Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MART-ENN KOPPEL
Mart-Enn Koppel on patendibüroo Käosaar & Co jurist.
Eesti patendiseadus lähtub muu maailma analoogilistest seadustest ning selle järgi kaitstakse patendiga leiutisi, mis on uued, millel on leiutuslik tase ning mis on tööstuslikult kasutatavad.
Uus on leiutis, mis ei ole enne patenditaotluse esitamist maailmas kusagil avaldatud (sellist nõuet nimetatakse ka ülemaailmse uudsuse nõudeks). Leiutuslik tase tähendab, et leiutis ei ole vastava tehnikaala spetsialistile tehnika taset arvestades silmanähtav. Tööstuslik kasutatavus tähendab aga, et leiutist saab tööstuslikult toota või tööstuses kasutada. Patent kehtib kuni 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast.
Patent ja innovatsioon
Leiutise patendi kaitse on peamine innovatsiooni motiveeriv tegur. Uute tehniliste lahenduste väljatöötamiseks kulub miljoneid dollareid. Patendisüsteem ongi nende investeeringute kaitseks: teadustööle raha kulutanu saab teatavaks ajaks oma leiutise kasutamise ainuõiguse. Seepärast selgitataksegi patenti kui lepingut ühiskonna ja patendiomaniku-leiutaja vahel. Leiutaja avaldab oma leiutise ühiskonnale ning saab vastutasuks ca 20 aastaks monopoolse õiguse leiutist kasutada. Pärast selle tähtaja möödumist võivad kõik leiutist vabalt kasutada.
Ühiskonnale on kasulik juba nimetatud innovatsiooni areng, aga samuti asjaolu, et tehtud leiutised ei jää saladusse. Kõik huvitatud saavad võimaluse hästiklassifitseeritud materjalide abil tutvuda kaitstud leiutisega, neid uurida ning edasi arendada. Seeläbi suurenebki konkurents, sest patendi väljaandmise järel saavad konkurendid kohe nö järele ning järgmise leiutise võib selles valdkonnas teha juba keegi teine.
Patendiomaniku kasu on just tema investeeringute kaitses, samuti ainuõiguses leiutist kasutada. Seega on patendiomanikule ülitähtis, et ta jõuaks kehtivuse jooksul sellest maksimaalselt kasu saada.
Patent on tööstusomandi liikidest kõige auväärsem, sest ta on peaaegu kogu kaubandustegevuse edukuse alus. Kuigi kõigis riikides on enim registreeritud kaubamärke, on nende tähtsus nö ülepaisutatud.
Asi on selles, et müümisega tegelevad paljud, tootmisega aga hoopis vähesed. Kuid edukalt müüakse ainult tooteid, mis on muudest millegi poolest paremad, st just neid, kus on kasutusel mõni leiutis või mis on disaini poolest teistest üle. Seega - kaubamärkidega ainult kinnistatakse ja täiendatakse patendil põhinevat.
Tööstusomandit tuleb kaitsta kompleksselt
Tööstusomandi nn kompleksse kaitse põhimõte seisneb selles, et ettevõtja kaitseb patendiga tootes leiduva tehnilise lahenduse, tööstusdisainilahendusega toote välise kuju ning võidab sobivalt valitud kaubamärgi all turu. Kasutades patendikaitsest (kuni 20 aastat) ning tööstusdisainilahenduse kaitsest (tööstusdisainilahenduse seaduse eelnõu järgi kuni 15 aastat) tulenevat monopoolset õigust, haarab ettevõtja kindla kaubamärgi all sobiva nishi. Kaubamärk kinnistub kliendi teadvuses ning edaspidi on tunduvalt lihtsam konkurentsis püsida.
Eestis kehtib patendiseadus 1994. aastast. Esitatud patenditaotlusele tehakse põhjalik ekspertiis ning pärast patendi väljaandmist on selle omanikul kuni 20-aastane kaitse Eestis (patendi kehtivuse tagamiseks tuleb igal aastal maksta järjest suurenev riigilõiv, esimesel aastal on selle suurus 300 krooni, viimasel aga 9100 krooni).
Siinkohal tuleb selgitada, et patent on rangelt territoriaalse iseloomuga kaitsedokument. Seega kehtib Eesti patent vaid Eestis, Soome patent vaid Soomes jne. Järelikult on vaja saada patent kõigis riikides, kus soovitakse oma toodangut müüa. See on küllalt kulukas: rusikareeglina tuleks iga riigi kohta arvestada kuni 100 000 krooniga (viimase numbri moodustavad riigilõivud, patendivoliniku kulud, tõlkekulud, aastalõivud, registrisse kandmise lõivud jms). Kulutuste suurus sõltub loomulikult riigist. Kui näiteks taotleda kaitset vaid saksakeelsetes riikides (Shveits, Austria, Saksamaa), jäävad ära tõlkekulud (suurusjärk 20 000-30 000 krooni).
