Merita pank sai Tallinna filiaalist mullu kahjumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARGO IDEON
Seni ainus Eestis tegutsev välispanga filiaal - Soome Merita panga Tallinna kontor - lõpetas eelmise aasta 2,9 miljoni kroonise kahjumiga. Negatiivset tulemust põhjendas filiaali direktor Heikki Viitanen panga veel lühikese tegevusajaga Eestis ja lisas, et 1997. aasta prognoosib filiaal lõpetada väikese kasumiga.
Soome Merita panga Tallinna filiaali bilansimaht oli aasta lõpus 483,9 miljonit Eesti krooni, panga teatel olid kontori majandustulemused kooskõlas Merita strateegiaga Eesti turul. Tallinna filiaali laenuportfell moodustas aastavahetusel 330,8 miljonit krooni.
Kaks aastat tagasi alustanud kontor on suunatud eelkõige ettevõtete teenindamisele. Tallinna Meritas töötab 21 inimest, kellest 17 on värvatud kohapealt. Sel aastal on Merita filiaalil kavas ühineda Eesti pankade ühise sularahaautomaatide võrguga. Heikki Viitanen kiitis Eesti pangatehnoloogia arengut, sõnades, et siinne elektrooniline maksesüsteem on «valgusaastaid ees» USA või Saksamaa pangandusega võrreldes. «Üldiselt peetakse Põhjamaid selles valdkonnas tugevaks, eriti paistavad aga silma Soome ja Eesti,» lisas ta.
Merita Tallinna pangakontori tugevuseks võrreldes Eesti kohalike pankadega on Viitaneni hinnangul välisarveldused, sest Merita Pankki omab umbes 7000 korrespondentkontot eri paigus üle maailma. Hiljuti avas pank kontori ka Stockholmis, Peterburis töötab Merita panga esindus.
Merita Pankki Oy omab ka 40 protsenti AS Eesti Tööstusliisingust, mille tegevust filiaal on laenude läbi finantseerinud.
Merita kontsern kasumis
Soome Merita kontsern lõpetas eile avalikustatud tulemuste kohaselt eelmise aasta 3,22 miljardi kroonise netokasumiga (1995. aastal oli kasum 1,314 miljardit Eesti krooni), mida peadirektor Vesa Vainio kommenteeris kui ootuspärast. Tõenäoliselt makstakse panga omanikele ka dividende, juhatuse ettepaneku kohaselt tuleks selleks kulutatada 696,5 miljonit krooni.
Tallinna filiaali juht Viitanen ütles kontserni positiivset tulemust kommenteerides, et panga laenukahjumid on vähenenud ja probleemlaenude osakaal portfellis langenud.
Merita pank moodustati 1995. aastal kahe Soome suurpanga - Kansallis-Osake-Pankki (KOP) ja Suomen Yhdyspankki (SYP) ühinemise tulemusena. Sel aastal oodatakse kontserni kasumi edasist kasvu.
Viitanen ütles, et Merita Tallinna filiaal nõuab panga Soome klientidelt, kes soovivad Tallinnast raha välja võtta, endiselt 500-kroonist teenustasu. «Tegemist on rahvusvahelise teenusega, sisuliselt anname kliendile üleöölaenu,» põhjendas Tallinna filiaali jurist Juhani Seilenthal.
Müstilised «Merita kliendid»
Lehitsedes Hansapanga ning Hoiupanga aastaaruandeid, leidub kummalgi panga suurimate aktsionäride nimestikus rida nimega «Merita Bank Ltd. kliendid». Hansapanga aktsiatest kuulus ametlikel andmetel Merita klientidele 1996. aasta esimese poolaasta lõpul 22,7%, ehk 4 349 900 aktsiat. Väiksemad osad Hansapanga aktsiapakist kuulusid samas «Bank of Bermuda klientidele» ning «S-E-Bankeni klientidele».
Juhani Seilenthali seletuse kohaselt on antud juhul tegu skeemiga, kus erinevad investorid, kes ei soovi end avalikult tutvustada ega näiteks Hansapanga aktsionäride koosoleku otsuseid mõjutada, hoiustavad oma aktsiad näiteks Merita panga valduskontol. Konto-omanike suhe pangaga jääb konfidentsiaalseks. «Nende seas pole nö halli kardinali, vaid enamasti on tegu Lääne suurte institutsionaalsete investoritega,» lisas Seilenthal. Tema sõnul on teguviis põhjendatav erinevate riikide reeglitega, mis puudutavad väärtpaberiinvesteeringuid.