Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS
Telefonikõnede tõkestamine on Eesti Telefoni uus teenus, mis aitab kõnede eest maksjal kontrollida, mille eest ta maksab. Tõkestamine on esimesel korral tasuta. Kui klient enam seda teenust kasutada ei soovi ja siis paari päeva pärast uuesti ümber mõtleb, läheb see talle maksma 90 krooni. Koodi teadja saab valida ka tõkestatud telefoninumbreid.
Digitaalnumbrite puhul on võimalik valida kaheksa piiranguvõimaluse vahel, korraga saab kasutada ainult ühte neist.
Võimalik on:
piirata teistele helistajatele kõik kõned;
tõkestada kõik kõned peale hädaabinumbrite;
tõkestada kõik kaugekõned;
tõkestada kõik kõned välismaale, mobiiltelefonile, eriteenustele;
tõkestada kõik kõned välismaale, mobiiltelefonile;
tõkestada kõik kõned välismaale, eriteenustele;
tõkestada kõned välismaale;
tõkestada kõned eriteenustele.
Analoogjaama abonentidel on võimalik
tõkestada kaugekõned;
tõkestada kõned eriteenustele.
Kõnede tõkestamise teenuse vormistamiseks tuleb kliendil pöörduda Eesti Telefoni klienditeenuste keskusesse, mis on olemas igas maakonnas. Klient võib teenusest ajutiseks loobuda, sellisel juhul uus tõkestamine midagi ei maksa. «Kõige sagedamini tellitakse kaugekõnede ja eriteenuste piiranguid,» ütles Eesti Telefoni pressiesindaja Kaja Tampere.
«On juhtunud, et inimesed kasutavad tasulisi telefone kuritahtlikult. Kuulutuses pakutakse töökohta, informatsiooniks antakse tasuline telefoninumber,» ütles tarbijakaitseameti teenusetalituse juhataja Peeter Ühtegi. «Sellest peab teadvustama, kuid nad ei tee seda.» 8 või 900 algavad numbrid on alati tasulised.
Eesti Telefoni pressiesindaja Kaja Tampere sõnul on paljudes peredes probleeme teismeliste lastega, kes uudishimulikult valivad igasuguseid kõnesid. Mõnikord ei tule ka külalised selle peale, et majaperemehe telefoni kasutades tuleks valitud Ameerika kõne eest maksta. «Kõnede tõkestamine välistab halvad üllatused,» kinnitas ta.
Kaja Tampere sõnul on telefoniarve vähendamiseks ka teine võimalus: vanemad peaksid lapsi juba maast-madalast telefoni kasutamisega harjutama, selgitama, mis see maksab ja kuidas helistada. «Lapsed peavad aru saama, et telefon ei ole mänguasi. Ka nelja-aastane laps võiks osata operatiivnumbreid valida,» ütles Kaja Tampere.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JANAR VAIK
1. jaanuarist jõustus liikluskindlustuse seaduse muutmise seadus, mis peaks selgemaks muutma nii mõnedki seni probleeme tekitanud ebakõlad. Enne loodetavat selgust võttis aga maad hoopis segadus, mis tekkis seaduses sätestatud üheks päevaks liikluskindlustuse lepingu sõlmimise õigusest. 2. jaanuaril õnnestus «Kasul» leida vaid kaks kindlustusfirmat, kus sõlmiti liikluskindlustuse lepingut üheks päevaks.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELF) peadirektori asetäitja Mati Paisi sõnul on segadus tekkinud ajahätta jäämisest. Selle aasta teisel päeval polnud ELFil detsembris valitsusele kinnitamiseks saadetud 28 otsuse saatusest vähimatki informatsiooni. Paisi arvates on vähe lootust, et enne 20. jaanuari midagi juhtub.
Küll on aga ELF saatnud kindlustusseltsidesse nn soovituskirjad, kus on märgitud, kuidas korraldada ühepäevaste poliiside müüki ja ära hoida võimalikke probleeme. Paisi arvates ei tohiks liikluskindlustuse sõlmimisel probleeme tekkida, sest kindlustuse hinnad on jäänud samaks.
Et ühepäevase liikluskindlustuse poliisi väljaandmisel võtab kindlustusselts endale suure riski, hakkab päevane liikluskindlustus olema ilmselt üsna kallis. Kui kallis täpselt, ei soovinud Mati Pais enne valitsusepoolse tagasiside tekkimist kommenteerida.
Salva kindlustusseltsist öeldi 2. jaanuaril «Kasule», et nemad sõlmivad päevaseid liikluskindlustuse lepinguid ELFist saadud kirja alusel. Üheks päevaks sõiduki kindlustamise hind saadakse selle kirja järgi sõiduki kuumakse jagamisel 30 ja korrutamisel koefitsiendiga 3,4.
ASA Kindlustuse Tartu esindusest toodi sõiduki üheks päevaks kindlustamise hinna näiteks see, et kui sõiduki liikluskindlustuse kuumakse on 85.12, siis üheks päevaks selle sõiduki kindlustamine maksab 37 krooni.
