Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILLU PÄÄRT, ALO LÕHMUS
Tartus kasvas Eesti paremtsentristliku noortefoorumi ja Eesti gümnasistide liidu eilne meeleavaldus sõidusoodustuste uue korra vastu üle stiihiliseks märatsemiseks Tartu kesklinnas. Noored lõhkusid ja kõigutasid busse. Politsei pidas kinni viis koolipoissi.
Loosungite alla «Mehed, andke poolik tagasi!», «Eesti riik kasvatab jäneseid», «Teeme kukest vähisuppi!», «Ära löö last bussipiletiga» ja «Ega ma Kristjan Jaak ei ole!» oli eile pärastlõunaks Raekoja platsile koondunud kaks-kolm tuhat inimest, neist vaevalt kolmandik üliõpilased. Õpilased olid saanud meeleavalduse puhul viimastest tundidest lahti ning moodustasid protestijate tuumiku.
Linnavalitsuse loal korraldatud meeleavalduse avaja, Eesti paremtsentristliku noortefoorumi juhatuse liige Arne Otter ütles, et sõidusoodustuste kaotamine mõjutab valusalt Eestis kokku 300 000 inimest.
«Vabariigi valitsuse ettepanek maksta bürokraatlikul teel neile, kes õpivad ja elavad erinevates linnades, kord kuus pool bussipiletit on esiteks õpilastele ja üliõpilastele kahjulik ja teiseks toetab bürokraatide armee tekkimist ja Eesti riigi edasist bürokratiseerumist,» sõnas Otter.
Ta lisas, et võim on distantseerunud rahvast ja kõrged riigiametnikud sõidavad luksuslimusiinidega, selle asemel, et tagada selle raha eest kõikidele õpilastele ja üliõpilastele sõidusoodustus 50% ulatuses.
Demonstrantide nõuetele avaldasid toetust Tartu üliõpilasomavalitsuse esindaja Leif Kalev ja Eesti gümnasistide liidu president Rasmus Ruuda. Tartu linnapea Tõnis Lukas ütles, et sõidusoodustused ei sõltu Tartu linnast, küll doteerib linn edaspidigi õpilaste sõitu Tartu piires. Lukas ütles, et on nõus 21. jaanuaril kell 13 oma autosse võtma kolm inimest sõiduks Tallinna.
Kokkutulnud nõudsid, et valitsus taastaks sõidusoodustused, ja seda ka suvekuudel ning rahvusvahelistes reisirongides Eesti piires. Pöördumine juhib tähelepanu sellele, et Koonderakond ja peaminister on jätnud täitmata lubadused tagada tasuta hariduse kättesaadavus kõigil haridustasanditel ning luua süsteem õpilaste transpordikulude katmiseks. Kui valitsus jätab pöördumise tähelepanuta, lubatakse 11. veebruaril alata uusi ulatuslikke protestiaktsioone.
Ummik kesklinnas
Raekoja platsilt bussijaama liikuvad protestijad sulgesid liikluse Vabaduse puiesteel. Suure ummiku põhjustas «Poolikut! Poolikut!» karjuv rahvamass Turu-Riia ristis ning suundus sealt pärast mõneminutilist seisakut edasi maabussijaama.
Esimesena avaldus õppurite protest Tartu-Kärnise väikese PAZ-bussi vastu. Bussi kõigutati ning selle tolmustele akendele soditi «pool» ja «50%».
Bussis olnud vanem naine leidis, et noored on muutunud huligaanseks ning läinud üle piiri. «Vastik, ise küll sees ei tahaks olla,» hindas üks Tamme gümnaasiumi neiu.
Valju heakskiiduga tervitati bussi katusele roninud noormeest. Järgmisena sattusid kõigutajate haardesse AS Sebe Tallinna suunduv buss ning Tarbuse Võru buss. Kaugemalt avasid protestijad lumepallitule Võru bussi ning bussijaama dispetsheriruumi suurte klaasakende suunas.
Sebe bussijuht püüdis kõigutajaid ohjeldada, näidates läbi bussiklaasi hinnakirja - Sebe teeb õppijatele sõidusoodustusi.
