Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARGO IDEON
AS Kadarik teatas eile suuremate võlausaldajate nõusolekust ajatada oma nõuded pankrotiohus jaekaubandusfirma vastu kuue kuu peale tingimusel, et Kadariku majandustegevuse juhtimise võtab üle uus loodav operaatorfirma. Sisuliselt tähendab see Kadariku üleminekut soomlastest omanikelt kohalikele kreeditoridele.
Eile peetud koosolekul jõudsid olulisemad kreeditorid operaatorfirma loomises põhimõttelisele kokkuleppele. Võlausaldajad peaksid saama õiguse osalusele uues firmas võrdeliselt nende nõuetega Kadariku vastu.
Aastavahetusel oli Kadariku koguvõlg auditeerimata andmetel 27 miljonit krooni. Suurimate võlausaldajate seas on lisaks Ühispangale ETK Hulgi, Smarten, Avallone, Valior Hulgi ja Rotagrupi AS.
Kui võlausaldajad otsustanuksid pankrotimenetluse algatamise kasuks, oleks nõuete rahuldamise võimalikuks suurusjärguks kujunenud umbes 10%. Sealjuures kuuluks eeliskorras rahuldamisele pandiga tagatud Eesti Ühispanga nõue. Kompromissettepanekuga pakuti kreeditoridele välja 50% nõuete nominaalväärtusest kuue kuu jooksul.
20. jaanuaril peetava uue Kadariku võlausaldajate koosoleku ajaks peaks uuele firmale olema palgatud tegevjuhtkond, kes esitab kreeditoridele kaubandusettevõtte saneerimise kava ning konkreetse tegevusplaani aktsiaseltsi Kadarik võlgade tasumiseks.
Nokelin jäi töötuks
Kadariku senine juht Pentti Nokelin kinnitas eile ETAle, et on nüüdsest Eestis vaid välismaalasest töötu peadirektor. Nokelin lükkas samas tagasi ajakirjanduse väited, nagu oleksid Kadariku omanikud raskesse majanduslikku olukorda sattudes kandnud raha üle Soome.
Üheks võimalikuks tulevikustsenaariumiks on Nokelini sõnul Kadariku ülemink Hollandi investoritele. Firma nimi võib säilida ka uute omanike kaasamisel, arvas ta.
Kommenteerides Kadariku madalseisu põhjusi, selgitas Nokelin, et saatuslikuks sai Soome turistide nn viinaralli lõpp. Negatiivselt mõjusid tema sõnul ka osa Tallinna kaubahalli juurde viivate teede sulgemine, kehvad parkimisvõimalused ning Stockmanni tulek Tallinna kesklinna toiduainete jaemüügiturule.
Pärast Soome poolt eelmise aasta kevadel kehtestatud alkoholi sisseveo piiranguid vähenes Kadariku jaekäive 15 miljonilt 10 miljonile kroonile kuus.
AS Kadarik haldab Tallinna kaubahalli ja Järveotsa kauplust, mille sulgemine polnuks võlausaldajate hinnangul otstarbekas. Eelmise nädala lõpuni tegutses Kadarik ka Viru Keskuses, firma sealsed varad läksid aga Ühispangale pandi katteks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Senise Eesti Tubaka aktsionärid kinnitasid eile Stockholmis peetud üldkoosolekul firma uueks nimeks Swedish Match Eesti AS ning nimetasid pensionile läinud Lars Elmeniuse asemel nõukogu liikmeks Per Kollbergi.
Swedish Match otsustas selle aasta algusest ühtlustada kontserni kuuluvate firmade nimed. Sellest lähtuvalt sai ka Eesti Tubakas uueks nimeks Swedish Match Eesti AS.
Eesti Tubaka nõukogu liige Sven Papp ütles «Postimehele», et eile Stockholmis peetud üldkoosolekul kinnitasid aktsionärid uue põhikirja ning nimemuutuse. Järgmise sammuna tuleb nimi Eesti äriregistris registreerida.
Teise punktina nimetasid aktsionärid firma nõukogu uueks liikmeks Swedish Matchi Põhja-Euroopa regiooni presidendi Per Kollbergi.