Muudatused seaduses
Vastavalt seadusemuutusele on nüüd lubatud liikluskindlustuse tavalepingu peatamine. See tähendab, et poliisi kehtivuse lõpptähtaeg liigub peatamise perioodi võrra edasi. Lühim peatamise aeg on 30 päeva. Selline parandus on teretulnud neile sõidukiomanikele, kes jätavad vahele talvised autosõidud või suunduvad pikemale reisile.
Ka on nüüd täpselt korraldatud kindlustuslepingute ennetähtaegne lõpetamine. Leping lõpeb ennetähtaegselt:
kindlustusjuhtumi järgselt,
sõiduki võõrandamisel,
kindlustusvõtja taotlusel, kui sõiduk kõrvaldatakse kasutusest,
kindlustusvõtja taotlusel, kui sõiduk on hävinud või väljunud omaniku valdusest tema tahte vastaselt.
Samuti on nüüd seadusega määratletud, kui hävinud peab olema sõiduk, et remondikulude asemel hüvitataks auto maksumus. Mati Paisi sõnul loetakse taastamisremont majanduslikult põhjendamatuks, kui taastamisremondi maksumus ületab 80 protsenti sõiduki avariieelseslt väärtusest.
Kindlustuslepingute kehtima hakkamise aegades ei tulnud muutusi, küll aga on seaduses nüüd ära toodud need võimalused, mil leping hakkab kehtima sõlmimise hetkest. Sõidukiga piiri ületamise päeval, sõiduki soetamise päeval ja sõiduki registreerimise päeval sõlmitud lepingud hakkavad kehtima allakirjutamise hetkest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JANAR VAIK
Vähemused tõstavad pead. Ka vasakukäelised on hakanud tundma huvi selle vastu, kust saaks osta nende füüsilise omapäraga sobivaid kodutarbeid ja seadmeid, alates kääridest ja lõpetades näiteks arvuti hiirega.
«Kasu» lühike retk mööda Tallinna kauplusi näitas, et kaupmehed ei hooli vasakukäelistest. Asjata. 13 protsenti maailma elanikkonnast ehk iga seitsmes meie seast on vasakukäeline.
Nõukogude ajal üles kasvanud vasakukäelistel on pisut kergem argises elus hakkama saada. Paljud neist pidid sunniviisiliselt kirjutama, joonistama või kitarri mängima parema käega.
Nüüd on sunniviisilisus kadunud ja praegune põlvkond vasakukäelisi jääb sageli erinevate seadmete (näiteks käärid, arvuti klaviatuur ja hiir, kitarr, elektridrell jne) kasutamisel hätta.
Mujal maailmas on endast lugupidavad ja edukad firmad näinud vasakukäelistele mõeldud tarbeesemetes hiilgavat äriideed.
Nende praktika näitab, et vähemusele toodetut osteti ja ostetakse, sest vasakukäelised ei kao. Tõsi, vasakukäelistele mõeldud tooted maksavad küll tavapärasest pisut rohkem, kuid ka vähemused on ju vabad oma valikutes.
Eesti kaubanduse jää on juba ammu liikuma hakanud. Meil on kauplusi väga mitmete probleemidega inimestele - tüsedatele, erootikahuvilistele, rasedatele, invaliididele jne. Kuid mitte ainsatki poodi valekäelistele...
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
AS Estonian Airi telereklaam lubab inimestele igapäevaseid lennureise Kopenhaagenisse ja Londonisse. Samas lükkab ekraani alumises osas olev kiri «välja arvatud laupäev» suulise teksti ümber. Kumba siis uskuda, sõna või kirja?
Toomas Sasnitski AS Estonian Airi müügiosakonnast selgitas «Kasule», et maailma praktikas on kombeks kasutada nädalas kuue lennupäeva kohta sõna «daily», kuid tingimata tuleb lisada täpsustus. «Laupäev on tsharterreisidele,» lisas ta. «Ärimehed teavad, et nad ei saa laupäeval sõita.»
Ilmselt selgituseks neile vähestele reisijatele, kes pole lennunduses ja selle terminoloogias pädevad või ärimehed ongi Estonian Air lisanud täpsustuse puuduva lennupäeva kohta telereklaamile kirjalikult.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MEERI TENSING,
Meeri Tensing on Tartu linnavalitsuse välissuhete ja ettevõtluse arengu osakonna kaubanduse peaspetsialist.
Eesti kaubanduse argipäev on paraku selline, et meil on palju ootamatult kaduvaid firmasid. Kõige ohtlikumad on sellised poekesed või ettevõtjad inimestele, kes toovad neile oma asju komisjonimüüki. Tihti juhtub, et raha järele minnes saab kauba omanik hoopis pika nina - kaup, raha ja ettevõtjagi on jäljetult kadunud.
