Värskas jagati omakultuuripreemiaid, Sündmusi aastast 1996, Jaanuar, Veebruar, Märts, Aprill, Mai, Juuni, Juuli, August, September, Oktoober, November, Detsember

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
TIIU RITARI

Jõulude eel anti Värska kultuurimajas kätte Värska valla preemiad. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat, see antakse kahele aasta jooksul setu rahvakultuuri arendamisele enam kaasa aidanud üksikisikule või kollektiivile.

Tänavu said Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia leelokoor Leiko ja raamatu «Setumaa läbi sajandite» autor Leo Reissar.

Värska valla preemia on kaheosaline: üks preemia läheb valla oma kollektiivile või üksikisikule, teine preemia kollektiivile või üksikisikule väljastpoolt valda. Leelokoor Leiko on Värska koor ja sai vallapreemia setu kultuuri tutvustamise eest nii Eestis kui laias maailmas. Leo Reissar on endine Mikitamäe kooliõpetaja, kauaaegne kodu-uurija, Setumaal kutsutakse Leo Reissarit Setumaa kroonikuks.

Preemiamääramise komisjoni liikme Sirje Siruli sõnul on Värska preemia vallarahva seas hinnas. Preemia määramise juhend näeb ette, et ettepanekuid preemia määramise kohta võivad teha nii üksikisikud kui kollektiivid.

Sel aastal tuli komisjonil valida seitsme ettepaneku vahel. Värska valla preemia anti esimest korda välja möödunud aastal, siis said vallasisese preemia Laine Lõvi, Tiiu Kunst ja Väino Alamäe Värskas asuva Setu talumuuseumi esimese järgu ehitamise eest, vallaväline preemia läks Seppo Suhonenile ja Paul Hagule setu eepose «Peko» toimetamise eest.

Anne Vabarna (1887-1964) on setu lauluema, kellelt on teada ligi 150 000 värssi. Värska omakultuuripreemia antakse välja Anne Vabarna sünnipäevaks 21. detsembril. Preemiate kätteandmisel tõdeti heameelega, et Leo Reissari raamatut võib kasutada õpikuna, mille abil saab lastele koolis Setumaa ajalugu tutvustada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

1. jaanuar - vanaduspension tõuseb umbes 100 krooni võrra vastavalt muudetud riiklike elatusrahade seadusele. Kuupalga alammäär tõuseb 450 kroonilt 680 kroonile seoses valitsuse, ametiühingute ja tööandjate kolmepoolse kokkuleppega.

6. jaanuar - kaitsepolitsei esitab peaminister Mart Laari endisele nõunikule Tiit Pruulile süüdistuse valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest olulises ulatuses (rublatehing). Mõni päev hiljem saavad samasuguse süüdistuse ärimehed Marek Strandberg ja Agu Kivimägi.

11. jaanuar - Rootsi meresõiduamet otsustab katta reisiparvlaeva Estonia vraki betooniga. Ligi pool miljardit maksma mineva katmise kulud kannab Rootsi. Praegu on katmine peatatud.

12. jaanuar - president nimetab senise Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohusetäitjaks ja vabastab Kerdi Kaitseliidu ülema kohalt.

23. jaanuar - Riigikogu kinnitab kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohale. Kaitsejõudude peastaabi kantseleiülem Kitti Jürgens esitab lahkumisavalduse.

31. jaanuar - Kristiina Shmigun võidab Itaalia Alpides juunioride MMil suusatamises 5 km klassikasõidus hõbemedali. Neli päeva hiljem võidab ta veel ühe hõbeda - 15 kilomeetri vabatehnikaga sõidus.

1. veebruar - omavalmistatud lõhkekeha taskus hoidnud oletatav kolmikmõrvar lendab õhku koolilapsi Orust Jõhvi viivas bussis. 14 bussis olnut saavad vigastada.

2. veebruar - Eesti ja Venemaa vahetavad Tallinnas 1994. aasta juulilepete ratifitseerimiskirju. Juulilepped jõustuvad.

