Vähi majandustaust pälvib huvi

ENNO TAMMER

Reformierakondlane, Riigikogu ajutise nn korruptsioonikomisjoni aseesimees Jürgen Ligi tunnistas eile «Postimehele», et erinevad poliitilised jõud mõtlevad võimalusele moodustada peaminister Tiit Vähi majandustausta uurimiseks parlamendi erikomisjon.

Minuni ulatanud jutukatked vihjavad sellele, et Vähi-vastase võitluse jõud koonduvad, tundes sügavat huvi Vähi rikkuse allikate vastu. Kui õige on, et järgmisel nädalal antakse lisaks umbusuavaldusele Riigikogu menetlusse eelnõu moodustada peaminister Vähi majandustausta uurimiseks erikomisjon?

Ma olen ka seda kuulnud. Ei tahaks olla põhikommentaator, sest olen ju ikkagi opositsionäär. Kuid loo teeb huvitavaks see, et idee ümber on koondunud ka need, kes pole selged Vähi umbusaldajad järgmisel nädalal.

Tohoh. Kes siis?

Ei tea täpselt, kuid ise seostan seda Koonderakonnas liikunud mõtetega isepuhastuse teostamisest. Teine seltskond on muidugi need, kellele peaministri sellised räiged ja räpased rünnakud on vastukarva.

Saan aru, et peate silmas rünnakuid seoses Siim Kallasega. Olen justkui aru saanud, et eelkõige kavandab erikomisjoni moodustamist Reformierakond.

Ei, seda ma küll ei saa kinnitada. Selle mõtte taga on ikka laiem seltskond. Luubi alla võtta oleks asju ikka küll. Kui tänaste teadmiste ja reeglite järgi hakata vaatama teatud aega panganduses-majanduses, siis kujuneb pilt muidugi väga drastiliseks. Ütleks, et Vähi käeharjutused panganduses ei ole sugugi mitte väga osavalt välja kujunenud.

Ühesõnaga, kasutades poliitilist kõnepruuki, erikomisjoni ei saa välistada?

Ei saa välistada. Mõte on tõesti päris tõsiselt seinast seina liikunud.

Kuivõrd sellist Vähi erikomisjoni vaja on?

Üldiselt selles mõttes oleks vaja, et meil, mõtlen opositsiooni, ei ole kasutada tervet siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi. Need ministeeriumid töötavad praegu küll ainult selleks, et kaevata välja mingisuguseid ilgeid luukeresid.

Nii et selline poliitiliselt laiapõhjaline parlamendikomisjon oleks ainus koht, kus saab arutada küsimusi, mille tähtsus võib tegelikult olla palju suurem kui mõni muu praegu räägitav teema.

Tegelikult kui veidi arutleda, siis võiks peaminister ise olla huvitatud, et tema majanduslikud huvid ja taust saaks nii läbinähtavaks, et igaüks usuks tema sõnu.

Ma kardan, et tema huvides nende asjade puhul ei ole väga suur läbipaistvus. Selles mõttes jah, mõte ei tarvitse läbi minna, sest enamuse häältega saab küsimuse maandada ja Koonderakond ise koondub uuesti mõradele vaatamata.

Aga eks Vähi ole ju tegelikult oma majanduslike huvide deklaratsiooni esitanud. Ise te ka paar päeva tagasi uurisite ...

Jaa, püüdsin nii Riigikogu ajutise nn korruptsioonikomisjoni nõunikult ning teilt kui sama komisjoni aseesimehe käest teada saada, kas peaminister Vähi on teatanud Pühajärve vallas Truuta külas enneolematu hinna eest omandatud hütikesest.

Lubasin, et ma ei ütle ei positiivset ega negatiivset, kui komisjon ei ole selles kokku leppinud. Komisjonil ei ole otsest kokkulepet, et kommenteeriks vahepealset seisu, nii palju kui me teame.

Üldiselt avalikustatakse kord aastas «Riigi Teatajas» majanduslike huvide deklaratsioon 1. märtsi seisuga. Aga jah, selle deklaratsiooni probleem on, et see annab vaid isikliku bilansi mõningad fragmendid.

Kuid ka nii leiab Vähi puhul näiteks teatavad vastuolud. Kui vaadata «Riigi Teatajat» ning siis võrrelda ajakirjanduses olnud andmeid tema sünnipäevapeo, korteriremondi kohta tema palga ja võetud laenuga. Need muidugi tasakaalus ei ole. Võtame kasvõi see 1,2 miljonit korteri remondiraha...

Pean tunnistama, et teades tema ametliku laenu summat - 750 000 - , ei saa ma aru, mil moel tal õnnestus remonti teha tegelikult 1,5 miljoni eest. Midagi nagu ei klapi.

On ju kuulda, et ta oli 1993. aastal Saksamaal tudeng ja võibolla siis loengute kuulamisega kogus raha ja pani nii kogutud raha siis juurde.

Selleks, et hajutada kahtlusi, olekski vaja vastavat komisjoni. Ja seda oleks vaja Vähile endalegi.

Üldiselt sai Vähi Saksamaalt tudengiseisusest tulles Tallinna volikogu esimehena mitmete aktsiate omanikuks. Jälle teatavad vastuolud, mis on pannud liikuma mõtte erikomisjonist.

Vastavalt avalikule majanduslike huvide deklaratsioonile seisuga 1. märts 1996 on tal neid aktsiaid suhteliselt meeletult.

