Ukraina ootab Eesti ärimehi

URMAS TOOMING, JAAN KELDER

Laupäeval lõppes 60 Eesti ettevõtja ja peaminister Tiit Vähi Ukraina visiit. Ärimehed hindasid kohtumisi Ukraina kolleegide ja ametiisikutega asjalikeks ning edukateks, samuti tõstsid delegatsiooni liikmed esile võimalust visiidi jooksul omavahel suhelda.

Pakterminali juhatuse esimees Aadu Luukas:

«Mina läksin Ukrainasse eelkõige selleks, et saada ärilist taustinfot selle riigi kohta. Pean ütlema, et ma ei ole kunagi nii esinduslikku äridelegatsiooni näinud. Tallinnas on praktiliselt võimatu niimoodi kokku saada, vähemalt nõuab see väga palju aega.

Konkreetselt arutasime Ukrainas sealsete toidukaupade, väetiste ja soolade eksporti Tallinna kaudu. Selleks saab kasutada Muuga sadama külmterminaali, mis nõukogude ajal anti küll käiku, kuid suurema osa ajast on seisnud tühjalt.»

Osaühingu Viru Rand juhatuse esimees Endel Pilder:

«Nägin oma silmaga Ukraina hulgi- ning jaekaubandust. See jättis Eesti 1992. aasta taseme mulje. Viru Rand müüb Ukrainas oma kalatooteid, kõige paremini lähevad huvitaval kombel sprotid õlis.

Mingeid tolliprobleeme ei ole meil Ukrainas senini tekkinud. Tundub aga, et Ukraina on rohkem tsentraliseeritud riik kui Venemaa ning ilmselt ka korruptsioon on seal suurem.»

Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal:

«Ma läksin lihtsalt selleks, et seda turgu tunnetada. Ukraina on imedemaa, kus on mõistust, tahtmist ja raha, ent millegipärast ei lähe asi edasi. Takistuseks on kohutav ametnike võim - kui tekib mingi probleem, luuakse selle lahendamiseks ametkond. Inimesed on seal vaja vabastada ametnike võimu alt.

Ukraina on ka näide naiivsest ja rumalast vasakpoolsusest. Keskmine palk on seal viis korda väiksem ja toiduained ligi kaks korda kallimad kui Eestis. Viin on ainult odavam.

Eesti maine on Ukrainas õudsalt positiivne - seda oleks vaja kuidagi ära kasutada, sest äri on seal soodus teha. Oma osa on selles president Meril, kes on Ukraina eest Euroopas palju kostnud. Meie presidenti kiitsid nii Ukraina pea- kui välisminister.

Sinna oleks võimalik müüa näiteks oskusteavet, kogemusi. Mis pangandusse puutub, siis on meil hulgaliselt kliente, kes ajavad Ukrainaga äri. Samuti on sealsel finantsturul võimalik ise raha teha.»

Balti Jõu ASi tegevdirektor Are Veski:

«Ilmnes päris huvitavaid asju. Näiteks see, et Ukrainas on energiasüsteem juba restruktureeritud. Eelmisel aastal moodustati seal eraldi ettevõtted elektrienergia tootmiseks, ülekandeks ning jaotamiseks. Mastaabid on loomulikult muljetäratavad - 50 miljoni elanikuga riigis paikneb umbes 40 protsenti endise Nõukogude Liidu elektritootmisvõimsusest.

Tuleb tunnistada, et Ukraina on oma elektrisüsteemi restruktureerimisel sammukese kaugemale astunud kui Eesti. Elektri hind kodutarbijaile on seal sisuliselt samal tasemel kui Eestis - umbes 3,5 USA senti kilovatt-tund. Tööstustarbijad peavad tasuma 4,5 kuni 6 senti kilovatt-tunnist, mis tähendab sama hinda kui Põhjamaades. See on kindlasti ka üks põhjus, miks Ukraina majanduslik seisund ei ole veel piisavalt hea. Tööstustarbijate elektrivõlg on suur probleem.

