on Hiina Rahvavabariigi president ja Kommunistliku Partei peasekretär. Praegu 70-aastane Jiang oli üllatusmees, kes tõusis esile Dengi valikuna 1989. aastal. Varem oli ta olnud maa suurima linna Shanghai linnapea ja parteijuht. Ta võim on senini üsna nõrk. Oma positsioonide tugevdamiseks on ta riigi juhtkonda toonud vanu tuttavaid Shanghaist ning üritanud enda poole võita sõjaväe ja partei konservatiivseid ringkondi. on Hiina Rahvavabariigi peaminister. Just talle pannakse süüks 1989. aasta Taevase Rahu väljaku veresauna demokraatiapooldajate vastu. See kahandas ta mainet välismaal, kuid suurendas mõju Hiina võimuladvikus.
69-aastane konservatiivne peaminister peab seaduse kohaselt ametist lahkuma 1998. aastal. Siiski arvatakse, et ta tahab oma võimu kindlustamiseks saada mõnda teist parteivälist mõjukat kohta. on 71-aastane Rahvusliku Rahvakongressi (parlamendi) esimees. Tema käe all on jututuba muutunud tõeliseks seadusandlikuks organiks. Enne seda juhtis ta partei julgeoleku- ja luurealast tööd. Sellel ametikohal oli tal ligipääs andmetele, mis võivad talle tulevikus kasuks tulla.
Arvatakse, et ta ei taha oma kohalt sugugi heameelega lahkuda. Ainus tõsiselt võetav kandidaat parlamendi esimehe kohale on tema üliliberaalne asetäitja. on 68-aastane asepeaminister, kelle juhtida on majanduspoliitika. Ta sai 1988. aastal Jiangi järel Shanghai linnapeaks, mis lõi soodsa võimaluse edasiseks karjääriks. Zhu teeneks peetakse Hiina suure inflatsiooni märgatavat ohjeldamist viimase paari aasta jooksul. Tema võimsa kritiseerimisande pärast ei salli teda suurem osa parteibürokraatidest. Väidetavalt on ta küll öelnud, et pöördub meelsasti tagasi õpetajaameti juurde, kui teda enam ei vajata.