Komisjonimüüki võib pakkuda käsitöötooteid, kasutatud rõivaid, mööblit kasutusjuhendiga tehniliselt keerukaid kaupu, seismajäänud autoosi jne. Toidukaupu komisjonimüüki ei võeta. Mootorsõidukite, relvade, väärismetallist ja vääriskividest esemete komisjonimüüki korraldavad erieeskirjad. Ka ei võeta müügile partiidena uut kaupa. Kaubapartiiks loetakse ühesuguse nimetusega asjade hulka, mida on kaks ja enam.
Juriidiliselt nimetatakse kauba müüjat komitendiks ja müügile võtjat komisjonäriks.
Komisjonimüügiks kaupa pakkuma minnes tuleks komitendil kõigepealt küsida näha ettevõtja kauplemisluba, millelt tingimata vaadata kehtivusaega.
Kui asjad tunduvad õiged olevat, asugem lepingu kallale. Komisjonimüügi puhul tehakse komitendi-komisjonäri vaheline kirjalik tüüpleping, mis on kooskõlas vastavate seaduste ja teiste õigusaktidega.
Lepingus tuleb fikseerida kauba müügihind ja ostjal on tark seda teada, sest poe pandud liiga suure hinnalisandi pärast võib müügiks toodud asi seisma jääda. Ka tuleb lepingus ära näidata kauba allahindamise kord (tingimused, määrad jms). Kindlasti tuleb kokku leppida, kas komisjonär võtab asjalt hoiutasu, mis ajast seda võetakse ning millistel tingimustel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
BIRGIT PÜVE
Et tordid kauem säiliksid, kasutavad paljud pagarid-kondiitrid nende tegemisel säilitusaineid. Kas säilitusained tortides põhjustavad allergiat? Kui ohtlik on tervisele säilivusaja ületanud või valedes tingimustes hoitud tort?
«Kasu» uurimusel selgus, et viiest küsitletud pagari-kondiitrifirmast kasutab kaks oma tortide säilivusaja pikendamiseks säilitusaineid.
Tartus asuv AS Pere Leib kasutab tortides säilitusainena kaaliumsorbaati, mis lisatakse võikreemile. Tartu firma Tähe Pagar-Kondiitri torditoodangu kreemirasvas on sees säilitusained.
Tortidele ei lisata säilitusaineid AS Tähtvere Pagaris, Kalevipoja (mõlemad asuvad Tartus) ning Elva Pagaritööstuses.
Kõikidest torte valmistavatest pagari-kondiitrifirmadest on võimalik torte tellida. Kui kondiiter lisab kauplustes müüdavatele tortidele säilitusaineid, siis kasutab ta neid üldjuhul ka tellitavate tortide puhul.
Säilitusaine ja allergia
Kui pagar-kondiiter on otsustanud tordi säilivuse pikendamiseks kasutada säilitusaineid, siis peab ta arvestama, et säilitusaine võib tekitada allergiat.
Tartu Maarjamõisa polikliiniku allergoloogi Luule Kitse sõnul pole tortide säilitusainete pärast eriti nende poole pöördutud. Enamasti tulevad allergoloogi vastuvõtule shokolaadi suhtes allergilised inimesed.
«Tordi säilitusaine suhtes ülitundlik inimene ei söö tavaliselt väga rikkalike kaunistustega torte. Üldiselt uurivad allergikud ise välja, mis aineid tordi valmistamisel kasutatakse,» ütles Luule Kits «Kasule».
Parim enne oli enne...
Tartu Maarjamõisa polikliiniku perearst Maire Treial rääkis «Kasule», et oma säilivusaja tunduvalt ületanud tordist on väga kerge toidumürgitust saada.
Väga ettevaatlik tuleb olla valesti säilitatud (vale hoidmise koht ja temperatuur) tortidega. Tervisele ohtlikud on just kreemid ja kreemitordid.
«Kui haige pöördub arsti poole toidumürgitusega, siis on arst kohustatud sellest kohe teavitama tervisekaitsetalitust, näitama haige diagnoosi ja võimalusel ka söödud toitu. Haiguse põhjustanud toitu müünud kauplusega tegeleb edasi tervisekaitsetalitus,» rääkis perearst.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
Läinud aasta lõpus reklaamis RE Eesti Posti Tartu postkontor uut postiteenust - postisaadetiste toimetamist koduukseni Tartu linna piires. Paki kojutoomise hind kujuneb selle kaalu ja lifti- või korrusetasu põhjal. Eelisolukorras on esimese korruse pakiootajad, nemad ei pea maksma korruse- ja liftitasu, teenus osutatakse vaid veoraha eest.