Ukraina on huvitatud välisinvesteeringutest oma energiasüsteemi. Lõppenud restruktureerimine loob selleks ka suhteliselt head eeldused. Sõidul tekkis äridelegatsiooni liikmete vahel täielik sünergia, see oli ülimalt meeldiv.»

Kreenholmi Valduse ASi finantsdirektor Mai Palginõmm:

«Minu Ukraina-sõidu tegelik eesmärk oli uurida, kuidas saada tagasi kaks miljonit krooni, mis ühes sealses firmas kinni on. Novembris saime mingi osa võlast tagasi asjades, näiteks WC-pottides. Tahtsin Ukrainas selgitada, kuidas legaalsel teel seda raha kätte saada.

Muidu edeneb Kreenholmi toodangu müük Ukrainas hästi. Veebruaris näiteks müüme sealsel turul 1,3 miljoni krooni eest froteerätikuid. Turgu meile Ukrainas igal juhul jätkub.

Kreenholm müüb Ukraina abrassiivmaterjale tootvatele tehastele ka toorriiet, mis pannakse lihvisriide alla. Ilmselt hakkame sinna müüma ka trükitud kangast. Tõenäoliselt suudame Ukrainasse sokutada ka neid tootmisjääke, mis lääne turul ei lähe.»

Mööblimaja ASi juhataja Uno Kallas:

«Lähiajal tulevad Odessast, Harkovist ja Dnepropetrovskist Eestisse ärimehed, et valida siinset mööblit.

Koos Eesti Puutööliidu tegevdirektori Erhard Tootsi ja Tarmeko juhatuse esimehe Olev Niguliga külastasime ka kahte mööblikombinaati Ukrainas. Nemad on samuti huvitatud koostööst Eestiga. Praegu ostavad need ettevõtted palju painutatud detaile ja muud sellist välisriikidest. Võibolla suudavad Eesti mööblitootjad soodsamaid pakkumisi teha.»

Tartu Lihakombinaadi nõukogu esimees Olav Uusna:

«Sada protsenti meie ootused ja lootused ei täitunud, sest kohe oma toodangut Ukrainas müüma hakata me ei saa.

Sai selgeks, et Ukraina turule on võimalik minna küll. Tehniliselt saame seal müüa eelkõige pika realiseerimisajaga tooteid. Suitsutatud tooted on eelkõige need, mida Ukrainas müüa loodame.

Dokumentide ja sõnade järgi tundub, et Ukrainaga on parem asju ajada kui Venemaaga. Samas on kuulda olnud, et piiril ei teata tihti midagi riiklikest lepetest ja soodustustest.

Seekordne käik Ukrainasse oli loomulikult alles esimene samm pika tee alguses. Üks probleem on seotud toodangu sertifitseerimisega, kuigi Kiievis kirjutasid kahe riigi peaministrid vastava dokumendi alla. Võtab aega, enne kui see konkreetsete täitjateni jõuab.»

Krediidipanga juhatuse esimees Rein Otsason:

«Me saime Ukrainast ehk natuke rohkemgi, kui loota julgesime.

Lootustandvaid ettepanekuid oli igal juhul palju, aga üks probleem on küll. Ukraina pankurid ise peavad oma pankasid ebausaldatavateks. Nad ei usalda peaaegu ühtegi teist panka peale enda oma. Seda seletatakse väga nõrga vastastikuse maksedistsipliiniga. Isegi suured Ukraina pangad võivad jätta oma garantiikohustused pikaks ajaks täitmata või ei täida neid üldse.

Praegu on Krediidipangal Ukrainas kaks partnerpanka ning nendega ei ole küll usaldusprobleeme senini tekkinud. Kokku tegutseb Ukrainas aga rohkem kui sada panka. Me tahame nende hulgast endale uusi partnereid leida. Arveldusraskusi Ukraina pankadega ei ole olnud. Mõnikord toimuvad maksed isegi kiiremini kui Eesti piires.»