Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
INDREK NÕLV
Auto peab vastama Euroopa nõuetele
Uued sõidukite tehnonõuded jagavad sõidukid kolme rühma. Esimeses rühmas on sõidukid, mis on arvele võetud enne 1. jaanuari 1997. Neile kehtivad senised, seega uutest tehnoülevaatuse nõuetest tunduvalt leebemad nõuded.
Teise rühma kuuluvad sõidukid, mis on registreeritud pärast 1. jaanuari 1997. Siin on määravaks aastaarv 1994. Sellel aastal ja hiljem valmistatud sõidukid peavad vastama Euroopa standarditele, vastasel korral ei saa neid Eestis registreerida.
Kolmanda rühma moodustavad üle 25 aasta vanad sõidukid ehk uunikumid. Nende kohta kehtivad nõuded, mis olid sõiduki valmistamise ajal.
Lukmanni sõnul tekib probleeme just pärast 1990. aastat toodetud Ameerika autodega. «Need autod on toodetud Ameerika, mitte Euroopa turu jaoks,» rääkis Lukmann. «Jaapani autodega erilisi probleeme ei tohiks tekkida, sest Euroopa turu jaoks toodetakse spetsiaalseid autosid.»
Lukmann juhtis tähelepanu tuledele ja esiklaasile. Nii ei saa 1. jaanuarist registreerida Ameerika autot, millel on tagumised suunatuled punased, sest euronõuete kohaselt peab suunatuli olema merevaigukollane. «Punase suunatulega autoomanik peab muretsema nõuetele vastavad tuled. See võib muide sama palju maksma minna kui avariiline auto ise,» muigas Lukmann. Lukmann toonitas, et autodel peavad olema eurosertifikaatidega klaasid (ringi sees olev täht E või e).
Nõuded diiselautodele
Alates 1. märtsist hakatakse tehnoülevaatusel kontrollima diiselautode suitsusust, st. diislikütuse põlemist, mida seni pole mõõdetud. «Kui väljalasketorust tulev suits on silmaga nähtav, siis sellist autot ei hakata isegi kontrollima. Sellise autoga ei tohi sõita. Loodame, et diiselsõidukite kontrolli karmistamine kaotab linnapildist ka tossavad bussid,» rääkis Lukmann. Lukmann lisas, et diiselauto mootorit kontrollitakse täispöördel. See tähendab, et töökorras peab olema pöörete piiraja, sest vastasel juhul võib mootor laiali joosta. «Tehnoülevaataja võtab enne mootori kontrollimist autoomanikult allkirja selle kohta, et mootor on korras. Seega jääb vastutus autoomaniku kanda,» lisas Lukmann. Ta ei välista, et just diiselmootoriga sõidukite kontrollimisel võib tekkida väga tõsiseid konflikte sõidukiomaniku ja tehnoülevaataja vahel. Lukmanni sõnul võib julgelt kõikide ülevaatusel tekkivate probleemidega pöörduda autoregistrisse, kes koordineerib tehnoülevaatusi teostavaid firmasid. Ligi 400-leheküljelise uue tehnoeeskirjaga saab tutvuda autoregistrikeskuse büroodes.
Talongi asemel kontrollkaart
Seoses uute sõidukite tehnonõuetega muutus ka ülevaatuse vormistamise kord. Talongi asemel väljastatakse nüüd tehnoülevaatuse kontrollkaart, mida ei pea kaasas kandma. Kontrollkaardile märgitakse ülevaatusel avastatud vead ja vastav otsus. Kolme tehniliselt lihtsa pisiveaga auto loetakse tehnoülevaatuse läbinuks, kuid registreerimistunnistusele tehakse märge, et viga tuleb kümne päeva jooksul kõrvaldada. Auto registreerimistunnistusele kirjutatakse kontrollkaardi number ja järgmise ülevaatuse kuu ning aasta. Kusi autoomanik müüb auto maha, läheb kontrollkaart uuele autoomanikule kaasa.
Liikluspolitseile õigusi juurde
Uuest aastast on liikluspolitseil vastavalt 39 punktist koosnevale broshüürile «Rikked ja puudused, mille esinemise korral on kohustuslik sõiduki erakorraline tehnoülevaatus» õigus kontrollida liiklusvahendeid ning rikke korral suunata sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele. Vastava märke teeb liikluspolitsei auto registreerimistunnistusele. Kui autoomanik pole kümne päeva jooksul riket kõrvaldanud ning ülevaatuse läbinud, võrdsustatakse auto tehnoülevaatuse mitteläbinud autoga ning autoomanikku võib trahvida kuni 1100 krooni ulatuses.
Loetelus on nõudeid, mis otseselt mõjutavad liiklusohutust. Lukmanni sõnul on puuduste loetelus rõhku pandud eelkõige lisavarustusele ja tuledele. Liikluspolitseil on näiteks õigus auto saata erakorralisele ülevaatusele, kui puuduvad tahavaatepeeglid, kui sõidukil on vahelduva tonaalsusega helisignaal (v.a alarmsõiduk), kui lähituled ei sütti ega kustu üheaegselt või on nende värvus nõutavast erinev jms.
Lukmann nõustus väitega, et nii on liikluspolitsei saanud võimu juurde. «Autot tohib liikluspolitseinik teel kontrollida vaid lühiajaliselt,» lisas Lukmann.
Iga kümnes auto kordusülevaatusele
Urmas Peetsu ütles, et trahvid tehnoülevaatuse mitteläbimise eest, mis hakkasid kehtima eelmisest aastast, on tunduvalt suurendanud ülevaatusele tulevate autode hulka. Peetsu andmeil kontrollivad nemad kuus umbes 1000 autot. «Esimesel korral ei saa ülevaatusel läbi 10-15% autodest,» jätkas Peetsu. «Nii on aastaid olnud. See näitab, et suurem osa autodest on siiski tehniliselt korras.» Korduvaks ülevaatuseks peab sõiduki esitama kuu jooksul samale ülevaatuspunktile, kus tehti esimene ülevaatus. Kuni kümne aasta vanused sõiduautod peavad tehnoülevaatuse läbima üle aasta, kümme aastat ja vanemad igal aastal.
Leonhard Rööpmann loetles spetsiifilisemaid vigu, miks autod ülevaatust ei läbi: pidurid pole korras, pidurivoolikutes on mõrad (eriti Zhigulitel ja näiteks 1983. aasta Audidel), tuled on reguleerimata, puudub lisavarustus (kilogrammine pulberkustuti, tõkiskingad, ohukolmnurk, apteek). Peetsu rõhutas, et kui autoregistrikeskus pole registreerimistunnistusele, ülevaatuse talongile või kontrollkaardile märkinud sõiduki korralisele ülevaatusel esitamise aega, peab sõidukiga ülevaatusele minema sõiduki registreerimismärgi viimasele numbrile vastaval kuul. Korraline tehnoülevaatus algab tänavu märtsis.
«Kõik autod, mis alates eelmisest aastast on tehnoülevaatusel käinud, kantakse Eesti autoregistrikeskuse andmebaasi,» selgitas Peetsu. «Nii saame parema pildi, milline on üldse Eesti autopargi seisund. Samuti aitab see avastada võltsitud talonge. On teada juhuseid, kus võltsitud talonge on turul müüdud.» Peetsu pani autojuhtidele südamele mitte karta tehnoülevaatust. «Tehnoülevaataja on vaid ametnik, kes aitab autoomanikul leida auto juures äigel ajal vigu,» lisas Peetsu.