülikoolis auditooriumitäie rahva ees esinedes kinnitas USA suursaadik Eestis Lawrence Taylor, et USA-l on Balti riikidega eriline suhe.
«Ehkki Balti riigid on väikesed, on nad meile tähtsad. Nad on nii-öelda eesliinil. Liiatigi on USAs palju Balti riikidest pärit elanikke,» lisas suursaadik.
Suursaadik pidas oluliseks, et USA välispoliitika oli 45 aastat külma sõja tingimustes kindlates raamides. Koos külma sõja lõpuga kadus ka kindel välispoliitiline kontseptsioon.
Suursaadik pidas tähtsaks uue julgeolekustruktuuri loomist Euroopas. Samas olevat NATO selles protsessis vaid üks osa. Taylori arvates ei tegeleta NATOs ainult laienemisküsimustega.
«NATO areneb edasi, see on uus organisatsioon, uute ülesannetega. Tähtis on luua positiivne suhe NATO ja Venemaa vahele,» märkis suursaadik. «NATO ei ole nagu varem, millegi vastu suunatud.»
Suursaadiku sõnul tehakse otsus, kes ja millal NATOsse võetakse, kuue-seitsme kuu pärast. Ent ühelgi riigil väljaspool NATOt ei saa olla vetoõigust. Taylor ei eitanud, et Venemaal on siiski veel inimesi, kes peavad NATOt endiseks.
USA välispoliitika jagunevat kahte: kontseptuaalseks ja täideviivaks tasemeks. Kontseptuaalsel tasemel on USA välispoliitika Balti riikide suhtes sama, erinev on see riigiti, arvestades üksikasju. USA saatkond Eestis viib seda välispoliitikat ellu, olles suurem kui 18 kuud tagasi (siis saabus Lawrence Taylor Moskvast Eestisse).
Balti riikide julgeolek sõltub arenguist Venemaal. Samas peavad Balti riigid ise üles näitama poliitilist tahet ja seda ka ellu viima.
«Postimehe» küsimusele, missugused on suursaadiku ootused seoses Eesti ja USA välisministrite hiljutise vahetumisega, vastas Taylor, et mõlemal juhul on kumbki valitsus teinud katset välispoliitilist kurssi jätkata.
Samas võib muutuda välisministrite stiil. Madeleine Albrighti saamisega USA välisministriks võib USA NATO-poliitika omandada senisest suurema tähtsuse.
Eesti-Vene piirilepingust rääkides ütles Taylor, et tehniline leping ei vähenda Eesti juriidilist kontinuiteeti Tartu rahu baasil ja et USA toetab igati piirilepingu sõlmimist.
Teise kursuse politoloogiatudeng Silja S. ütles «Postimehele», et loeng vastas tema ootustele. «Loeng andis edasi USA üldsõnalised eesmärgid. Vahetevahel on hea end vahetu informatsiooni abil kurssi viia,» ütles tudeng.
Loengule eelnes pidulik lõunasöök Tartu Ülikooli politoloogiaosakonnas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Eile oli Eesti ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu ratifitseerimine arutlusel Briti parlamendi alamkojas. Üheksa Euroopa Liidu liikmesmaast on lepingu tänaseks ratifitseerinud, mis välisministeeriumi Euroopa Liidu büroo juhataja Kyllike Sillaste sõnul on väga hea tulemus.
Eesti ning ka Läti ja Leedu sõlmisid Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu 1995. aasta 12. juunil Luxembourgis, Eesti poolt kirjutas sellele alla peaminister Tiit Vähi. Riigikogu ratifitseeris lepingu ühehäälselt 1. augustil 1995, esimese Euroopa Liidu liikmesmaana ratifitseeris selle Taani, seejärel Rootsi, Soome, Austria, Iirimaa ja Saksamaa. Ka Luksemburgi parlament on lepingu ratifitseerinud, see ootab veel suurhertsogi allkirja. Tänaseks on leping ratifitseeritud ka Portugali ja Hollandi parlamendis.
Suurbritannia parlamendis on põhimõtteline ratifitseerimisotsus juba tehtud, eile olid lordide kojas arutusel kolme Balti riigi assotsiatsioonilepingud, järgmisel nädalal peaksid need olema arutusel alamkojas.