Kui teie kui valija ütlete, et on meeletult, siis ilmselt tunnistate, et parlament peab midagi ette võtma ja küsima...

Ma tunnistan, et see võib olla inimlik kadedus, kuid aktsiaid on tõepoolest palju. Muidugi võib ju olla, et Tallinna linnavolikogu esimehe palk võimaldas seda.

Siiani ei ole Vähi ju olnud peaminister mitte usalduse pinnalt, vaid huvide pinnalt. Teatud seltskonna huvide pinnalt. Keegi ei ole arvanud, et tal ei ole luukeresid. Pigem arvatakse, et tal on terve surnuaed olemas. Küsimus on lihtsalt, kui palju ollakse huvitatud selle kõige avalikustamisest...

Nii et Vähi erikomisjoni mõte väärib elluviimist?

Kui suudame süüdistusi vähendada kasvõi kahele luukerele, siis on Vähi ju võidumees. Süüdistused ja kahtlused tema suhtes on ikka palju suuremad kui mõne teise poliitiku suhtes.

See võib olla teatud ühiskondlik paranoia. Mullegi helistatakse pidevalt, et kas te seda ja seda juba teate. Kuni väiteni, et tegelikult on ta rikkam kui hansapankur Tammjärv. Üks leviv luul on, et kahtlusi äratab üks Vähi võetud laen Sotsiaalpangast.

Tegelikult on see vana lugu, et 1993. aastal anti Sotsiaalpangast üks laen...

Tiit Vähile?

Temale või millelegi, mille omanik tema on. Ja selleks, et osta Eesti Tööstuspanga aktsiaid. See oli kindlasti halb pangandustava, sest laenu eest ei ole viisakas investeerida aktsiatesse. Hiljem ilmus, ja sellestki on ajakirjanduses juttu olnud, samasugune laen Tööstuspangale. Kusjuures tagatiseks olid endiselt sama panga aktsiad.

Jutt on Tiit Vähist ja tema firmast?

Jah, see on üks kahtlusi, millega erikomisjon võiks tegeleda. See on igal juhul teguviis, mis praeguste seaduste järgi on keelatud...

Oot-oot. Sain ma õigesti aru süsteemist: kõigepealt laen Sotsiaalpangast, et osta Tööstuspanga aktsiaid, kusjuures Sotsiaalpanga laenu tagatiseks said omandatud Tööstuspanga aktsiad, ning siis kandus laen Tööstuspanka ja aktsiad olid edasi laenu tagatiseks.

Jah, nii püüdsin kirjeldada. Sellega tekkis seadusega keelatud ring.

Praeguste seadustega?

Praegustega.

Kuid tollastega?

Ma ei tea ju täpselt, millal miski toimus. Esialgu on kõik pangandusringkondades levinud kahtluste alusel. Peaministril ei tohiks muidugi lasuda selliseid kahtlusi.

Kui suurtest summadest on jutt?

Ei soovi kommenteerida. Tean, et Tööstuspangas oli Vähi osalus ikka küllalt arvestatav. Oli selge, et sellega riigi osalust nagu vähendati ja riigi sõnaõigust pangas vähendati. Imelik ju on, et võtab laenu pangast, et omandada panga aktsiaid. Ei tea, kui palju teised aktsionärid sellega kursis või nõus olid.

Ja kuidas siis käis laenu tagasimaksmine. Palgast nagu ei anna välja. See on asi, mis lõhnab pisut pettuse järele või siis vähemalt väga halva pangandustava järele.

Küsimus, miks selline tehing üldse tehti, on andnud ainet mõtiskluseks, et võibolla lubati midagi Tallinna linna raha kohta.

Et teie mulle laen, mina teile linna eelarveraha?

Küsimus on, miks üht inimest, volikogu esimeest, niimoodi soodustatakse. Selliseid laene andnud Sotsiaalpangal ei läinud igal juhul hästi.

Parlamendi erikomisjoni võimalused on piiratud, kuid ei saa eitada, et Koonderakonnale endale tuleks kasuks, kui esimehe majandustausta osas valitseks tõesti läbipaistev selgus.

Võin öelda, et seda on osa koonderakondlasi möönnud. Maarahva Ühenduse inimesed seda enam. On tekkinud hulk kahtlusi, mis vajaks erikomisjonis uurimist. Opositsiooni asi on leida hääli juurde ja mõte on leidnud valitsusliidus vastukaja. Mine tea, ehk tulevadki hääled taha.

Mind kergelt hämmastas Pühajärve valla Truuta külas maja omandamine. Oli ostueesõigusega isik, kellele teatati, et hind on 379 800 krooni. Keegi ei usu, et selline hind võis olla võimalik. Täiesti juhuslikult samal päeval, kui ametliku teate kohaselt Vähi müüs 378 000 krooni eest oma aktsiaid, on sõlmitud ka maja ostu-müügi leping. Ette vabandades, kui kedagi solvan, sel näib olevat varjatud tehingu lõhn.

Ja kes siis seda praegu saaks nuusutada kui mitte erapooletumad parlamendis esindatud jõud. Valitsusametid ei ole praegu erapooletud.

Vähi muide meenutab sageli oma sõbra ja võitluskaaslase Illar Hallaste näidet. Hallaste aga pidi poliitikast lahkuma tegelikult just oma majalaenu pärast. See aga oli natuke süütum asi ja Hallaste ei olnud ka peaminister.