2. veebruar - 35-aastane naine sünnitab Tartu naistekliinikus tütre, kes on teine Eestis viljastatud ja sündinud katseklaasilaps Baltimaades.

10. veebruar - Tallinna psühhiaatriahaigla ühe ravikorpuse põlengus hukkuvad 8 vanemat meespatsienti, kes ootasid saatmist hooldekodusse. Kuus patsienti saavad raskeid põletushaavu, üks neist sureb nädal pärast põlengut.

15. veebruar - Jõgevamaal Vägeva asula juures läheb ümber kaubarongi lõpus olnud ammoniaagitsistern. Üle saja inimese evakueeritakse Vägevalt mürgiste gaaside eest Jõgevale.

20. veebruar - Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat võtab ühepoolse otsusega Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku oma jurisdiktsiooni alla.

21. veebruar - Bangkoki kohus mõistab eluks ajaks vangi kolm 1995. aasta suvel Bangkoki lennujaamas 5,8 kilo heroiini salakaubaveoga vahele jäänud Eesti kodanikku - Ervin Bernhardti, Reet Kazantseva ja Kairit Aroni. Neljas vahelejäänu Mare Haabu mõistetakse vangi 50 aastaks. Tai kuninga sünnipäeva puhul aga vähendati augustis Bernhardti karistust 30 aastani, Aroni karistust 40 aastani, Haabu karistust 40 aasta ja 9 kuuni. Kazantseva suhtes pole veel midagi otsustatud.

21. veebruar - president Lennart Meri kuulutab Eesti Televisioonis ametlikult välja Eesti totaalarvutiseerimise ehk tiigrihüppe projekti.

22. veebruar - umbes 8000 kultuuri-, haridus- ja teadustöötajat streigivad, nõudes valitsuselt lubatud palgatõusu. Toompeal on umbes 2000 meeleavaldajat. Paljud muuseumid, raamatukogud ja teadusasutused on suletud.

23. veebruar - Moskva patriarhaat katkestab suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostliku Õigeusu Kirik oma jurisdiktsiooni alla.

9. märts - rahvusraamatukogus konverents «Eesti tee meediaühiskonda», millel tiigrihüppe idee autor, Eesti suursaadik Toomas Hendrik Ilves peab ettekande, kus sõnastab tiigrihüppe eesmärgid ja võimalikud ohud, mis ähvardavad Eestit, kui Eestit ei arvutiseerita.

10. märts - Erki Nool tuleb Stockholmis kuldmedalile sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses. See on Noole esimene rahvusvaheline tiitlivõit.

12. märts - Tartu ringkonnakohus mõistab ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises süüdi Tartu Kommertspanga likvideerimise komisjoni liikme Gunnar Dudkini ja määrab talle kolmeaastase vanglakaristuse poolkinnises vanglas. Esimese astme kohus karistas Dudkinit nelja-aastase vabadusekaotusega tingimisi.

12. märts - valitsus lõpetab Kodukaitse tegevuse.

12. märts - Tartus sünnivad Baltimaade esimesed katseklaasikaksikud - poiss ja tüdruk.

13. märts - seitse keskerakondlasest Riigikogu liiget Andra Veidemanni juhtimisel lahkuvad Keskfraktsioonist ja asutavad uue liberaaltsentristide fraktsiooni.

14. märts - Riigikogu valib reformierakondlase Toomas Savi taas Riigikogu esimeheks, aseesimeesteks saavad Arnold Rüütel ja Tunne Kelam.

14. märts - Riigikogu ratifitseerib Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ilma surmanuhtlust keelustava kuuenda lisaprotokollita.

16. märts - ligi 10 000 moskvameelset õigeusklikku korraldavad Tallinnas ristikäigu, et palvetada kirikuvarade nende kätte jäämise eest ja kirikulõhe lahenemise eest.

