Ringhäälinguarutelu taas lõhkise küna ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS
Kultuuriministeeriumi juures uut ringhäälinguseadustikku ette valmistanud ringhäälingutegelaste ümarlaud ei nõustunud eile ministeeriumi esitatud eelnõudega ning lõpetab kooskäimise, andes oma funktsioonid üle kitsamale spetsialistide grupile.
Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo sõnul hämmastas ümarlaua liikmeid esmalt see, et uued eelnõud olid ETV juristi tehtud ning ei kajastanud ümarlauas varem saavutatud kokkuleppeid.
«Ümarlaua eelmistel istungitel on olnud väga selgelt kõne all avalik-õigusliku ringhäälingu toimimine ka programmide tellijana. See põhimõte oli eelnõudesse küll sisse viidud, kuid äärmiselt nõrgalt ja äärmiselt väikeses mahus. Ühtlasi oli välistatud, et neid programme võidaks tellida ka teiste ringhäälinguorganisatsioonide töötajatelt. Sellega luuakse aga suletud ring isikuid või gruppe, kes saavad oma loomingulisele aktiivsusele väljundit leida,» rääkis Rummo.
Ringhäälingunõukogu esimees märkis ka, et ei avalik-õigusliku ringhäälingu ega eraringhäälingu tegevust käsitlevas eelnõus olnud pakutud mingit lahendust reguleerimaks reklaami müüki avalik-õiguslikus meedias.
«Oli jäädud täpselt sama skeemi juurde, mis kehtib praegu ja mis on ühiskonnas konkurentsivabaduse seisukohast rahulolematust pälvinud, ning reklaami osa avalik-õiguslikus ringhäälingus oli isegi suurendatud. Samuti oli ette nähtud suurte spordivõistluste ülekande monopoolne ainuõigus avalik-õiguslikule ringhäälingule ja veel analoogilisi asju, kus teised ettevõtted oleks seaduse jõul eemale tõrjutud,» rääkis Paul-Eerik Rummo.
Vaja uusi eelnõusid
Rummo kritiseeris ka ideed sätestada seaduses avalik-õigusliku ringhäälingu korrespondentpunktide arv ja asukoht, samuti seda, et eelnõude esitamisel ei peetud kinni tähtaegadest.
«Üldine mentaliteet kaldus sinnapoole, et neid eelnõusid ei ole otstarbekas võtta edasise töö aluseks. Tõenäoliselt tuleb alustada uute eelnõude koostamist,» ütles Rummo.
Kultuuriministeeriumi nõunik Rein Veidemann ütles «Postimehele», et ministeerimi pakutud eelnõud lükati tagasi ümarlaualiste ebakonstruktiivse hoiaku tõttu.
«Me lähtusime heast tahtest. Valitsus on kohustanud kultuuriministeeriumi uut ringhäälinguseadust välja töötama ning me kutsusime ümarlaua kui avalikkuse esindaja kokku, et mõõta seda ruumi, mis valitseb erinevate seisukohtade vahel. Ümarlaua seisukohad ei olnud ministeeriumile kohustuslikud, mingeid kokkuleppeid ei ole me aga rikkunud, sest neid pole sõlmitudki,» rääkis Veidemann.
Nõunik lisas, et eelnõud arvestasid siiski ka ümarlaua ettepanekuid (avalik-õigusliku ringhäälingu tegevus programmide tellijana, lahja alkoholi reklaami lubamine eraringhäälingus jne.)
Veidemanni sõnul kõlbasid ministeeriumi esitatud eelnõud edasiseks aruteluks täielikult, eraringhäälingud aga käsitlesid neid miskipärast lõpliku tekstina.
«Kaks põhimõtet, mis me selle teksti kujunemise käigus esitasime, oli, et need kaks uut seadust peavad järgima Euroopas üldist aktsepteerimist leidnud meediamudelit, ja teine, et ministeerium lähtub sellest seisukohast, et Eestis peab säilima avalik-õiguslik ringhääling. Sellelt ministeeriumilt ei saa oodata, et me läheksime Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio väljasuretamisele. See ootus on asjatu. Minister kaitseb seda seisukohta ja kui soovite, on see poliitiline otsus. Kõik ülejäänu on kompromissi küsimus,» deklareeris Rein Veidemann.
Järgmisel nädalal koguneb kultuuriministeeriumis ümarlaua asemel kitsam ringhäälinguspetsialistide grupp, kuhu kuuluvad ringhäälingunõukogu, Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna, ringhäälingute liidu, teede- ja sideministeeriumi ning Riigikogu kultuurikomisjoni volitatud esindajad.