Ka Eestis tasub patenti kaitsta
Loomulikult tekib paljudel küsimus, miks peaks siis üldse Eesti patenti taotlema, kui nagunii tuleb minna välisturule ning seal samuti patent kaitsta. Põhjust siiski on.
Esiteks, Eestis on taotluse esitamine suhteliselt odav. Riigilõivu suurus on 300 krooni. Kui kasutada patendivoliniku teenuseid, pääseme siiski ca 10 000 krooniga.
Eesti patenditaotluse põhjal saab aasta jooksul esitada taotluse teistes riikides, kasutades selleks Eesti taotlusest tulenevaid nn prioriteediõigusi. Seega teiseks, Eestis esitatud taotlus võimaldab võita aega (viimast võib kasutada täiendavateks uuringuteks, finantseerimisallikate otsimiseks, taotluse täiendavaks kohendamiseks ja tõlkimiseks jne). Kolmandaks, patentide puhul on enamikus riikides tegemist ülemaailmse uudsusega. Järelikult võimaldab Eestis esitatud taotlus mistahes riigis teise isiku nimele hiljem välja antud patenti vaidlustada uudsuse puudumise tõttu.
Aja võitmise kõige soodsam variant tuleneb aga teisest tööstusomandi kaitse seadusest - kasuliku mudeli seadusest. Viimane on patendi noorem vend, nn väikepatent, mille taotlemine on odavam ja kiirem. Kasuliku mudeli taotlusele ei tee patendiamet ekspertiisi ning seetõttu antakse kasuliku mudeli tunnistus välja 3 kuuga. Sel juhul on ka patendivoliniku lõivud tunduvalt väiksemad. Samas on aga selle kasuliku mudeli põhjal samuti võimalik 12 kuu jooksul esitada taotlus teistes riikides.
Patendisüsteem Eestis veel ei tööta
Eelmistest lõikudest tuli välja ka (potentsiaalsete) patenditaotlejate murelaps - raha. Paraku patendisüsteem Eestis senini ei tööta.
Kahe ja poole aasta jooksul on Eesti taotlejad esitanud kümmekond patenditaotlust, seni on välja antud vaid üks patent. Järelikult tuleb miljoni elaniku kohta kuni 5 patenditaotlust. Jaapanis on vastav number 2000, mujal Euroopas paarisaja ümber. Kui me isegi liidame juurde otse välisriikides esitatud patenditaotlused, on mahajäämus Euroopast siiski vähemalt 10-kordne.
Põhiline probleem tundub olevat, et neil, kellel on ideed, pole raha, et neid teostada; kuid neil, kellel on raha, ei ole olnud põhjust investeerida seda tööstusomandisse.
Eesti majanduse tõusutrend on siingi tekitanud teatava arengu. Ühelt poolt on märgata huvi finantsringkondades, kes haistavad sobiva projekti korral suhteliselt suurt teenimisvõimalust. On teada, et heasse leiutisse investeeritu võib tagasi tulla enam kui 1000-kordselt. Teisalt on ka tootmisettevõtted saavutamas teatavat stabiilsust ning otsivad positsiooni parandamiseks välisturge, investeerides tehnoloogiasse ja uude toodangusse. Ülikoolides töötav teadlaskond on aga endiselt päris mitmel alal maailmas konkurentsivõimeline.
Koostöös sünnib tulemus
Finantsringkondadest tuleva raha abil arendaksid rakendusteadlased tootmisettevõtete toel välja uue toodangu. Viimane kaitstaks maksimaalse tõhususega kõigi tööstusomandi kaitse vahenditega.
Kuidas eelkirjeldatud skeem täpselt ellu rakendada, ei olegi nii tähtis. Selleks võib luua teadlaste-tootjate-finantseerijate koostöös uue äriühingu, kuid oma loomingut võib tootmisettevõttele pakkuda ka teadlaskond. Samuti võivad finantsringkonnad luua sihtotstarbelisi fonde (tõsi, selliseid tegutseb juba praegugi), aga ka tootmisettevõtted võivad otsida sidemeid teadlastega või luua oma uurimisosakonnad. Variantide valik on täiesti vaba, põhiline on vaid kõigile parim, maksimaalse kasuteguriga variant üles otsida.
Mida patenteeritakse?
Huvitav on muidugi teada, millistes valdkondades käib praegu kõige vilkam leiutustegevus. Võib öelda, et erakordselt palju on leiutisi biotehnoloogia valdkonnas. Küllap on põhjuseks geenitehnoloogias peituvad hiiglaslikud võimalused.