Papp mainis, et eilsel koosolekul ei arutanud aktsionärid eelisostuõiguse kasutamist Eesti Tubaka seni riigile kuuluva 33% aktsiate omandamiseks. Tema sõnul on Swedish Matchi positsioon niigi hea, sest grupile kuulub 67% senise Eesti Tubaka aktsiatest.
Papp on varem öelnud, et Swedish Match võib kaaluda oma eelisostuõiguse kasutamist, kui erastamisagentuur laseb riigile kuuluvate aktsiate alghinda alla.
Mullu detsembri algul pani erastamisagentuur avalikul enampakkumisel müüki 33% Eesti Tubaka riigile kuuluvaid aktsiaid alghinnaga 81,5 miljonit krooni. 30. detsembriks ei laekunud neile ühtegi ostupakkumist. Kui Swedish Match ei soovi kasutada oma eelisostuõigust, siis korraldab erastamisagentuur uue enampakkumise.
Sigarette Rumba, Priima, Leek ja Royal Ekstra toodetakse praegu Swedish Matchi kontserni kuuluva Svenska Tobaks AB Malmö tehases. Tallinnas asub vaid sigarettide müügi ja turustamise organisatsioon.
Eesti riigi ja Svenska Tobaks AB ühisettevõte Eesti Tubakas loodi tubakavabriku Leek baasil 1993. aastal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
Täna peetakse Tartus Liivimaa Väärtpaberite aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis peab otsustama firma ümberstruktureerimise: fondihaldurist saab investeerimisfirma, ütles Liivimaa Väärtpaberite juhatuse esimees Virginijus Brilis.
Eelmise sügiseni haldas Liivimaa Väärtpaberid väärtpaberiameti poolt likvideerimisele määratud Balti Intellektuaalomandi Börsi Investeerimisfondi (BIOBIF). Seoses BIOBIFi likvideerimisega lõpetab Liivimaa Väärtpaberid oma tegevuse fondi haldava ettevõttena, moodustades oma investeeringute portfelli.
Väärtpaberiamet otsustas eelmisel kevadel BIOBIFi likvideerida, sest fondi investeerimisportfell polnud kooskõlas investeerimisfondide põhimäärusega.
«Liivimaa Väärtpaberitel on oma investeeringute portfell, mis tuleneb BIOBIFi likvideerimisest,» sõnas Virginijus Brilis. Liivimaa Väärtpaberite investeeringute portfell koosneb peamiselt vähetuntud ettevõtete aktsiatest ja võlakirjadest, kunstiteostest ning teiste investeerimisfondide osakutest, portfelli väärtus on Virginijus Brilise sõnul üle 6 miljoni krooni.
Liivimaa Väärtpaberite aktsiakapital on 5,9 miljonit, ettevõttel on 170 aktsionäri. Umbes 100 aktsionäri sai Liivimaa Väärtpaberid mõne aasta eest pärast pankrotistunud Eesti Börsi Investeerimisfondi ülevõtmist.
Fondi likvideerimist alustati eelmise aasta oktoobris, Brilise sõnul on BIOBIF praeguseks üle 70% ulatuses likvideeritud. «Likvideerimise käigus pole investorid saanud ühtegi krooni kahju,» kinnitas Brilis. «Müüa on jäänud ainult üks suur objekt,» sõnas Brilis, lisades, et loodab lõpetada BIOBIFi likvideerimise kevadeks.
«Inimesed peavad otsustama, mida investeerimisportfelliga teha,» ütles Brilis. Tema sõnul pakutakse aktsionäridele välja võimalus omandada Liivimaa Väärtpaberite vara vastukaaluks aktsiatest loobumise eest, millega vähendatakse aktsiakapitali.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARGO IDEON
Tallinna linnaisadel on esitada argumente kavandatava uue 400-miljonilise laenu mõttekusest, kuid rahandusringkondade suhtumine pealinna järjekordsesse võlavõttu ei ole sugugi nii üheselt soosiv.
Pole ka mingi ime. Vähemalt jättis Tallinna volikogu eelmise koosseisu mullutalvine istung, kus kinnitati linna esimene rahvusvaheline võlakirjaemissioon, «Postimehe» kohalviibinud reporterile tõeliselt kustumatu mälestuse.