Kyllike Sillaste sõnul on Hispaania ja Itaalia parlamendis lubatud leping ratifitseerida aasta lõpuks. Itaalias on leping läbinud juba alamkoja ja peaks olema senatis. Äsja Eestist lahkunud suursaadik Carlo Siano kinnitas, et Itaalia parlament ratifitseerib lepingu veel enne jõule. Belgias läheb ratifitseerimisega aega tulenevalt sealsest parlamentaarsest protseduurist.
Eesti ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise aeg Kreeka ja Prantsuse parlamendis ei ole veel teada. Välisministeeriumil ei ole andmeid, et lepingu ratifitseerimisega oleks kusagil olnud poliitilisi probleeme, mõnes riigis on vaid teised prioriteedid, lisas Sillaste. Teiste riikide kogemus on, et kui kaks või kolm riiki ei ole veel lepingut ratifitseerinud, siis püüavad teised riigid neid seda tegema mõjutada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIU RITARI
Eesti Kaitsealade Liidu komisjoni andmetel rikub Otepääl Väikesel Munamäel suusakeskust ehitav aktsiaselts mitmeid seadusi, kuid Pühajärve vallavalitsuse arvates on probleemid tekkinud sellest, et paberlik asjaajamine võtab rohkem aega kui tegelik ehitamine. Väike Munamägi asub Pühajärve valla maadel.
Pühajärve vallavanem Riho Raave kinnitas «Postimehele», et vallavalitsusel on suusakeskuse ehitajatega tihe kontakt ja et Väikesel Munamäel ei ole siiani loodust kahjustatud.
Eesti Kaitsealade Liidu komisjon on väitnud, et suusakeskust hakati rajama ilma detailplaneeringuta, ilma keskkonnaekspertiisita ja maa sihtotstarvet muutmata. Vallavanema Riho Raave sõnutsi ei ole aga vald tõstukite paigaldamiseks detailplaneeringut nõudnudki ja seega ei ole ehitajad seda nõuet ka rikkunud.
Väikesele Munamäele ei paigaldatud suusatõstukeid esimest korda, vaid vanad ajast ja arust suusatõstukid asendati lihtsalt kaasaegsetega, selgitas vallavanem.
Küll aga nõuab vald detailplaneeringut kogu tulevasele suusakompleksile, samuti tuleb suusakeskusele tervikuna teha nõuetekohane keskkonnaekspertiis. Detailplaneering on juba algatatud ja tuleval nädalal peaks see mineva avalikule arutelule.
Vallavanema sõnutsi on toimunud ajanihe - paberlik asjaajamine võtab rohkem aega kui tegelik ehitamine. Vald ei vaidlusta mingil moel seaduste järgimise vajadust, kuid vald ei taha teha ka takistusi suusakeskuse rajajatele nende äriplaani elluviimisel.
Kui kirjatähte mõistusevastaselt taga ajada, siis võivad ehitajad ühel päeval lihtsalt käega lüüa ja minema kõndida, selgitas Riho Raave. Ja sellest vald mitte ei võidaks, vaid hoopis kaotaks, sest suusakeskuses saab tööd vallarahvas, vald saab ka maksud.
Vallavanem ei välista võimalust, et Väikesele Munamäele rajatava suusakeskuse ümber tekkinud kära taga on praeguste suusakeskuse ehitajate konkurendid.
Aare Tamme Väike-Munamäe Arenduse aktsiaseltsist rääkis «Postimehele», et nende paigaldatud suusatõstukid on ainsad ohutusnõuetele vastavad tõstukid Otepää kandis. Tamme andmetel on Otepää ümbruses 10-15 suusatõstukit, ka Väikeselt Munamäelt maha võetud vana tõstuk läks sealsamas Otepää kandis uuesti käiku.