Võru bussil lõhkusid protestijad tagalaternad. Selle peale võttis politsei kinni esimesed meeleavaldajad. Rahvahulk, nähes oma kaaslasi politsei haardes, skandeeris: «Ära löö last! Ära löö last!»
Üks bussilaternaid lõhkunud, kuid politsei eest jooksu saanud nooruk tunnistas, et lõhkus ilma eesmärgita, niisama: «Vaatasin, et hakkab actioniks minema, sellepärast.»
Politseikonstaabel Ivar Dubolazov ütles «Postimehele», et noorte meeleavaldust olid bussijaama jälgima ja piirama kutsutud kõik Tartu politsei vabad jõud, aitasid ka Tartu turvafirmad. Bussijaama dispetsheriruumis tegi Tartu välipolitsei komissar Kalju Rammu etteheiteid Arne Otterile, et meeleavaldusel lasti kanduda Raekoja platsilt väljapoole.
«Kes mulle raha annab selle eest, et ma lumepalliga meelekohta sain,» muretses Tartu maabussijaama töötaja.
Arne Otter ütles, et bussijaamas oli planeeritud teha pöördumine bussifirmade poole, kuid see ei olnud võimalik.
Tartu politsei korrapidaja ütles «Postimehele», et meeleavaldusel peeti kinni viis koolipoissi huligaansuse ja avaliku korra rikkumise eest. Eile õhtuks tehti poistele avaliku korra rikkumise, pisihuligaansuse ja politseiametnike solvamise eest haldusõigusrikkumise protokollid ning nad lasti vabadusse.
Tartu maabussijaama dispetsher ütles «Postimehele», et alates 15.00st kuni 15.22ni ei väljunud Tartu bussijaamast ükski buss. Linnaliinibusside liikluses oli häireid tunni jooksul.
Maabussijaamast lahkudes ründasid protestijad Võidu silda ja kõigutasid seal linnaliinibussi. Politseil õnnestus suunata protestijad Võidu sillalt Riia mäe poole, kust kolonn taas Raekoja platsile saabus.
Algab sõda
Kella nelja paiku Raekoja platsile tagasi jõudnud umbes 200-pealise jõugu tee takistas raekoja hoone ukse ette paigutatud kahekordne politseiahelik. Skandeeriti: «Poolikut! Vähisuppi!». Seejärel moodustasid meeleavaldajad viieliikmelise delegatsiooni, mis suundus raekotta läbirääkimistele. Eestkõnelejad lubasid Raekoja platsilt mitte lahkuda enne, kui Riigikogu on taastanud sõidusoodustuste senise korra.
Delegaate oodates meeleavaldajad laulsid ja skandeerisid, aeg-ajalt visati politseinikke lumepallidega. Mõni minut pärast kella 16.30 väljusid delegaadid raekoja hoonest ning teatasid, et Tartu linnavalitsus saadab vabariigi valitsusele sõidusoodustuste teemal avalduse.
«Kui avaldust ei tehta, tuleb sõda!» teatas delegatsiooni liige Tõnis Kotsar meeleavaldajate juubelduste saatel.
«Siis peame nädala pärast sõja, lammutame linnavalitsuse maha! Tulevad üliõpilased üle Eesti ja ka välismaalt. Tartu linnavalitsus ja linn lammutatakse maha. See tuleb hullem kui Afganistan, hullem kui sapöörilabidad,» rääkis 9. klassi lõpetanud Tõnis Kotsar «Postimehele».
Kell 16.45 oli meeleavaldus lagunenud ning lapsed koju läinud.
Linnapea Tõnis Lukas ütles «Postimehele», et meeleavaldajate delegaadid ei kohtunud ühegi linnavalitsuse liikmega, kuna need olid parajasti nõupidamisel põllumajandusülikooli esindajatega.