19. märts - tuleb avalikuks, et vargad on viinud Tallinnas Lasnamäel asuvast kaitsejõudude peastaabi laost ära 27 automaatrelva, püstoleid, nuge ja laskemoona.

20. märts - kaitsepolitsei esitab süüdistuse inimsusevastastes kuritegudes Vassili Riisile, kes aastail 1940-41 juhtis NKVD Saaremaa osakonda.

21. märts - puhkeb skandaal Tallinna linnapea Jaak Tamme ja endise abilinnapea Ivar Lindpere kinnisvaratehingute ümber. Kaitsepolitsei saab linnavolinikelt Feliks Unduskilt ja Andres Korgilt avalduse ja algatab päev hiljem selle põhjal kriminaalasja, kuid see lõpetatakse kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

25. märts - põlengus kannatada saanud Saaremaa Ühisgümnaasium jätkab pärast kolmekuulist pausi remonditud ruumides tööd.

26. märts - Tartu linnakohtu ette astub Kaitseliidu Tartu maleva endine majanduspealik ja ärimees Vello Kütt, keda süüdistatakse 19 miljoni krooni riisumises, riigimaksudest kõrvalehiilimises ja illegaalses relvakaubanduses. Kütt saab mais karistuseks viis aastat vabadusekaotust, kuid kaebas edasi. Ringkonnakohtus jätkub asi jaanuaris.

30. märts - Keskerakonna kongress valib ülekaalukalt erakonna esimeheks tagasi Edgar Savisaare ja mõistab hukka Andra Veidemanni juhitud liberaaltsentristide lahkulöömise Keskfraktsioonist.

1. aprill - viimane päev teatada kaitsepolitseile endast Eestit okupeerinud riikide, seega Nõukogude Liidu ja Saksamaa eriteenistustega koostööd teinud isikutel. Üles andis end 1153 inimest. Endast mitte teada andnute nimed ilmuvad uuel aastal «Riigi Teataja Lisas».

2. aprill - Venemaa esitab Eestile salajase memorandumi, milles nõuab 1992. aastal rahareformi käigus kokku kogutud rublade hüvitamist. Eesti ei pea mõeldavaks hüvitise maksmist ega vasta memorandumile.

3. aprill - äritegevuses äpardunud Margus Sippol riisub Tartus kodumaja eest ärimees Urmas Pasti 4-aastase poja ja nõuab miljon krooni lunaraha. Laps jõuab sama päeva hilisõhtul koju, järgmisel päeval annab lapsevaras end politsei kätte. Tartu linnakohus mõistab Sippoli kuueks aastaks vangi, ringkonnakohus seda otsust ei muuda.

6. aprill - 73 aasta vanuses sureb kuulus eesti filmilavastaja Leida Laius.

7. aprill - Keskerakond lõheneb. 40 keskerakondlast teatavad oma lahkumisest pärast Edgar Savisaare taasvalimist erakonna etteotsa.

9. aprill - valitsus keeldub andmast kodakondsust ärimees Mark Rivkinile ja tema perekonnale. Rivkin alustab valitsus vastu kohtuprotsessi, mille eesmärgiks saada valistuselt äraütlemise põhjendus. Detsembri algul leiab Tallinna ringkonnakohus, et Rivkinil on õigus põhjendust nõuda.

14. aprill - peaminister Tiit Vähi saavutab Läti kolleegi Andris Shkelega Vilniuses esialgse kokkuleppe merepiiri kulgemise asjus.

16.-17. aprill - NATO peasekretär Javier Solana külastab Eestit. Mingeid lubadusi ei jaga.

19. aprill - 77-aastane Tartu leiutaja Aleksander Kirm saab esimese sõjajärgse Eesti patendi veetöötlusseadme eest.

20. aprill - Estonial hukkunute omaksed kinnitavad Tallinnas peetud koosolekul, et nad on laevavraki betooniga katmise vastu ja on valmis pigem aktsepteerima võrku.