Kahjuks ei tunne keegi ametiisikutest nende vanade tõstukite vastu huvi. Vanad tõstukid on ise valmistatud ja alailma on olnud nendega õnnetusi, inimesed on jäänud käsi- ja jalgupidi nööride vahele, selgitab Aare Tamme. Uus tõstuk on pärit Saksamaalt, vastab kõigile ohutuseeskirjadele, tõstukil on nõutav sertifikaat.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VILLU PÄÄRT
Reedel leidis sotsiaaltöötaja Tartus Ropkamõisas asuvast kodutute varjupaigast 53-aastase Rein Tormi kägaras surnukeha. Novembri lõpul elutses ühe jalaga Torm nädala ühes Tartu kesklinna koridoris ja väitis, et tahab surra, kuna tal pole eluisu ega elukohta.
Ropkamõisa 14 kodutute kodus on üks kodutu surnud, helistas reedel üks sama maja elanik. Hooldusteenistuse nooreminspektorit Juta Rulli tabas kohale minnes masendav vaatepilt. «Sellest pole ma praegugi üle saanud - verd olid kõik kohad täis, ta oli põrandal kägaras. Mis seal oli, kas kallaletung või midagi sellist? Katsusin, mulle tundus, et ta oli külm,» ütles Rulli.
Kahelt majaelanikult ei saanud Juta Rulli mehe surma kohta täpsemaid teateid: üks magas ega liigutanudki. Teine oli voodis ja ei teadnud midagi.
Kriminaalpolitsei juhtivinspektor Paul Jermolajev ei leidnud surnut ja ümbrust üle vaadates vägivallamärke. «Seal olid veri ja okse segamini. Ta lakkus sisse, mida sai,» ütles Jermolajev. Üks toakaaslane rääkis politseile, et Torm ei söönud viimasel nädalal midagi. Olevat proovitud talle midagi vägisi sisse anda, kuid siis hakanud mees oksele.
Tartu linna sotsiaalabiosakonna juhataja Annika Pärli sõnul hulkus Rein Torm ringi, elas sissekirjutuseta. Mõni aasta tagasi pakuti talle Kambja vallast hooldekodusse kohta, kuid mees ei võtnud vastu. «Ta sai invaliidsuspensioni. Meie teada pole tal omakseid,» rääkis Pärl.
«Postimehe» trükkimineku ajaks polnud kohtuarstliku ekspertiisi tulemus ja kodutu surma põhjus veel selgunud.
Novembri teisel poolel ootas Rein Torm nädala ühes Tartu kesklinna trepikojas surma. Ta põhjendas suremissoovi elukoha ja eluisu puudumisega. Majaelanikud kaebasid tol korral, et mees urineerib oma lähiümbrusse, seetõttu haiseb koridor kohutavalt. Mees oli juba 23 aastat kandnud jalaproteesi, avariis saadud vigastuse tõttu. Torm rääkis, et tal on seitse poega, kuid need tema eest ei hoolitse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
Alles mõni nädal tagasi avatud Pärnu noorte nõustamise kabinet peab saabuva aasta alguses uksed sulgema, kui vahepeal ei õnnestu leida rahastajat.
Pärnu noortekeskus on üks paremini sisustatud ja ruumikamaid omataoliste hulgas. Tema hädad tulenevad sellest, et erinevalt suuremast osast teistest analoogsetest keskustest Eestis põhineb selle tegevus erapraksisel ja -kapitalil.
Initsiatiiv keskuse loomiseks tuli eraarst Kadri Piirisillalt. «Me ei tahtnud teha eraettevõtet, nii ei olnud see tegelikult mõeldud. Tahtsin teha seda noorte jaoks. Kuna ei leidnud aga muud võimalust üritusele hinge sisse puhuda, siis kukkus nii välja,» ütles Kadri Piirisild.
Seni on keskuse tarvis kulutatud ca 100 000 krooni. Kaks kolmandikku sellest rahast pärineb Kadri Piirisillalt endalt, umbes üks kolmandik on Rootsi-poolne toetus ja väiksemat abi on saadud ka mujalt. Ruumide rendiks kulub ca 3000 krooni kuus ja ka selle on maksnud Kadri Piirisild.
Järgmiseks aastaks oleks vaja 200 000 krooni. Riigi poolt on antud lootust 70 000 kroonile ja ees ootavad läbirääkimised linnavalitsusega, kuid lubatud ei ole seni noortekeskusele midagi.