«Siin käisid küll mõned inimesed, kes omavahel vaidlesid ja suhtlesid sekretäriga. Osa ei olnud veel ilmselt jõudnud abituuriumi sellesse klassi, kus ühiskonnaõpetuse tunnis räägitakse, mis on linna ja riigi vahe,» rääkis Lukas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOOMAS MATTSON
Kaitseliidu Tartu maleva endise majanduspealiku ja ärimehe Vello Küti kohtuprotsess jõudis eile Tartu ringkonnakohtus lõpule. 1996. aasta mais tehtud linnakohtu otsuse, millega Kütti karistati kokku viieaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas, on erinevail motiividel ja erinevas ulatuses vaidlustanud nii prokurör kui Kütt ise. Ringkonnakohus kuulutab otsuse järgmisel esmaspäeval.
Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss vaidlustas Küti õigeksmõistmise terves reas riisumisepisoodides, kelmuses ja relvakaubandusega seotud episoodides ning ametialases lohakuses.
Prokurör leidis, et Kütt on jätnud maksmata käibemaksu Eestisse toodud kütuseeshelonide pealt, põhjustades sellega üle kahe miljoni krooni suuruse kahju Eesti Kaitseliidu Fondile, mille nõukogu liige Kütt oli.
Samuti on prokuröri sõnul Kütt kelmuse teel omastanud suuri rahasummasid, kasutanud ebaseaduslikult kaitsejõududele kuuluvat Tallinnas Lauliku tänaval asuvat kütusebaasi, petnud pankadelt välja raha, sealhulgas Hoiupangalt 300 000 USA dollarit väidetavalt helikopterite ostuks, jaganud laiali relvi, milleks tal polnud õigust jne.
Kohtualuse kaitsja Andres Veski leidis, et prokuröri apellatsioonprotest tuleb jätta rahuldamata.
Miljonid
Tsiviilhagidest johtuvalt pidas prokurör Marge Püss vajalikuks Vello Kütilt välja nõuda aktsiaseltsi AVVO kasuks kokku 12 099 486 krooni. Mitme miljoni krooni nõuded pidas prokurör vajalikuks lahendada tsiviilkohtupidamise korras.
Lisaks soovib prokurör ka ühe püstoli Star ja kahe püstoli CZ erikonfiskeerimist. Algselt nõudis prokurör ka kahe helikopteri Mi-17 erikonfiskeerimist, kuid kuna nende osas käiv tsiviilkohtumenetlus pole veel lõppenud, puudus prokuröril praegu alus nende erikonfiskeerimist nõuda. Püstolid tuleks anda politseiametile.
Prokurör nõuab Küti karistamist kokku 9-aastase vabadusekaotusega. Sellest kelmuse eest oleks karistus kuus aastat, riisumise eest neli aastat, ametialase lohakuse eest üks aasta, ametiseisundi kuritarvitamise eest kaks aastat. Prokurör soovib karistuseks kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, millele lisanduks liites üks aasta Eesti NSV aegadest osaliselt kandmata jäänud karistus vägistamise eest.
Palub karistuse kergendamist
Vello Kütt vaidlustas enda süüdimõistmise riisumises, mille eest teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega.
Kütt kinnitas esimese astme kohtus, et võttis 1993. aasta kevadel ja suvel PM Ärikeskuse kassast välja kokku 1 088 943 krooni, kuid väitis, et viis selle summa Rahvapanka ja omastanud ta seda ei ole.
Küti aktsiaseltsi AVVO raamatupidamises see summa kajastamist ei leia.
Muud rohked riisumissüüdistused ei leidnud esimese astme kohtus tõendamist.
Kütt palus apellatsioonkaebuses end riisumises õigeks mõista, samuti ka kergendada kogu karistust, mis linnakohus talle möödunud aasta 27. mail mõistis.
Kütt palus ka tühistada kohtuotsuse osas, mis puudutab tema varasema kandmata jäänud karistuse liitmist uuele karistusele. Kohtualune soovib parandada ka vea kohtuotsuses, kus väidetakse, et ta on neli korda varem kohtulikult karistatud. Üks kord neist neljast on tegemist hoopis tema vennaga. Seda taotlust toetas ka prokurör Marge Püss.
Kütt ei vaidlustanud enda süüdimõistmist tulirelvade ilma vastava loata omandamise, müümise ja edasiandmise eest, mille eest teda karistati kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega.
Mõistke õigust, mitte kohut!