25. aprill - Eesti Tubaka juhatus otsustab lõpetada Tallinnas sigaretitootmise ja koondada 140 töötajat, jättes alles vaid turundus- ja müügiorganisatsiooni. Otsuse ajendiks on kodu- ja välismaise tubaka aktsiisi võrdsustamine.

27. aprill - teenistuskohuste täitmisel hukkub kurjategija kuue kuuli tabamuse tõttu Lasnamäe politseikomissar Mart Laan. Maha jäävad lesk ja väike tütar. Tapmises süüdistatava Romeo Kalda ja Saksamaal viibiva kaasosalise Rene Hendriksoni suhtes pole veel kohus otsust teinud.

28. aprill - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Eesti Maakeskerakond loovad uue erakonna Mõõdukad, mille etteotsa valitakse Andres Tarand.

29. aprill - Riigikogu liige Heiki Kranich jääb esimese seadusandliku kogu liikmena ilma saadikupuutumatusest. Ta kaitseb end kohtus riisumise ja ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuste eest, mis pärinevad Lääne-Eesti Pangas töötamise päevilt.

1. mai - teatavaks saab, et Eesti Kunstimuuseumist on varastatud 4 miljoni krooni eest graafilisi lehti ja akvarelle. Lootuses varastatut kätte saada hoiti vargust ligi aasta aega salajas.

8. mai - avalikkuse ette jõuab Vene-Eesti spiooniskandaal. Venemaa nõuab Eesti Moskva-saatkonna konsulaarosakonna teise sekretäri Argo Küünemäe lahkumist diplomaadile mittekohase tegevuse pärast. Eesti kaitsepolitsei teatab, et Venemaa Tallinna-saatkonna majandusnõunik Sergei Andrejev tegeles luureandmete kogumisega.

Järgmisel päeval kinnitab Riigikogu väliskomisjoni endine nõunik Tõnu Randla ajakirjanikele, et ta oli Andrejeviga kontaktis kaitsepolitsei juhendamisel.

Hiljem kasvab spiooniskandaal üle Eesti-vastaseks propagandasõjaks, kus Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus väidab, et Eesti kaudu on müüdud relvi iiri terroristidele.

15. mai - teatavaks saab, et keskkonnaminister Villu Reiljanist võib saada pürgade ehk piisonite maaletooja. Piisonikarja alget on Eestile pakkunud kingiks Poola saatkond.

17. mai - Moskva ja Konstatinoopoli patriarhaat taastavad suhted ja lepivad kokku, et Eestis hakkab tegutsema kaks eri jurisdiktsiooni alla kuuluvat kirikut.

18. mai - helilooja Priit Pajusaare ja sõnade autori Kaari Sillamaa kirjutatud Eesti eurolaul «Kaelakee hääl» võidab Oslos Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna esituses Eurovisiooni laulukonkursil 23 riigi hulgas viienda koha.

19. mai - judokas Indrek Pertelson tuleb Haagis absoluutkaalus Euroopa meistriks.

23. mai - valitsus keelab ministritel ja teistel kõrgetel riigiametnikel kasutada oma autol vilkurit, mis andis seni õiguse kalduda kõrvale mõningatest liikluseeskirja sätetest. Minister võrdsustatakse tavalise liiklejaga.

27. mai - Kaitseliidu Tartu malev võtab omavoliliselt enda valdusse Eesti Põllumajandusülikooli peahoone, malevlased takistavad vaba sissepääsu hoonesse. Valitsuse jõuministrid kogunevad hädakoosolekule, kus omavolitsemine rangelt hukka mõistetakse. Kaitsepolitsei algatab kriminaalasja, süüdistus on esitatud maleva toonasele pealikule Aivo Kaptenile, kohtuasi tuleb arutusele uuel aastal.

30. mai - 35-aastasena sureb isamaaliste laulude loojana tuntuks saanud helilooja Alo Mattiisen.

31. mai - Tallinna Väärtpaberibörs alustab taas tegevust. Esimese sümboolse tehingu teeb president Lennart Meri.