Kadri Piirisilla sõnul on Pärnu haigekassa tunnistanud nende projekti rahastamist mitte väärivaks. «Ma ei oska öelda, mis saab järgmisest aastast,» on Kadri Piirisild tuleviku suhtes ebakindel. Tema sõnul on teistes linnades tavaline, et üks noortekeskuse töötaja on põhikohaga linnavalitsuse palgal ja ruumide rendi maksab samuti linn.
Pärnu noortekeskus alustas uues kohas tööd 18. novembril. Noorte kasutuses on kolm suurt tuba ja ooteruum. Tulevikus on kavas sisustada veel tuba, kus noored ise saavad tutvuda välja pandud õppematerjalidega. Maja asub suhteliselt vaikses tänavas kesklinnas ja noored ei saa seal juhuslikult kokku sattuda oma vanemate või pedagoogidega.
Nõustajaid on kokku viis ja kõik nad on kahe aasta jooksul läbi teinud vastavad kursused ja käinud end täiendamas Rootsis. «Meie suhtumine noortesse on heatahtlikult neutraalne, me ei anna hinnanguid, vaid püüame noori mõista,» selgitas Kadri Piirisild.
Selle mõne nädalaga, mis noortekeskus on olnud avatud, on nõu käinud saamas sadakond noort. Kadri Piirisilla sõnul tuleb neil tegelda ootuspäraste probleemidega. Eelkõige on need 14-16-aastaste rasedus ja suguhaigused, samuti suhted õpetajate, koolikaaslaste ja koduga. Narkomaania- või alkoholiprobleemidega on nõustajate poole pöördutud väga harva.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
(Algus laupäevases lehes.)
Aivo Mikk tülitses purjuspäi tänavu aprillis Tartu maakonnas Roiul - kiskus S.R-i juustest ja peksis rusikate ning jalgadega teda pea ning keha piirkonda, põhjustades kannatanule raskeid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi. Samaaegselt ähvardas ta S.R-i tappa, kusjuures oli alust karta selle ähvarduse täideviimist, sest peksja läks kööki tapariista järele.
Kohus karistas Mikku kolmeaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.
Apellatsioonkaebustes palus nii kohtualune kui ka kannatanu kergendada kohtualusele mõistetud karistust, kohaldades tema suhtes vabadusekaotust tingimisi. Nad põhjendasid oma kaebust sellega, et maakohus polnud karistuse mõistmisel arvestanud piisavalt seda, et kuritegu oli põhjustatud tülist kahe joobnu vahel, kes on nüüdseks ära leppinud. Samuti on kohtualune oma teo toimepanekut kahetsenud.
Ringkonnakohus leidis, et reaalse vabaduskaotusliku karistuse määramisel oli maakohus arvestanud kõiki seaduses ette nähtud asjaolusid. Apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata
Endel Prikko peksis korduvalt mullu jaanuarist kuni tänavu aprillini Tartu maakonnas Nõo vallas V.K-d ning pani toime muid vägivallategusid tema vastu.
Prikkot karistati kaheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.
Kohtualuse ja tema kaitsja esitatud apellatsioonkaebustes paluti karistust kergendada, kohaldades seda tingimisi. Kaebusi põhjendati sellega, et karistuse määramisel polnud kohus piisavalt arvestanud asjaolu, et kuriteo põhjustas kahe joobnu tüli, mille algatajaks oli kannatanu. Samuti ei arvestanud kohus Endel Pirkko tervislikku seisundit.
Ringkonnakohus leidis, et kohtualusele määratud karistuse muutmise aluseks ei saa olla tema I grupi invaliidsus, mida oli juba maakohus oma otsuses arvestanud. Mingeid uusi asjaolusid, mis tingiksid karistuse muutmist, ei esitatud. Maakohtu otsus jäeti muutmata.
Andrei Paidra ja Andres Koomer peksid mullu Tartus Tammekuru tänavas K.K-d tema korteris, tekitades kannatanule eriti piinaval ja julmal viisil raskeid kehavigastusi.
