Nädalavahetusel alanud kulupõlengute hooaeg paneb päästeressursi proovile

Kulupõleng Raeküla metsas.

FOTO: Ants Liigus

Alates nädalavahetusest on täie hooga käima läinud kulupõlengute hooaeg, mille käigus peamiselt hooletud lõkketegijad päästjatele palju lisatööd on toonud.

Päästeameti pressiesindaja Marek Simulmani sõnul on viimastel päevadel olnud paarkümmend kulupõlengut päevas. «Praegu saame nendega hakkama, kuid muidugi võtavad sõidud kulupõlengutele ja lõketele palju päästjate ressurssi,» tõdes Simulman ning lisas, et kuiva ilma jätkudes on karta väljakutsete arvu tõusu. Alates kolmapäevast kuulutab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut välja tuleohtliku aja.

Eelmisel aastal said päästjad septembri lõpu seisuga väljakutseid 1800 kulupõlengule, milles hukkus üks inimene. Tänavu teeb päästjate olukorra keerulisemaks ka fakt, et koondamiste tõttu on tuletõrjujate read hõredamad.

«Viimased aastad on kulupõletamine tuleohtlikul ajal keelatud keskkonnaministri määrusega ja põlengute arv on tänu sellele ning päästeteenistuse reididele tunduvalt vähenenud,» oli Simulman optimistlik.

Kolme päevaga üle 150 kulupõlengu

Ida päästekeskuse piirkonnas oli alates laupäevast kuni teisipäeva lõunani kokku 53 väljakutset, neist kaheksa Lääne-Virumaal ja 45 Ida-Virumaal.

Kõige ulatuslikum kulupõleng oli esmaspäeva õhtul, kui häirekeskus sai teate kulupõlengust Jõhvist neli kilomeetrit Sompa poole. Päästjatel kulus ligi kaks tundi viie hektari suurusel alal põlengu kustutamiseks.

Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirje Piirsoo sõnul oli Tallinnas ja Harjumaal eelmisel nädalal 36 väljakutset kulupõlengutele, neist vaid paar-kolm olid enne nädalavahetust. Esmaspäeval lisandus Piirsoo sõnul veel 21 kulupõlengut.

Suurim põleng leidis aset esmaspäeval Keila vallas Nahkjala külas, kui kell 14.10 teatati häirekeskusele, et põleb kulu kolmel hektaril majade ja metsa lähedal.

«Kohale sõitis kolm päästemeeskonda, paakauto ja ATV Keila, Paldiski ja Nõmme komandost. Põleng jõudis hinnanguliselt haarata paarikümnehektarise maa-ala. Kustutamine lõpetati kell 16.25,» sõnas Piirsoo.

Lääne piirkonnas on alates aprilli algusest olnud 18 kulupõlengut neist suurimad laupäeval Koigis, kus põles 4,5 hektari ulatuses kulu ning eile Adila külas, kus põles 5,5 hektaril kulu.

Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt ütles, et Adila põleng sai alguse prahi põletamise lõkkest. «Omanik valvas lõkke juures, kuid lõke väljus kontrolli alt ja levis põllule. Tuli jõudis ka elumajale ohtlikult lähedale. Tulele saadi piir peale kümme meetrit enne maja,» selgitas Matt.

Ta lisas, et kustutustöid raskendas pehme pinnas. «Üks päästeauto jäi pinnasesse kinni ning vajas väljatõmbamiseks puksiiri abi. Päästeteenistus hoiatab, et vaatamata sellele, et maapind on vesine, on tuul heinakõrred ja kulu pealtpoolt ära kuivatanud ning tuli levib kulus väga kiiresti,» tuletas Matt meelde.

Sihilikku kulu põletamist on vähem

Matt lisas, et tänavu ei esineb tavapärasest vähem sihilikku kulu põletamist. «Nendest väljakutsetest vaid ühel korral oli tegemist kulu põletamisega. Suuremal osal juhtudest saavad põlengud alguse käest ära läinud lõkkest.»

Lõuna-Eesti Päästekeskuse teeninduspiirkonna 6 maakonnas oli nädalavahetuse ja esmaspäevaga kokku 46 kulupõlengut.

«Ühe hektari või üle selle ulatuvale alale põlenguid on olnud 18. Kõige ulatuslikumad neist Viljandimaal Tarvastu vallas 9 hektari ulatuses, Võrumaal Vastseliina vallas 8,9 hektari ulatuses, Valgamaal Otepää vallas 4,5 hektari ulatuses ning Tartus Raadi linnaosas vana lennuvälja territooriumil 4 hektari ulatuses,» selgitas päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik.

«Mitmel korral on tuli ohustanud hooneid või metsa, kuid õnneks on päästjad jaole jõudnud,» lisas Kiik ning tõdes, et paraku saab suur osa kulupõlengutest alguse ohutusnõudeid eiravast lõkkepõletamisest.

«Lõket tuleb valvata, eemaldada ümbrusest süttida võivad materjalid, hoida käepärast kustutusvahendid. Põletada võib lõket üksnes tuulevaikse ilmaga ning kaugemal hoonetest ja metsast,» selgitas Kiik.

Päästeamet plaanib ka tänavu koos keskkonnainspektsiooniga reide kulupõletajate ja lõkke tegemisel tuleohutusnõuete rikkujate tabamiseks. Trahvisumma võib sellistel puhkudel ulatuda olenevalt rikkumisest 18 000 kroonini. Lisaks tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

Tagasi üles