31. mai - kaitsepolitsei võtab kinni Eesti Rahvuslaste Keskliidu endise liidri Tiit Madissoni, kes väidetavalt valmistas Eestis ette riigipöörde läbiviimist ja sõjaväelise diktatuuri kehtestamist ning pakkus kaitseväe juhatajale Johannes Kerdile 6 miljonit krooni abi eest riigipöörde läbiviimisel.

1. juuni - elektrienergia kilovatt-tunni hind kodutarbijaile tõuseb 45 sendini.

3. juuni - algab rublamüügikohus Tiit Pruuli ning Marek Strandbergi ja Agu Kivimäe üle.

9. juuni - 89 aasta vanuses sureb eesti teatri grand old lady Salme Reek.

12. juuni - Riigikogu SIA erikomisjoni esimees Vootele Hansen ütleb, et komisjonile seletusi andes on vassinud nii peaminister Tiit Vähi, siseministeeriumi kantsler Jaan Toots kui politseiameti peadirektor Ain Seppik.

16. juuni - kaks kolmandikku Eestis elavatest Venemaa kodanikest hääletab Venemaa presidendivalimiste esimeses voorus kommunistide liidri Gennadi Zjuganovi poolt.

20. juuni - avalikuks saab, et peaministri büroo on avaldanud avaldamisele mittekuuluvaid andmeid kaitsepolitsei vastuluure prioriteetide ja Eesti riigi kaitsevõime kohta. Valitsus teeb näo, et midagi konfidentsiaalset pole lekkinud ja soovib piinliku loo kiiresti unustada. Kaitsepolitsei ei algata kriminaalasja.

21. juuni - Tallinna linnakohus mõistab Tiit Pruuli, Marek Strandbergi ja Agu Kivimäe rublamüümises õigeks kuriteo koosseisu puudmise tõttu. Kohtuasi läbib kõik kohtuastmed ja käesoleva aasta lõpus kinnitab ka Riigikohus, et kohualused on süütud.

25. juuni - president Lennart Meri kohtub koos Läti ja Leedu ametivennaga Washingtonis Valges Majas USA presidendi Bill Clintoniga, kus arutab NATO laienenemise ja laiemalt Euroopa julgeolekuga seotud probleeme. Clinton kinnitab, et NATO uks ei ole kinni.

26. juuni - Tallinna BC Kalevis mänginud Martin Müürsepp valitakse esimese eestlasena maailma tugevaimasse korvpalliliigasse, USA ja Kanada klubisid ühendavasse NBAsse. Müürsepp mängib Florida osariigi meeskonnas Miami Heat.

1. juuli - Estonia hukku uuriva komisjoni esimees Andi Meister kinnitab, et Rootsi osapool varjab Estonia komisjoni eest videovõtteid laevasillal hukkunutest.

1. juuli - töötu abiraha suureneb 60 krooni võrra ehk 240 kroonini kuus. Mais oli ametlikult töötuid 39 130 ehk 4,6 protsenti Eesti tööealistest elanikest.

3. juuli - Venemaa presidendivalimiste teises voorus hääletab 77 protsenti siinsetest Venemaa kodanikest kommunistide liidri Gennadi Zjuganovi poolt.

3. juuli - Viljandi noortevanglast põgeneb 7 süüdimõistetut, kes vigastavad raskelt kaht vanglatöötajat.

8.-9. juuli - Eestis käib USA esimene leedi Hillary Rodham Clinton, kes kohtub president Lennart Meriga, käib Tallinna keskhaigla naistekliinikus ja Rocca al Mare vabaõhumuuseumis, kus vihub ajakirjanik Madis Jürgeniga tantsu.

12. juuli - Eesti ja Läti sõlmivad merepiirilepingu.

14. juuli - Hoiupank omandab relvastuskontsernilt Israel Military Industries viis võlakirja, mis Eesti riik emiteeris 1993. aastal relvaostu eest tasumiseks. Hoiupank omandas võlakirju umbes 505 Eesti krooni väärtuses, edaspidi lunastab Eesti riik need välja pangalt.