Kuni 10 kilo kaaluvate pakkide kojutoomise eest võtab Tartu postkontor 15 krooni veotasu, korruse- või liftitasu ei küsita. 10,1-50 kg kaaluvate pakkide veotasu on 30 krooni, korrusetasu 6-48 krooni. 50,1-100 kilo kaaluvate pakkide vedamine maksab 50 krooni pluss 10-80 krooni korrusetasu. Üle 100,1 kg kaaluva paki korrusetasu on teise korruse elanikule 16 krooni, üheksanda korruse elanik peab maksma 128 krooni. Veoraha nii raske saadetise eest on 80 krooni. Need hinnad kehtivad ainult Tartus.
Kui majas on lift, siis võetakse tasu paki liftitõstmise ja liftist väljatõstmise eest. Liftitasu on sama suur kui paki teisele korrusele viimise hind.
Siiani on paki kojutoomise eest maksnud enamasti saaja, kes ei soovi või ei saa mingil põhjusel pakile ise järele minna.
«Teenus tekkis sellepärast, et paljud vanad inimesed ei jõudnud oma pakke teisele või kolmandale korrusele tassida,» selgitas «Kasule» Tartu postkontori vanemökonomist Evi Pluum. Esimesel korrusel elavate inimeste vabastamist korrusemaksust põhjendas ta sellega, et esimese korruse elanikud tellivad paki kojutoomist väga harva.
«Lifti-, korruse- ja veotasult saavad palka laadijad, sellepärast on ka hinnad kaalu ja korruse järgi erinevad. Tihti tuleb suuri pakke mitu korda tõsta,» selgitas teenuse hindu Tartu postkontori transpordiosakonna juht Gunnar Barhov. Ta teab nimetada juhtumeid, kus postitöötajatel on tulnud kohale viia neli-viis külmutuskappi. Enamasti toimetatakse pakisaajale koju siiski kergeid ja väikesi pakke.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigi tarbijakaitseamet kontrollis novembris 350 kaubandus- ja teenindusettevõtet, seaduserikkumisi avastati 235 ettevõtte töös (67 protsenti kontrollituist).
Tarbijat peteti 99 ettevõttes (28 protsenti kontrollituist). Peteti valearvlemisega, müügiaja ületanud või ebakvaliteetse kauba müügiga, alkoholi vähem kallamisega jne.
Saateleheta ja kvaliteeti tõendavate dokumentideta kaupade müümist avastati 94 ettevõttes, nõuetekohase eestikeelse märgistuseta kaupu müüdi 64 ettevõttes ja õigeaegselt taatlemata taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamist 28 ettevõttes.
Rahatrahve määrati 148 süüdlasele 90 600 krooni eest.
Tarbijakaitsetalituse info ja nõustamise telefonil 22/44 03 27 võtsid ameti töötajad vastu 118 kõnet. Küsiti nõu ja tehti märkusi kaubandus- ja teenindusettevõtete kohta. 29 kõnet olid konkreetset lahendamist vajavad kaebused, millest enamik oli seotud müügil olevate müügiaja ületanud toidukaupadega.
Paljud helistajad küsisid nõu, kuidas toimida ja mida ette võtta kaubal või teenusel puuduse avastamisel.
Tallinn
Tallinnas kontrolliti novembris 130 kaubandus- ja teenindusettevõtet, puudusi avastati neist 76 (58 protsenti). Tarbijat peteti 31 ettevõttes.
Kontrolliti ja lahendati 64 tarbijatelt laekunud avaldust.
Rahatrahve määrati 56 süüdlasele 30 800 krooni eest.
Tartu tarbijakaitsetalituse trahvid
AS KUKULINNA restoranis olid vormistamata roogade hinnakalkulatsioonid, puudusid roogade väljatulekukaalud ja alkohoolsete jookide hinnakalkulatsioonid. Osal toorainetel puudusid saatedokumendid. Juriidiline isik sai 1000 krooni trahvi.
OÜ TAMMATi Siimu keldri lihapood müüs kaupu, millel tähtaeg «kõlblik kuni» möödas (glasuurkohuke, majonees, soolaheeringafilee, sibulavõidekreem). Müüdi kaupu, millel tähtaeg «kõlblik kuni» möödas ja millest ei teavitatud tarbijaid. Poe juhataja sai 330 krooni trahvi.
Tartu tervisekaitsetalituse trahvid
Tervisekaitsetalitus mõõtis Tartu Descartesi lütseumi valgustustihedust. 25 protsenti kooli valgustitest oli läbi põlenud, arvutiklassi valgustustihedus oli alla normi. Direktor sai 600 krooni trahvi.
Tartu 15. Keskkooli köögis rikuti lühikese müügiajaga toiduainete hoiutingimusi. Kokk sai 400 krooni trahvi.