Teine kiire arengu valdkond on elektroonika ja arvutustehnika, laiemalt aga infotehnoloogia. Huvitav on asjaolu, et seni on arvutiprogramme kaitstud kui kirjandusteoseid autoriõiguse järgi. Eesti patendiseaduse järgi on selgesõnaliselt välistatud arvutiprogrammide õiguskaitse. Samas näitab erinevate riikide praktika, et arvutiprogrammide patendikaitse võimalused üha laienevad.
Populaarseks valdkonnaks on ka alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtu uurimine.
Tähtis valdkond on ka meditsiin. Kuigi patendiseaduse järgi ei kaitsta humaansetel kaalutlustel patendiga raviviise, on kaitstavad raviained. Et viimaste puhul on kohustuslik kasutusloa andmisele eelnev pikk testimisperiood, on mitmetes riikides medikamentide puhul pikendatud patendikaitse kestust kahekümne viiele aastale. Eestis sellist võimalust veel ei ole.
Eestis on seni esitatud ca 600 patenditaotlust. Ka meil on ülekaalus nn keemia valdkonda puutuvad leiutised. 1996. aasta jooksul esitati umbes 100 taotlust ning selline arv tundub olevat stabiilne.
Taotluste arv peaks aga kasvama kodumaiste taotluste arvel, sest nagu juba eelnevalt märgitud, on tänaseks vaid kümmekond taotlust esitanud Eesti taotlejad. Esimene taasiseseisvumisjärgne patent anti välja Tartu staazhikale leiutajale Aleksander Kirmile. Tema leiutis on vee töötlemise seade. Autori andmetel ei ole ka temal õnnestunud oma leiutist tulutooval viisil rakendada.
Innovaatika olukord riigis annab selge ülevaate riigi arengutasemest. Viimasel ajal palju räägitud tiigri- või ilvesehüpe illustreerib lihaste jõudu, seega rõhutab pigem masina- ja tehnikapargi nüüdisajastamise nõuet. Kuid palju olulisem on hoolitseda selle eest, et aju ei känguks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARGO IDEON
Hansapanga eile avalikustatud majandustulemuste kohaselt oli panga mullune puhaskasum 234,4 miljonit krooni, omanike märksa suurem tegelik võit selgub veebruaris grupi ettevõtete tulemuste lisamisel. Sel aastal prognoosib Eesti suurim pank oma kasumiks 256 miljonit ning Hansapanga grupi kasumiootuseks on 320 miljonit krooni.
Hansapanga 1996. aasta kasuminäitaja lõplikku suurust mõjutas oluliselt detsembrikuine Hoiupanga 12,5% aktsiapaki müügitehing Rootsi Sparbankenile, millest tekkis pangale umbes 100 miljonit Eesti krooni erakorralist tulu.
Summat tervikuna arvestades oleks pank võinud mullust kasumit näidata ka pea 300 miljoni lähedale, seda siiski ei tehtud. Tasakaalustamaks tulusat Hoiupanga osaluse müüki, otsustas panga juhatus mullu suvel ostetud Läti Deutsch-Lettische Banki aktsiad, mida seni Hansapanga bilansis kajastati soetamisväärtusega, ümber hinnata tänase Hansabank-Latvija aktsiate nominaalväärtusele. Nii ilmus panga bilanssi hetkega üle 70 miljoni krooni finantskulusid juurde.
«See on ühekordne kulu, algul kavatsesime selle maha kanda nelja aasta jooksul - igal aastal umbes 20 miljonit. Nüüd, kui tekkis erakorraline tulu, otsustasime bilanssi puhastada kohe,» seletas ümberarvestust Hansapanga analüüsiosakonna juhataja Kristina Siimar.
Müües selgub müüdava väärtus
Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis kommenteeris raamatupidamislikku miljonite liigutamistrikki sõnadega, et tehingu loogiline sisu seisnes aasta jooksul Hoiupanga vähemusosaluse Hansabank-Latvija 100% aktsiate vastu vahetamises. «Varem olid Hansapanga bilansis nominaalhinnaga Hoiupanga aktsiad, täna Hansabank-Latvija aktsiad,» nentis Mõis. «Hoiupanga müügi arvel tekkis võimalus bilanssi tugevdada kohe - ulakalt öeldes, ka võimalike ees ootavate raskete aegade vastu.»
Kristina Siimari sõnul oleks erakorraliste tulude ja finantskuludeta panga mulluseks kasumiks kujunenud 197 miljonit krooni, ehk 2 miljonit üle prognoositu.
Administratsioonidivisjoni juht Tiina Mõis lisas, et kui Hansapank leiab tulevikus, et Hansabank-Latvija müügiväärtus on selgem, on võimalik tütarpanga aktsiad bilansis ka üles tagasi hinnata.