16. juuli - Harku interneeritute laagrist põgeneb 20 meest, keda ei peatanud isegi valvurite hoiatuslasud.

22. juuli - Ikla tollitöötajad avastavad Lätist saabunud kaubakonteineris 1600 TT-püstolit, mida üritati Eestisse transiidina sisse tuua makaronide sildi all. Tegemist on jätkuga 1993. aastal alanud illegaalsele relvaärile.

24. juuli - Estonia huku põhjusi uuriva komisjoni esimees Andi Meister esitab lahkumispalve, ametlikuks põhjuseks tuuakse väsimus ja halb tervis.

25. juuli - Tartu naistehaiglas sünnib Eesti ja Baltikumi esimene laps, kes arenes doonorilt saadud munarakust. Kaheksa aastat tagasi lootusetult lastetuks jäänud naine sai munaraku oma õelt.

26. juuli - riigiprokurör Indrek Meelak otsustab lõpetada Edgar Savisaare suhtes ebaseadusliku jälitustegevuse tunnustel algatatud kriminaalasja kuriteo koosseisu puudumise tõttu ega saada seetõttu ka Riigikogule ettepanekut võtta Savisaarelt saadikupuutumatus.

4. august - Saaremaal Kellamäel tulistavad kaks keskkriminaalpolitsei komissari Kalmer Viska ja Reigo Kala vabas õhus teenistusrelvadest, seades ohtu taluperenaise elu. Komissarid eitavad tulistamist, nende otsene ülemus, keskkriminaalpolitsei abidirektor Koit Pikaro jätab teadlikult politseiameti juhtkonnale tulistamisest teatamata. Kaks komissari degradeeritakse kordnikuks, lõpuks lahkuvad nad politseist.

5. august - eurominister Endel Lippmaa teatab avalikus kirjas peaminister Tiit Vähile, et lahkub valitsusest, sest ei aktsepteeri järeleandmisi Vene erusõjaväelaste elamislubade küsimuses, samuti kaugenemist Euroopa lepingu põhialustest. Päev hiljem saab euroministriks Riivo Sinijärv.

12. august - Türil põrkavad kokku treiler ja liinibuss. Kokkupõrkes saab viga 19 inimest. Bussijuht sureb hiljem haiglas.

20. august - politseiameti peadirektor Ain Seppik vabastab ametist keskkriminaapolitsei abidirektori Koit Pikaro ja viib ta üle madalamale ametikohale.

26 -27. august - presidendivalimiste esimeses voorus president ei selgu, sest ei Lennart Meri ega Arnold Rüütel ei saa vajalikku 68 häält 101st.

27. august - justiitsminister Paul Varul vabastab omal soovil ametist täitevameti peadirektori Heiki Sikka. Sikka esitas avalduse pärast seda, kui ööl vastu 23. augustit põgenes keskvanglast 4 vangi, mis oli juba kolmas põgenemisjuhtum viimastel kuudel.

27. august - tagasi koju jõuab Eesti paraolümpiakoondis, kes võitis 9 medalit, neist 3 kuldset. Ujuja Marge Kõrkjas sai koguni 2 kuld- ja ühe hõbemedali. Jooksja Anneli Ojastu sai kulmedali.

14. september - süttib Oru turbaraba, tulekahjus hävib umbes Eesti aastane turbavaru. Päästeameti kogu jõudu rakendades suudetakse põleng kustutada alles oktoobri alguses.

17. september - Riigikogu liikmed Eldur Parder ja Villu Müüripeal ning ajakirja «Kultuur ja Elu» peatoimetaja Jüri Estam esitavad Tallinna linnakohtule avalduse, milles vaidlustavad president Lennart Meri antud süümevande. Linnakohus tagastas avalduse, seda ei võtnud arutada ka ringkonnakohus. Süümevande vaidlustamise kohtualluvuse küsimus ootab praegu lahendust Riigikohtust.