AS Öko-Talude raudteerestorani ruumid olid antisanitaarsed. Nõudepesu ja kanalisatsioon ei vastanud nõuetele, tegemata oli sanitaarremont. Esimees sai 1500 krooni trahvi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigi tarbijakaitseamet 22/440 327
Haapsalu 247/44 466
Jõgeva 277/22 609
Kohtla-Järve 233/78 561
Kuressaare 245/54 484
Kärdla 246/91 864
Paide 238/50 797
Pärnu 244/45 658
Rakvere 232/44 136
Rapla 248/57 644
Tartu 27/432 175
27/433 372
Valga 276/40 749
Viljandi 243/33 433
Võru 278/23 518
Vastuvõtuajad üle Eesti:
E 9-12, N 14-17
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
Poodides müüakse laste piimasegude kõrval ka allergilistele lastele mõeldud ravitoite. Tavalisest piimasegust on nad palju kallimad. Miks peaks ema neid üldse poest ostma, kui ta saaks neid võibolla apteegist soodustusega?
«Ravitoidul on teatud tingimustel ravimi omadused,» selgitas Peeter Jaanson ravimiametist. «Ravitoit on toidu ja ravimi piiril asuv toode ja selle toote müümist on raske korraldada.» Määrus, mis jagab toiduained tavalisteks ja ravitoitudeks, on vastu võtmata. Ravimiamet otsustab, kas toode on ravim või toit.
Dietoloog Külli Miti ja Peeter Jaansoni sõnul peaks sel aastal hakkama kehtima sotsiaalministeeriumi määrus, mis keelab ravitoitude poodides müümise. Määruse põhjal tuleks ravitoidud registreerida riigi ravimiametis, seega kuuluksid nad ravimite hulka ja oleksid käibemaksuvabad.
Ravisegud tervele lapsele?
«Kui ema hakkab oma tervele lapsele andma lehmapiimatundlikkusega lastele mõeldud toitesegusid, ei juhtu lapsega midagi halba, ainult ema maksab tema söögi eest palju rohkem,» ütles dietoloog Külli Mitt.
Kui lapsetoit maksab poes 200 krooni, on see juba kindlasti allergikutele mõeldud ravitoit. Väga kaua ei tohiks ema lapsele ravitoite siiski anda ja peaks toitesegusid valides igal juhul arstiga nõu pidama.
Enamlevinud ravitoitudeks on sojasegu, mida antakse lehmapiimatundlikkuse korral, ja valguhüdrolüsaat, mida kasutatakse siis, kui laps ei talu ka sojasegusid. Soodusretseptiga saab sojasegu apteekidest osta esimesel eluaastal ja hüdrolüsaate kuuel esimesel elukuul lapse toitmiseks.
Mõnikord pole toidupakil olev eestikeelne tõlge päris täpne. «Kord müüdi hüdrolüsaati, mille koostises oli esimeseks komponendiks tõlgitud munavalge,» pahandas Külli Mitt.
Jätkupiima tuleb anda vähehaaval
Tavaliselt sisaldavad kõik laste piimasegud vitamiine. Varem puudus Soome segudes D-vitamiin, kuid nüüd on hakatud seda segudele lisama, sest Euroopa Ühenduse riikides on nii ette nähtud. Lapsele tilkadena lisaks antav D-vitamiini hulk sõltub sellest, kui palju on seda tema piimasegu sees.
Lisaks rinnapiima asendajale müüakse poodides ka jätkupiima. Rinnapiima koostis muutub Külli Miti sõnul lapse kasvades natuke teistsuguseks, sellepärast on paljud tootjad pidanud vajalikuks ka vanematele lastele mõeldud piimasegusid veidi muuta, lisades sinna näiteks teravilja. Enne kuuendat elukuud ei tohiks lapsele antavas toidus olla nisu, rukist ja kaera, võib olla riisi ja maisi.
«Nisu, rukis, oder ja kaer sisaldavad gluteeni, mis on teraviljavalgu osa. Kui lapsel on eelsoodumus tsöliaakiaks ehk gluteenitalumatuseks, on parem, kui ta neid hiljem tarvitama hakkab,» selgitas Külli Mitt.
Tema sõnul pole gluteen ohtlik üle 6 kuu vanustele lastele, kellel ei ole teraviljatundlikkust. «Kaer on näiteks väga hea, aeg-ajalt võiks anda rukkileiba ja mannaputru, kuid mitte liialdada.» Last tuleb iga uue toiduga väga ettevaatlikult harjutada, väikeste annuste kaupa. Kui üle kuue kuu vanune laps kasutab Rootsi jätkupiimasegu 1-2 pudelit päevas, siis ei juhtu temaga midagi.
Erinevate piimade võrdlus
Rasva sisaldus on nii rinnapiimas kui piimasegudes enam-vähem sama. Rinnapiimas on üsna palju kolesterooli, toitesegudes seda ei ole. Tootjad vaidlevad, kas seda sinna panna või ei.
Lehmapiimas on vähe süsivesikuid, sellepärast tuleb sinna kindlasti lisada suhkrusiirupit, sest muidu jääb laps energiavaegusesse.
Kaltsiumi on lehmapiimas palju, kuid see imendub halvemini. Liiga palju valku ja mineraale koormab neerusid, mis ei ole lapsele esimesel eluaastal hea. «Esimesel eluaastal ei julgeks mina lapsele lehmapiima anda,» ütles Külli Mitt.