Kütt ütles viimases sõnas, et ei soovi pikalt rääkida. «Kõik, mis oli vaja öelda, ütles advokaat, kõik, mida polnud vaja öelda, ütles prokurör.»
Vello Kütt nimetas enda süüdistamist absurdiks ning kahetses, et läks riiki aitama. «Allilmas käib asjaajamine palju ausamalt ja puhtamalt kui Eesti riigis,» kinnitas Kütt, kes kohtu poole pöördus palvega: «Mõistke mitte kohut, vaid õigust.»
Vello Kütt on olnud vahi all 1994. aasta 15. maist, sellest ajast arvestatakse ka tema karistuse kandmist. Välja arvatakse kolm kuud, mil ta oli keskvanglast jooksus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MALLE TOOMISTE
Teisipäeva õhtul liikus madalal lõunataevas tähest veidi suurem värviline pulseeriv lendobjekt, kinnitavad Viljandis ja Hallistes seninägemata objekti jälginud inimesed.
Viljandis elav raamatupidaja Urve (38), Annika (18) ja Kaspar (7) vaatlesid tundmatut objekti teisipäeva õhtul kella kaheksast üheteistkümneni, mil objekt kadus.
Värviline taevas
Lapse tähelepanu köitis suhteliselt madalal taevas Viljandi järve kohal kord sinise, kord punasena vilkuv lendobjekt, mille peale kogu pere uuris nähtust õues, oma neljandal korrusel asuva korteri rõdult ja toaaknast.
Palja silmaga nägi vaid tavalisest valkjast tähest suuremat värvilist tähte, rääkisid nad ja näitasid värvilisi joonistusi, mida nad olid teinud pärast binokli (8x30) ja sellest võimsama jahimehebinokliga objekti liikumist jälgides.
Piltidel on kord rohelised ja punased täpid rivis, siis rohelised täpid reas ja nendest allapoole suunduvad valgusvood, siis kollakas spektrikuma ja keskel lilla tuum, siis punased täpid keskel ja roheline kiirtevihk ümber.
Objekt püsis paigal
Kaspar imestas, et objekt nii palju muutus. Kolme tunni jooksul oli tundmatu objekt liikunud lõuna poole ja kõrgemale. Umbes kella üheksa paiku oli objekti alt mööda lennanud punaste tulede vilkudes üks lennuk, kuid objekt püsis paigal.
Halliste koduperenaine Mai (36) ütles «Postimehele», et tal pole kombeks oma kolmanda korruse elutoas kardinaid ette tõmmata ning õhtul kella kaheksa paiku televiisorit vaadates märkas ta silmanurgast taevas pulseerivat tähte, mis ajas välja punast ja rohelist värvi. UFOdest huvitatud inimesena ootas ta põnevusega, et sünnib midagi enamat, kuid objekt kaldus pikkamööda lõuna poole ja kõrgemale.
Mai ei oska nähtut endale seletada, kuid usub, et kui kolm paari silmi ühtemoodi nägid, siis ei saa see silmapete olla. Objekti jälgisid ka Mai lapsed.
Mai arvates võidi objekti näha ka Karksi-Nuias ja Abjas.
Uuriti binoklitega
Viljandis binoklitega lendobjekti uurinud inimesed helistasid kohe ilmajaama, päästeteenistusse ja kaks korda politseisse. Ilmajaama töötaja kinnitas «Postimehele», et vaatleja käis küll õues vaatamas, aga ei leidnud lendobjekti üles, sest pool linna jääb taevaservale ette.
Päästeteenistuse dispetsher tunnistas, et neilegi helistati, kuid tema ei tea midagi.
Politseikorrapidaja tähendas, et õhtul valves olnud korrapidaja ei olnud midagi tundmatust objektist valvekorda üle andes rääkinud.
Viimati jälgisid viljandlased koos vetelpääste, päästeteenistuse ja politseitöötajatega Viljandi järve lõunakalda kohal liikunud tundmatut helendavat pirnikujulist objekti 6. augusti hilisõhtul. Ka siis oli teisipäev ja objekti liikumistrajektoor umbes sama.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997