20. september - kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest ja Riigikogu liikmetest koosnev valimiskogu valib Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti presidendiks. 374 valimiskogu liikmest hääletab Meri poolt 196. Lõppvooru vastaskandidaat Arnold Rüütel saab 126 häält. Veel kandideerisid presidendiks Siir Oviir, Tunne Kelam ja Enn Tõugu.

25. september - Tallinna linnakohus mõistab Tiit Madissoni süüdi riigipöörde ettevalmistamises ja määrab talle lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust.

2. oktoober - Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu teatas rektor Peeter Tulviste umbusaldamisest ja otsustas käivitada rektori volituste ennetähtaegse lõpetamise protseduuri. Kuna läbirääkimistel jõutakse kompromissile, jääb arstide aktsioon tormiks veeklaasis.

7. oktoober - Tallinna ringkonnakohus tunnistab Venemaa liberaaldemokraatliku partei endise esindaja Eestis Pjotr Rozhoki Eestist väljasaatmise 1995. aasta märtsis ebaseaduslikuks. Esimese astme kohus pidas väljasaatmist seaduslikuks.

9. oktoober - puhkeb suur jalgpalliskandaal, sest Kadrioru staadionil jääb väidetavalt halva valgustuse tõttu ära Eesti-Shoti jalgpallimäng. FIFA otsusel tuleb mäng kordamisele uue aasta 11. veebruaril Monacos.

11. oktoober - kohutav liiklusõnnetus Jõgevamaal Palal. Sadulveok kaldub vastassuunavööndisse ja põrkab kokku koolilastebussiga. Kaheksa last saab surma, kümned vigastada.

14. oktoober - Tallinna politsei avastab üle miljoni krooni väärtuses valesajakrooniseid. Tartus leiab politsei hiljem ka masina, millel valeraha on valmistatud.

16. oktoober - üleriigiline leinapäev. Pala liiklusõnnetuse ohvrite riiklikud matused.

16. oktoober - märgid lähenevast valitsuskriisist. Siseminister Märt Rask teatab, et Reformierakond ei pea endale siduvaks valitsusest Riigikokku läinud riigieelarve projekti proportsioone ja struktuurset ülesehitust. Rask teatab, et kui siseministeeriumi finantseerimine väheneb, astub ta ametist tagasi.

20. oktoober - kohalikud valimised võidab nii Tallinnas kui Tartus sisuliselt Reformierakond, kuid kummaski linnas ei tule või ei jää oravapartei võimule.

25. oktoober - Eesti valitsus arutab Eesti-Vene tehnilise piirileppe teksti ja jääb sellega rahule. Istungi lõpus teatatakse avalikkusele, et arutati Reformierakonna ministrite tõstatatud probleeme valitsusliidus töötamise kohta ja et on otsustatud jätkata ühises valitsusliidus.

31. oktoober - Tallinna linnapeaks valitakse reformierakondlane Priit Vilba ja volikogu esimeheks isamaaliitlane Mart Laar. Tartu linnapeaks saab isamaaliitlane Tõnis Lukas ja volikogu esimeheks koonderakondlane Väino Kull.

4. november - kohtu ette astuvad Tartu Kommertspanga endine juht Rein Kaarepere ja pearaamatupidaja endine asetäitja Viktor Arhipov. Kaarepere südamehaiguse tõttu ei saa kohus asja arutamist alustada ja kohtupidamine jätkub uuel aastal.

5. november - Eesti välisminister Siim Kallas ja Venemaa välisminister Jevgeni Primakov kiidavad Petroskois põhimõtteliselt heaks piirileppe eelnõu.

6. november - Tallinna ringkonnakohus jätab muutmata Tiit Madissonile esimese astme kohtus mõistetud vanglakaristuse. Uuel aastal arutab asja Riigikohus.

9. november - avalikuks saab arvuti superandmebaasi olemasolu, milles on nii riiklike struktuuride kui ka äriettevõtete info. Puhkeb niinimetatud andmebaasiskandaal.