Kaseiin on piimavalgu komponent, mis ei seedu nii hästi kui vadak. Kohupiim on puhas kaseiin. Osas piimasegudes on palju kaseiini ja vähe vadakut nagu varem Similacis. Kaseiin pole halb, aga väike laps võiks seda vähem saada.
Piimasegu tuleb teha täpselt pakendil oleva õpetuse järgi.
Lisatoitu ei tohiks lapsele anda enne neljandat elukuud, viivitada selle andmisega ei maksaks aga üle kaheksanda kuu.
«Laps peaks ise oskama oma toidukogust reguleerida. Kui ta on selleks liiga väike, siis on tema toitmine nagu vorsti täistoppimine, ta ei ütle millestki ära,» selgitas Külli Mitt.
Kui laps saab lehmapiimasegu, siis peaks ta varakult juurde saama lisatoitu. Juba kahekuusele tuleks ettevaatlikult mahlasid juurde anda, et laps saaks oma mineraalid kätte.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AS VIISNURGA JA OÜ ISOPUNKT MATERJALIDE PÕHJAL «KASU»
Et kallis soojus pragudest vastu taevast ei lendaks, on kõige odavam ja käepärasem võimalus tuult läbi laskvad kohad kinni toppida. Püsivam soojustamise viis on soojustusplaatide kasutamine.
Eestis valmistab isolatsioonpuitkiudplaate ja siseviimistlusplaate Pärnus asuv AS Viisnurga puitkiudplaatide vabrik.
Isolatsioonpuitkiudplaatide (isoplaadid) ja siseviimistlusplaatide (isotex) tooraineks kasutatakse puitu. Hakkpuidu jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel ja kuivatamisel saadakse plaadid, mille sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Poorseid õhukanaleid siduv isoplaat on tiheda struktuuriga, mille tulemus on soojapidavus ja helikindlus.
12 millimeetri paksuse isotex-viimistlusplaadi soojapidavus on võrdne 45 millimeetri paksuse puidu soojapidavusega.
Isotex-viimistlusplaadid on kaetud kvaliteetse tapeedi või tekstiiliga, mis liimitakse plaadile, kasutades ISO 9001 nõuetele vastavaid liime.
Kõik puidule iseloomulikud omadused - soojus, tugevus, sitkus ja inimsõbralikkus - on säilinud ka iso- ja isotex-plaatides.
Isotex-viimistlusplaatide ruutmeeter maksab keskmiselt 80-100 krooni, tuuletõkkeplaadil keskmiselt 26 krooni ja standardplaadil keskmiselt 20 krooni.
Soojustusplaadid
Standard-isoplaate kasutatakse seinte, lagede ja põrandate lisasoojustamiseks, puitehitiste seinakarkassi jäikuse suurendamiseks ning seina- ja laepindade sisekatteks viimistluskihi alla.
Tuuletõkke isoplaadid on mõeldud hoonete välisseinte, lagede ja katuste konstruktsioonides tuult tõkestava, soojustava ja konstruktsiooni jäikust parandava elemendina.
Põranda-isoplaate kasutatakse ujuvate parkett- või lamineeritud põrandate aluskihiks. Plaat tasandab parketialuse pinna, muudab põranda soojemaks ja summutab käimisel tekkiva sammuheli.
Siseviimistlusplaadid
Isotex-siseviimistlusplaate kasutatakse nii tellistest, betoonist kui ka puidust seinte ja lagede viimistlemiseks kuivades ruumides.
Isotex-plaadid on kerged ja seetõttu on neid mugav paigaldada. Iseloomuliku konstruktsiooni tõttu saab neid panna otse kaetavale pinnale või eelnevalt kinnitatud roovitisele.
Kivist pinnad. Kaetav kivisein peab olema kuiv ja puhas. suuremad konarused tuleb eemaldada ja tekkinud lohud siluda.
Väiksemad ebatasasused ei ole paigaldamisel takistuseks.
Puidust pinnad. Seinad peavad olema puhtad ja kuivad. Rebenenud seinakatted on soovitatav eemaldada.
Plaatide paigaldamine
Kui plaatide aluspind ei ole tasane või on tegemist kiviseinaga, kasutatakse alusroovitist.
Alusroovitise puhul võiksid latid olla 3-7 cm laiused ja arvestatuna lattide keskkohast teineteisest kuni 30 cm kaugusel (paberkattega seinaplaatide puhul 29 cm).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Vaip pole ainult iluasi, sellel on eeskätt praktiline otstarve. Vaip kaitseb põrandalaudu enneaegsete «kortsude» eest, soojendab kivipõrandal külmetavaid varbaid ning muudab olemise-astumise ruumis võimalikult pehmeks ja mõnusaks.
Vaibaks nimetatakse põrandakatet, mille tootja on valmis lõiganud ja narmaste, siksakilise lõime või muu spetsiaalse materjaliga ääristanud.