Mulje tollase arutelu tasemest oli pehmelt öeldes masendav: volinike küsimused ettekandjaist linnaametnikele puudutasid kõike peale selle, miks laenata, miks just niipalju ja kas raha ka efektiivselt kulutada mõistetakse. Pigem leidunuks põhja oletusel, et mõni innukas sõnatahtja ei taibanud üldse, millest jutt - rääkimata selgusest, mis küll võiks peituda sellise müstilise väljendi nagu intressimäär taga.
Kui saalis enam keegi õieti aru ei saanud, misasja parajasti arutatakse-hääletatakse, võttis linnapea Jaak Tamm volikogu esimehelt Koit Kaaristult istungi juhtimise sujuvalt üle. Ta seletas rahvaasemikele isalikul moel: saage aru, linnal on raha vaja, praegu on hea võimalus seda saada ja küll ta meile ära kulub. Sellega oli asi ka sisuliselt otsustatud.
Linnakodanikust reporter tänas jumalat, et külalisena saalis istunud Nomura Internationali Londoni direktor kohalikku riigikeelt ei vallanud, suure osa valitud rahvaesindajate kompetentsustaseme üle linna asjade otsustamisel jäi üle ainult õudust tunda. Ja loota, et vähemalt linnavalitsuses ja -volikogu rahanduskomisjonis mõeldi emissioon arvestataval tasemel läbi.
Nüüd on algamas väitlus küsimuses, kas Tallinna linn peaks enesele tänavu hankima veel ühe 400 miljoni krooni suuruse võlakohustuse, et - vähemalt avalikkuses ja finantsasutustes kiiresti leviva arusaama kohaselt - päästa mis päästa annab.
«Linnavõimud seisavad lõhkise küna ees,» tõdes eile isegi Tallinna volikogu pressiesindaja. Kõrgemad ametnikud väljenduvad viisakamalt, viidates vajadusele vähendada koormust lähiaastate linnaeelarves.
Tallinna rahandusküsimustega tegelev abilinnapea Ants Leemets kinnitas esmaspäeva õhtul oma kabinetis «Postimehele» selge sõnaga, et vähemalt selleks aastaks on Nomura laenu tagasimaksmiseks linnal raha juba olemas, s.o sisse planeeritud eelarvesse, mille volikogu nii või teisiti peagi vastu võtab. Teistmoodi see olla ei saakski.
Ilmselt tuleb värskel Tallinna linnapea PR-konsultandil Jaano Martin Otsal võtta kasutusele kogu oma kogemuste raskekahurvägi, hajutamaks maad võtvat muljet Tallinnas kujunevast pankrotieelsest seisundist.
Midagi sellist tegelikult tõesti pole, Tallinna laenukoormus mahub esialgu kõigi mõeldavate normatiivide raamesse. Samas on päris selge, et kui juba Tallinna esimese võlakirjaemissiooni põhisumma esimese tagasimakse eel küsimus laenu refinantseerimisest nii tõsiselt tõusetub, annab see investoritele Tallinna asjaajamiste kohta äärmiselt negatiivse signaali.
Viimaseid on olnud teisigi: paari nädala tagant vahetatud linnavalitsus ja segadus esimese emissiooni korraldaja valikul, kus Nomuraga sõlmitud kokkulepet peaaegu murtud oleks. Nii ei olegi Tallinna linnal just liiga palju hingamisruumi, et üht suuremat võlakirjaskandaali korraldada. Ega veel mõnd Tammsaare teed ehitada, kus tööde maksumus äkitselt saja lisamiljoni võrra lakke hüppab.
Kui Tallinna ärikuulsusest linnapea Robert Lepikson ja panganduskogemusega abilinnapea Leemets suudavad koos meeskonnaga 400 miljoni laenamise vajaduse ja otstarbe põhjendada, koostada selgete prioriteetidega investeeringuprogrammi ning emissiooni teostamiseks konkursil soodsaima pakkumise välja selgitada, võivad pealinna asjad ju ka paremaks minna.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997