Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPP ALATALU
Euroopa Nõukogu soovitas Eestil tõhustada eesti keele õpetamist siia elama asunutele. Et nii Eestis kui ka Iisraelis on kolmandik elanikest venekeelne, võiks Eesti Iisraelilt õppida, kuidas venekeelsele elanikkonnale kohalikku keelt õpetada, pakkus endine Iisraeli suursaadik Eestis Tova Herzli. Avatud Eesti Fondi rahalisel toel käis Iisraelis sealse keeleõppesüsteemiga tutvumas Eesti keeleameti esindus. Peadirektor Ilmar Tomusk kinnitas «Postimehele», et Eestil tuleks õppida nii keeleõpetussüsteemi kui ka suhtumist oma keelde ja haridusse.
Iisraelis õpetatakse nii venekeelsetele kui ka kõigile teistele immigrantidele poole aastaga heebrea keel sedavõrd selgeks, et nad saavad ühiskonnas hakkama.
Iisraeli rahvaarv kasvab ilmselt kõige kiiremini maailmas. Kui Iisraeli riik 1948. aastal loodi, elas seal 600 000 inimest, nüüd ligi 6 miljonit. Kodumaale on pöördutud lainetena, 70. ja 80.-90. aastate vahetusel olid suurimad immigratsioonilained tõenäoliselt endisest NSV Liidust, lisaks Euroopa riikidele ja USAle ka Etioopiast. Eestist on Iisraeli ümberasunud palju vähem kui Lätist ja Leedust.
Ilmar Tomusk: «Täiskasvanute keeleõppesüsteemi hakati looma Iisraeli riigi esimestel aastatel, sest saabus peresid, kelle eelkäijad olid aastasadu või ka kauem teises keele- ja kultuurikeskkonnas elanud ja heebrea keelest midagi ei teadnud.»
Heebrea keel äratati kõnekeelena ellu 1920. aastatel, täiskasvanute keeleõppevõrk üle Iisraeli on ligi 50-aastane. Kõik immigrandid saadetakse kohe pooleks aastaks keeltekooli ehk ulpani, kus lisaks keelele õpitakse kõike juudi kultuuri juurde kuuluvat, toorat, ajalugu, prohvetite raamatuid. 560-tunnise tsükli jooksul õpetatakse heebrea keelt heebrea keeles, keeleõppija emakeelt ei kasutata. See on ka põhjendatud, sest 25-l keelerühmas olijal võib olla kokku 25 emakeelt.
Ilmar Tomusk: «Olime oma kolmanda Iisraeli-nädala tundides ja õpilased juba kirjutasid. Efektiivsus on nende keeleõpetuse juures hämmastav ja süsteem töötas kogu riigis laitmatult.»
Mingit käsku või korraldust keelt osata uusasukatele antud ei ole. Eraldi keeleseadust Iisraelis ei ole, on küll kaks riigikeelt, araabia ja heebrea. Heebrea keeleta selles ühiskonnas elada ei saa.
Ilmar Tomusk: «Kohtusime mitme inimesega, kes on Iisraelisse kolinud viimase 4-5 aasta jooksul ja kes saavad oma tööd teha vaid korralikult keelt osates. Neist üks on tunnustatud matemaatikaõpetaja, kes oli juba kirjutanud ka heebreakeelse matemaatikaõpiku keskkoolidele.»
Lisaks koolitusele maksab Iisraeli riik kinni uusasuniku elamise-olemise poole aasta jooksul.
Keeleõppekursustel on ka teine tase. Kui keegi tahab omandada erialast sõnavara, siis selleks on keskastme ulpanid. Seal omandatakse tööalane sõnavara 160-tunnisel kursusel ja see õpetus on juba töö kõrvalt.
Ilmar Tomusk: «Omaette rühm on Etioopiast naasvad juudid. Neile õpetatakse heebrea keelt nende emakeeles, põhjuseks eelkõige nende kirjaoskamatus. Neile tuleb näidata, mis on pliiats, kuidas seda käes hoida ja kriipse tõmmata.
Kirjaoskajatest maadest tulnuile õpetatakse üksnes heebrea keeles.»
Keskastme ulpanid tegutsevad ka ettevõtete, näiteks haiglate juures. Nedne eesmärgiks on võimalikult kiiresti suurte teadmistega, üldjuhul ülikooliharidusega inimesed ka spetsialistidena ära kasutada. Näiteks matemaatikaõpetaja õpib esmalt pool aastat keelt ja siis asub koolis tööle ning hakkab matemaatikat kohe heebrea keeles õpetama.
Ilmar Tomusk: «Süsteemi eesmärk on kogu teistest riikidest tulev vaimne potentsiaal võimalikult kiiresti ja efektiivselt Iisraeli riigi ülesehitamiseks ära kasutada.»
Iisraeli riik peab üleval rahvaülikoole, klubisid ja ringe, kus säilitatakse ja edendatakse vene, maroko, etioopia ja ameerika tavasid, et mitte kaotada Iisraeli kokku voolanud kultuurivähemusi. Tugeva heebrea dominandi kõrval on Iisraelis märgatavad ka subdominandid.
Ilmar Tomusk: «Riik toetab kõikide vähemuskultuuride ja keelte arengut. See on üllatav, aga ka täiesti selge - see on nende rikkus. Maavarasid neil eriti rahaks teha ei ole võimalik, riik saab aru, et kultuur on väärtus.»