Vaipkatet müüakse kauplustes rullidena ruutmeetriga arveldades ning tavaliselt on see mõeldud üle põranda mahapanemiseks. Vaipkatte saab lasta ääristada.
Vaip ja vaipkate erinevad ka mustrilt. Vaibal on muster sisse kootud, vaipkattes kordub teatud teema mingi maa tagant. Muster on põrandakattele kas peale trükitud või mängib mustri välja kude - erinevat tooni aasad moodustavad kombineeritult lõigatud lõngast katte sisse mustri.
Esikusse, tuppa, kööki
Vaiptooteid müüva Tartu kaupluse Vaibaparadiis müügijuhi Mati Koonukõrbi sõnul peab inimesel enne vaiba soetamist olema selge, kuhu ta kavatseb selle panna ja milline on ruumi üldine disain. Nende põhimõtete järgi valitakse ka põrandakatte värvus ja kuju.
Üldjuhul kehtib vaipade puhul teada-tuntud reegel - tumedam vaip määrdub ja näitab vähem mustust välja kui hele. Aga näiteks pisikesse hämarasse esikupugerikku ei sobi tume värvigamma, sest nii muutub ruumi üldilme veelgi mornimaks.
Vaipa või vaipkatet ostes tuleb teada lisaks ruumi mõõtmetele ka seda, missugusest materjalist, kui kõrget, tugevat ja mugavat vaipa või vaipkatet soovitakse.
Katte vastupidavus sõltub eelkõige tema töötlusastmest. Sellest lähtuvalt peab Vaibaparadiisi müügijuht tugevaimaks Scotchgardi kaitsevahendiga töödeldud vaipkatteid, mis on pindmiselt kaitstud määrdumise eest ja on ka kergesti puhastatavad. Vastupidavust lisab ka koe sisse töödeldav antistaatiline kiud.
Elutuppa sobib Mati Koonukõrbi arvates igasugune tiheda-aasaline madalamat sorti põrandakate, söögituppa soovitab ta aga kindlasti Scotchgardi kaitsekihiga vaipkatet. Kui sellele peaks toitu peale minema, on mustust lihtne lapiga eemaldada.
Magamistuppa passib paremini paksem, seega soojem, pehmem ja mugavam vaip/vaipkate, näiteks täielikult villasest materjalist tehtud. Sobib ka kõrgema- ja hõredama-aasaline sünteetiline, enamasti polüamiidist, polüprofüleenist või terklonist valmistatud põrandakate.
Korteri esiku põrandale on ideaalne tavaline madala aasaga eluruumi vaip.
Suure käidavusega eesruumi soovitab Mati Koonukõrb linoleumi nime all tuntud PVC-katet.
See sobib väga hästi käidavatesse ja tihti veega «kastetavatesse» ruumidesse. Eriti palju kasutatakse PVC-katet köökides, kus see peab vapralt aastakümneid vastu.
PVC-katete erinev paksus määrab nende mugavuse - mida paksem, seda pehmem ning ka heli- ja soojuspidavam.
Põleb ja ei põle
Ei tehta vahet, et üks vaip käib ainult kivi- ja teine kindlalt puupõrandale. Küll aga mängib vaiba valimisel oma osa põrandaküte ja klient peab kindlasti müüjale mainima, et ostetav vaip(kate) plaanitakse panna põrandaküttega ruumi. Ainult kindel osa vaiptooteid on valmistatud põrandaküttega põrandal kasutamiseks.
Põrandakatted jaotatakse tuleohutuse järgi raskesti süttivateks ja mittepõlevateks.
Raskesti süttival vaibal on kindlad sekundid, mille vältel see kannatab lahtist tuld ilma seda külge võtmata.
Mittepõlevad vaibad sulavad tugevas kuumuses. Mati Koonukõrbi arvates tuleks baarides, hotellides ja muudes selletaolistes asutustes igal juhul kasutada mittepõlevaid või vähemalt raskesti süttivaid vaipu/vaipkatteid. Nende hind ei erine tavalise korraliku põrandakatte omast.
Vaibaparadiisi müügijuht rõhutas, et enne uue katte põrandale panemist tuleb kontrollida pinna siledust, kõik praod ja väljaulatuvad naelad on vaja kõrvaldada.
Puhastamine
PVC-katet on lihtne puhastada, see tuleb vaid lapi ja harjaga üle käia.
Vaipade ja vaipkatete korralik puhastamine on keerulisem.
Iganädalase koristustöö teeb ära tubli tolmuimeja, kuid vaatamata sellele koguneb raske tolm põrandakatte kiudude vahele ja siis ei aita enam pinnapealne puhastus. Tillemad vaibad saab ise õues nööri peal puhtaks «nuhelda», kogukamate katete puhul on tark kasutada asjatundjate (keemilise puhastuse või vaibapuhastusfirmade) abi.