14. november - paleepööre Tallinnas. Koonderakond ja Keskerakond koos venelastest linnavolinikega kukutavad volikogu esimehe kohalt vaid kaks nädalat ametis olnud Mart Laari, linnapea Priit Vilba astub ise tagasi. Uueks volikogu esimeheks saab keskerakondlane Edgar Savisaar, linnapeaks aga koonderakondlane Robert Lepikson. Sama päeva hommikul on Keskerakond ja Koonderakond sõlminud koostöölepingu.

21. november - valitsuskoalitsioon laguneb, sest Reformierakonna volikogu otsustab lahkuda valitsusliidust, vormistades sellega päev varem kuue Reformierakonna ministri poolt peaministrile saadetud kirjas sisalduva sõnumi.

28. november - president nimetab välisministriks senise suursaadiku USAs, Kanadas ja Mehhikos Toomas Hendrik Ilvese.

30. november - kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe peab suurest spordist poliitikasse lahkumise pidu. Salumäe on Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liige.

2. detsember - Riigikogu ees andsid ametivande viis uut ministrit: Tiiu Aro, Toomas Hendrik Ilves, Jaak Leimann, Rein Loik ning Raivo Vare. Hiljem annab vande Andra Veidemann.

5. detsember - avalikuks tuleb, et tuntud eesti vandeadvokaati Monika Mägi varjutab kohtunikule pistise andmise kahtlus. Väidetavalt libistas Mägi Tallinna linnakohtu kohtunikule kampsuni alla ümbriku 10 000 krooniga. Mägi kinnitab, et pole altkäemaksu andnud.

4. detsember - Isamaaliit esitab Riigikogule eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks uurimaks rahva arvamust Eesti-Vene piirilepingu asjus, mis muudaks 1920. aasta Tartu rahuga sätestatud piirijoont. Valitsus eelnõu ei toeta.

6. detsember - 91 aasta vanuses sureb Eesti staazhikaim viiuldaja ja estraadikunstnik Vladimir Sapozhnin.

7. detsember - valitsuspartei Koonderakonna kongress valib 219 häälega esimeheks tagasi Tiit Vähi, kes on juhtinud erakonda juba kolm aastat. Vähi vastaskandidaat Ülo Nugis saab 35 häält.

10. detsember - Tartu Ülikool eksmatrikuleerib kolm häkkertudengit, kes olid ülikooli arutivõrgu kaudu sisse muukinud Taivani internetipakkuja arvutisse ning jälginud salaja ülikooli arvutiadministraatori elektronposti.

14. - 15. detsember - ootamatult saabub Eestisse talv, halvates Tallinnas liikluse, peatades rongi- ja lennuliikluse ja põhjustades liiklusõnnetusi.

18. detsember - Riigikogu võtab vastu 1997. aasta eelarve mahus 12 miljardit 512 miljonit 34 tuhat krooni.

18. detsember - Riigikogu seadustab eluaegse vanglakaristuse. Ühe eluaegse vangi ülalpidamiskulud oleksid praeguste arvutuste kohaselt 92 500 krooni aastas ehk 7710 krooni kuus.

20. detsember - kümme päeva varem politseisüsteemist lahkunud endine keskkriminaalpolitsei abidirektor Koit Pikaro väidab, et tema politseist välja tõrjumine oli tellimustöö ja selle eest maksti viis miljonit krooni.

22. detsember - aasta sportlasteks valitakse kümnevõistleja Erki Nool ja trekirattur Erika Salumäe.

24. detsember - Eestit külastab jõuluvana. Ta on käinud ka varasematel aastatel.

28. detsember - 21 eesti kultuuritegelast said Suure Vankri nimelise erainitsiatiivse kultuuriauhinna.

30. detsember - 90 aasta vanuses sureb tuntud eesti multilingvist, luuletaja ja keeleteadlane Pent Nurmekund.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

    Tagasi üles