Uusasukaid motiveerib keeleõppimisel vajadus ühiskonnas hakkama saada, nad tahavad olla just heebrea keelt oskavad juudid. Ka kunstimuuseumi venelastest valvurid räägivad omavahel vene, kuid külastajaid märgates heebrea keeles.
Ilmar Tomusk: «See polegi vahest motivatsioon, minu arvates käib see kuidagi geneetiliselt. Ka Iisraeli riik ei tööta tegelikult Knessetis vastu võetud seaduste järgi, tööpõhimõtte alus on pärit ajast, kui toora kirja pandi, 1500 -2000 aastat enne Kristust.
Seal on kirjas, kuidas riik peab töötama, ja prohvetid Jesaja ja Jeremi ju ütlesid juutidele, et neid aetakse kõikide rahvaste hulka ja ühel päeval tuuakse kõiki tagasi. Nüüd ongi alanud iisraeli rahva tagasitulek.
Kui Iisrael oli Egiptuses vangipõlves ja pärast 430 aastat ära tuli, andis Egiptus neile kulla ja hõbeda kaasa. Praegust äratulekut teiste rahvaste hulgast tõlgendatakse samamoodi, seekord pole see üldjuhul kuld, hõbe ega teemandid, vaid vaimne rikkus.»
Juudid mõtlevad nii, nagu eestlasedki võiks mõelda, et me teeme oma riiki, see on ette kuulutatud ja kõik, mis võimalik, tuleb teha selle riigi heaks.
Ilmar Tomuski sõnul ei öeldud välja, kui palju keelekursus riigile maksab, ent õpetajad on hästi tasustatud ja süsteem ei saa vähe maksta. 95% koolidest Iisraelis on riiklikud, 5% on ortodokssete juutide suletud, erasüsteem. Ka ortodoksid peavad omandama kohustusliku keskhariduse, nad teevad seda minimaalsel vajalikul tasemel, suurema osa ajast pühendavad nad kirjatundmise õppimisele.
Ilmar Tomusk: «Eesti peaks Iisraelilt õppima, et haridus on väga suur väärtus ja sellele tuleks riigieelarve koostamisel rohkem tähelepanu pöörata. Iisrael on haridussüsteemi väljakujundamisel teinud väga palju vigu, millest on õpitud, ja nüüd müüb Iisrael teistele maadele väga hea meelega õpetust valdkondade arendamise kohta.»
Kas küsimus pole ka keeleõppemetoodikas? Eestiski on eesti keelt eesti keeles õpetatud, kuid suhteliselt vähe.
Ilmar Tomusk: «Oleme Eestis seda süsteemi nimetanud kas täielikuks või osaliseks keelekümbluseks. Me saime Iisraelis kinnitust mõttele, et mõnda ainet võiks hakata muukeelsetele õpetama ainult eesti keeles. Kaks-kolm või neli eesti keele tundi nädalas annab keskkooli lõpuks suure tundide arvu, kuid tõelist kasu on vaid pidevast keelekeskkonnast.
Perspektiivne oleks alustada eesti keele õpetamist eesti keele kaudu ja pärast seda osa aineteni, geograafia ja ajaloo ning isegi matemaatika ja füüsikani välja. Väike keeleoskus peab selleks ajaks olemas olema.»
Kui haridusministeerium on nõus, on vaja koostada programmid. See eeldab tohutut tööd ja raha, et koolitada õpetajaid, õpikute kirjutajaid ja kirjastajaid.
Eestis võiks arvestada ka Iisraeli seda kogemust, et Iisraeli elama asuvad lapsed lähevad kohe heebreakeelsesse kooli ja lasteaeda õppima ja mängima. Ei tehta eraldi inglis-, vene- või etioopiakeelseid lasteaedu.
Ilmar Tomusk: «Heebrea keeles kirjutama õppimine tundub esimese hooga üsna raske, kuna kirjutamise suund on teistpidine. Tähestikus on 21 tähemärki, millel on paralleelselt numbrilised tähendused. Meile öeldi, et esimese poolteise-kahe kuuga saab shokist üldjuhul üle. Grammatikas pidi olema väga lihtne ja loogiline süsteem, ei ole ei tüvemuutusi nagu eesti keeles ega astmevaheldust. Sõnadele liidetakse tunnuseid ja lõppe, sõnad jagunevad mees- ja naissoost sõnadeks.»
Kui eestlased on varmad kiiresti võõrkeelele üle minema, nähes, et inglise või vene keelt rääkiv inimene eesti keelt pursib, siis Iisraelis püütakse vapralt heebrea keelt rääkida, olgu vene või inglise aktsent kui tugev tahes.
Ilmar Tomusk: «Iisraelis ei mõista sind keegi hukka aktsendi või vale hääldamise pärast. Kui riigis on 5,5 miljonit inimest, kes enamasti on tulnud eri kultuuridest, siis ei olegi teada, milline on õige hääldus ja milline vale. Igaüks räägib oma aktsendiga. Eestlastena oleme võibolla liigsed perfektsionistid, meie kõrva riivab, kui keegi meie emakeeles aktsendiga räägib. Seal niimoodi ei ole.»