Ruumid hoiab puhtamana ka esikus välisukse ees olev porimatt, mis koorib saapataldadelt suurema lopa ja muda. Porieemaldajatena võiks kasutada tavalist kärgmatti ja nõelviltkatet, mõlemad on veega lauspestavad.
Kvaliteet maksab
Vaibaparadiisi müügijuhi sõnul määrab vaiba hinna selle kvaliteet. Mida kallim hind, seda rohkem on vaiba valmistamisel kulunud materjali ning seda tugevam ja vastupidavam on kõrge töötlusastmega põrandakate. Vaipkatte hinda suurendab näiteks Scotchgardi kaitsekiht, antistaatiline kiud ja ka korralik kapronpõhi.
Tavainimene ostab Mati Koonukõrbi tähelepanekul odavamat kaupa, kuid on ka kliente, kes saadavad sobivat vaipa soetama isikliku disaineri.
Vaibamüüjate tähelepanekul eelistavad ostjad toonidest enamasti kõikvõimalikku beezhi, mustritest modernseid trigonomeetrilisi kujundikompositsioone ja Pärsia temaatikat.
Ehtsat Pärsia vaipa Vaibaparadiisist praegu ei leia. Belgias ja Prantsusmaal valmistatud erisuguste ornamentidega sünteetilise vaiba saab kätte 125-2250, villase aga 210-6500 krooni eest. Scotchgardi kaitsekihiga vaipkatte ruutmeetri hind jääb 80 ja 260 krooni vahele, odavama sünteetilise vaipkatte hind algab 55 kroonist.
Puuvillane kodukootud vanaema kaltsuvaip maksab sõltuvalt mõõtmetest 125-465 krooni.
Ürgseid seinamaalinguid meenutava mustriga ümmarguste ja kaheksanurksete villaste vaipade eest küsitakse 590-2900 krooni.
PVC-katte ruutmeeter maksab keskmiselt 100 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVE ANTSOV
Õhtuti on elutoas hubane kohvitada ning juttu puhuda. Kui aga kohv juhtub vaibale minema, pole sugugi mõnus ja lihtne seda sealt pealt ja seest kätte saada.
Koristus- ja puhastusteenuseid osutava ettevõtte AS Purpur direktori Ivar Laurbergi sõnul on parkaineid (kohv, tee, kakao jms) hilinenud puhastamisel põrandakattelt väga raske eemaldada.
Kohviplekk tuleks vaibalt kohe koristada kasvõi vee ja seebiga, kui käepärast pole spetsiaalseid vahendeid.
Vaibale pikaks ajaks jäänud parkaine imendub tugevasti kiu sisse ja ka keemilises puhastuses on selle kõrvaldamine keeruline.
Sama kinnitas AS REA keemilise puhastuse vastuvõtja Urve Tendermann, kelle kogemust mööda ei tule end põhjalikult sisse seadnud kohviplekk põrandakattest kunagi korralikult välja.
Tendermann soovitas kohe pärast pleki tekkimist katsetada selle puhastamist nõudepesuvahendi lahusega.
Kui on õnne ja kui tublisti nühkida, võib juhtuda, et vaiba määrdunud koht läheb pleki kohalt heledamaks ega riiva eriti silma.
AS Pesukemi juhatuse esimees Tea Otsasson nentis, et parim iga halva pleki kõrvaldaja on paljureklaamitud nõudepesuvahend Fairy (pooleks veega).
Fairy on tema hinnangul lollikindel ega riku vaiba koostismaterjali.
Fairyt kasutatakse lisaks nõudepesule plekieemaldajana ka Soomes, sealt õppiski selle nipi Pesukemi perenaine.
AS Serviksi müügijuht Margus Regi ei soovita aga mitte mingil juhul plekki vaibalt märja vahendiga nühkima hakata, sest nii võib must plekk tumedal vaibal heledaks muutuda.
Regi arvates on head sellised puhastusvahendid (soovitatavalt vahud), mis kattele pihustatult seal kinnistuvad ja mustuse endasse imevad. Hiljem on vaja vaibast ainult tolmuimejaga üle käia.
Kauplustes maksab puhastusvahend (näiteks Big D, Johnson, Flix) keskmiselt 30-40 krooni.
AS Pesumati LG tegevdirektor Tiit Jürmann toonitas, et kui perenaine läheb poest ostma vaibapuhastusvahendit, peaks ta kindlasti nõu pidama asjatundliku müüjaga. Uisapäisa ostetud kemikaal võib tuua rohkem kahju kui kasu.
Kodustest võimalustest pakkus ta välja määrdunud koha soolaga sissehõõrumise. Hiljem tuleks soola veega lahustada ja plekki hajutada.
Kuidas selline meetod vaiba tervisele mõjub, on iseasi.
Kartulijahuga samal moel talitades võib enam-vähem kindel olla, et koos mustusega eemaldatakse ka osa mustrist.
Söögiäädikalahusega saab vaibalt ära rasva- ja nuuskpiiritusega verepleki.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997