Mulluse kasumi jaotamise otsustab 12. aprillil toimuv Hansapanga aktsionäride koosolek, ettepaneku selleks peab tegema juhatus. «On selline hüpotees, et ega dividende Hansapangas väga palju ei maksta,» ütles panga juhatuse esimees Jüri Mõis «Postimehele» oma isikliku arvamuse mulluse kasumi võimalikust saatusest. Dividendide maksmisest ülejääv kasum jääb toetama panga omakapitali, mille normatiive suurpangal nii või teisiti täita tuleb.
Hansapanga bilansimaht oli aastavahetusel jõudnud 5,5417 miljardi kroonini. «Täna moodustame me üle veerandi Eesti turust,» lausus Kristina Siimar. Järgmise aasta lõpuks peaks Hansapanga maht kasvama 7,8 miljardi kroonini ja grupi maht 9,6 miljardini.
Hansapanga puhas intressimarginaal on langenud 0,7% võrra tunamulluselt 6,6%lt eelmise aasta 5,9%le.
Sihikul on Leedu
Jüri Mõis kinnitas eile «Postimehele», et Hansapank tahaks tänavu väga aktiviseerida tegevust Leedus. «Kas õnnestub seal opereerimist ja tegevust juba täiesti alustada või piirdume sel aastal esinduse loomisega, on raske prognoosida - sõltub arengutest.»
«Kui meil oleks võimalik, siis asutaksime Leedus oma tütarpanga,» ütles Mõis.
Hansapanga heaks on juba tööle rakendatud Hansabank-Latvija Moskva esindus ja kava Hansapanga esinduse avamiseks Kiievis võib sel aastal realiseeruda. «Kavasid on, aga palju sõltub olukorrast. Aga oleme aktiivses ärikeskkonnas ja tehnilisi üksikasju on raske aasta peale täpselt ette näha. Ka DLB ostmist ei olnud kuidagi võimalik plaanide koostamise ajal ette näha,» rääkis Hansapanga juhatuse esimees.
Hansapanga Läti tütarpanga Hansabank-Latvija kahjum oli möödunud aastal 1,2 miljonit krooni. Hansabank-Latvija bilansimaht moodustas möödunud aasta lõpus 1,4 miljardit krooni, selle aasta lõpuks peaks see prognoosi kohaselt tõusma 1,7 miljardi kroonini.
Kristina Siimari kinnituse kohaselt on Hansapanga prognoos, et tänavu saab Hansabank-Latvija umbes üks miljon Läti latti ehk üle 20 miljoni Eesti krooni kasumit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARGO IDEON
Tallinna lennuväljal sõidab nüüd ringi Estonian Airi uus lääne päritolu maapealse teeninduse tehnika, millesse investeeriti kokku 18 miljonit krooni. Suurim ost on maailma tipptasemel lennukite jäätõrjeauto G. Vestergaard ASilt, mis maksis umbes 5 miljonit krooni.
Peaaegu poole tehnikauuenduseks kulunud rahast kinkis Taani transpordiministeerium. Selle esindaja Jacob Franck kinnitas «Postimehele» eile, et tegu ei olnud skeemiga, kus Taani riik otsustas toetada Taani erafirma Maersk Airi investeeringut Estonian Airi.
«Põhimõtteline kokkulepe raha andmiseks Estonian Airile kirjutati alla juba 1996. aasta algul, ammu enne erastamist,» nentis ta. Taani transpordiministeerium on Eesti logistika ja transpordi toetamises tegev olnud juba vähemalt neli aastat.
Estonian Airi poolne osa tehingu finantseerimises rajaneb kokkuleppel Eesti Tööstusliisinguga, kellele varustus tuleb välja maksta viie aasta jooksul. Siis läheb tehnika omandiõigus ka Estonian Airile üle. Suurema osa varustuse tarnijaks on Taani firma Danish Aerotech.
Estonian Airi maapealse teeninduse juhi Marko Kaldmaa sõnul võimaldas moderniseerimisprojekti elluviimine lennukompaniil viia lennuväljalt minema seni kasutatud Vene päritolu tehnika, mis ei äratanud äripartnerites suuremat usaldust.
Vasthangitud tehnika hulka kuulub 20 000-liitrine tuliuus kütusetankur, lennuki puksiirtraktorid, üks iseliikuv ja üks tõugatav reisijatetrapp, pagasi- ja kaubatraktorid, sõiduautosid lennuväljal liikuvatele teenindajatele ning muid veokeid.
Eesti riigile, Balti Cresco Investeerimisgrupile ja Taani Maersk Airile kuuluv lennufirma Estonian Air lõpetas 1996. aasta kahjumiga, mille orienteeruvaks suurusjärguks oli asepresident Aarne Torki sõnul 40 miljonit Eesti krooni. Firma mullused majandustulemused selguvad täpsemalt auditi lõppemisel.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997