Põlva maakohus karistas Paidrat kahenädalase ja Koomerit kahekuulise arestiga arestimajas.
Paidra esitas apellatsioonkaebuse, kus palus süüdimõistva kohtuotsuse tühistada ja ta õigeks mõista. Paidra leidis, et maakohus oli uurinud tõendeid äärmiselt ühekülgselt, jättes rahuldamata kõik süüdistuse vastu esitatud taotlused.
Koomer palus oma apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada karistuse määramise osas ning karistada teda rahatrahviga. Ta kahetses väga juhtunut, millesse tahtmatult sattus.
Ringkonnakohus leidis, et Koomeri apellatsioonkaebuses ei ole esitatud midagi erandlikku, mis oluliselt vähendaks tema poolt toime pandud kuriteo raskust.
Samuti ei ole põhjendatud Paidra väide, et kohus on tema süü kohta teinud järeldused ainult kannatanu ja tunnistaja ütluste alusel.
Esimese astme kohus on teinud kohtuotsuse, mis ei kuulu muutmisele ega tühistamisele, leidis ringkonnakohus.
Hendrik Visnapuu ärandas mullu detsembris Võru maakonnas Varstu vallas ajutise kasutamise eesmärgil sõiduauto. Auto oli L.M-i käsutuses ja kuulus Võru politseile. Auto ärandatati L.M-i elukohast lukustamata garaazhist. Autost varastas Visnapuu L.M-ile kuulunud diplomaadikohvri ja raha.
Toimepandud kuritegude eest karistas Võru maakohus Visnapuud kaheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.
Visnapuu esitas apellatsioonkaebuse. Selles taotles ta karistuse kergendamist, kuna ta ei murdnud auto ärandamiseks sisse, lisaks on ta oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Salajases varguses palus apellant end õigeks mõista, sest pole tõendeid, mis kinnitaksid, et just tema varastas kannatanule kuulunud diplomaadikohvri ja selles olnud raha.
Ringkonnakohus leidis, et Võru maakohus oli igakülgselt analüüsinud Visnapuu kriminaalasjas kogutud tõendeid salajase varguse ja autoärandamise kohta ning jõudnud õigetele järeldustele, mistõttu esimese astme kohtu otsus jäi muutmata
Tommy Tõniste, Suve Laidla ja Madis Kerge olid Võru maakonnas Antsla vallas eelneval kokkuleppel varastanud salaja R.A. korterist helikassette, sigarette, toiduaineid ja elektroonilise käekella (kahju 555 krooni 40 senti). Samast kohast varastati ka T.T-le kuulunud mootorsaag väärtusega 6000 krooni.
Kohus karistas Tõnistet ja Laidlat üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas ning Kerget kaheksakuulise vabadusekaotusega tingimisi.
Tõniste ja Kerge kohtuotsust ei vaidlustanud. Küll aga esitas apellatsioonkaebuse Laidla kaitsja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja Laidla õigeksmõistmist. Advokaadi hinnangul oli põhjendamatu Laidla süüdimõistmine, sest selle kuriteo toimepanekus oli end süüdi tunnistanud Tõniste.
Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Ühe kohtualuse poolt süü omaksvõtt ei saa olla Laidla õigeksmõistmise aluseks. Kohus kontrollis oma otsuse tegemisel kõiki kogutud tõendeid.
Mait Toodo juhtis mullu purjuspäi sõiduautot, sõitis ebaõige kiiruse tõttu teelt välja ja paiskus üle katuse. Avarii tagajärjel sai raske kehavigastuse autos kaasasõitnud J.T. ja kerge kehavigastuse M.N.
Tartu maakohus mõistis Toodole karistuseks kuus kuud vabadusekaotust tingimisi üheaastase katseajaga.
Apellatsioonkaebustes paluti tühistada Tartu maakohtu otsus ja lõpetada kriminaalasjas menetlus.
Kõik ülejäänud menetlusosalised vaidlesid leppimisele vastu. Seega oli kohtul olemas seaduslik alus Toodo süüdimõistmiseks mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirja rikkumise eest.
Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja otsustas jätta selle muutmata.
(Lõpp.)
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996