Töösturid tungivad pankurite järel Eestist välja, Ettevõtjate arvates on riigi osa ettevõtete laiendamise toetamisel liiga väike, Farmaatsiatehas kardab tollimaksu suurenemist, Suurimad plaanid toiduainetööstusel, Eestlased peaksid rohkem riskima, Eesti e

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
TARMO TOMAK

Kümmekond Eesti tööstusettevõtet on teatanud kavatsusest laiendada tootmist väljapoole Eestit, põhiliselt Venemaale. Kõige kaugemale on jõudnud autode turvavöösid tootev Norma, mis on rajanud tütarettevõtted Venemaal ja Indias, ja maiustustetootja Kalev, mis omandas eelmisel sügisel veerandi suurest Leedu maiustustetootjast.

Autode turvavöid tootev Norma käivitas eelmisel aastal Vladimiri oblastis Vjaznikis 20 töötajaga firma Norma-Osvar, millesse Eesti ettevõte investeeris 5 miljonit krooni. Norma juhatuse esimees Peep Aaviksoo põhjendas turvavööde montaazhi alustamist Venemaal vajadusega viia tootmine autofirmadele lähemale, sest Venemaa kaitseb kiivalt oma autoturgu. «Sellepärast on meie toodangule peale kirjutatud Norma-Osvar - zdelano v Rossii,» ütles Aaviksoo.

Normale kuulub 75% Norma-Osvari aktsiatest. 25% aktsiatest kuulub Vene autodele suunatulesid ja lampe tootvale firmale Osvar. «Peab tundma kohalikku olustikku ja kui kohalikud partnerid on asjalikud, aitavad nad kohalikku bürokraatiabarjääri murda,» peab Peep Aaviksoo kohaliku osanikku tähtsaks.

Aaviksoo sõnul on Norma-Osvari selle aasta tegevusmahuks planeeritud 10 000 turvarihma. «Äriplaanis on ette nähtud ka tehase laiendamine,» lisas ta. Aaviksoo hinnangul on viie aasta pärast Venemaal terve rida lääne tegijaid, nendele autorihmade tarnijana näeb ta Norma-Osvarit.

Moskva lähedal Kokoshkinos rajas ravimitehase ka Tallinna Farmaatsiatehas. «See ei ole suur tehas, aga meie tegevuseks piisav,» ütles «Postimehele» Tallinna farmaatsiatehase juhatuse esimees Priit Kivi. Tema sõnul on tehnilised probleemid lahendatud ning tehast kontrollivad praegu kohalikud võimuorganid, mis peavad andma tegevuse alustamiseks loa. Tallinna farmaatsiatehas on Venemaale investeerinud 6 miljonit krooni.

Tallinna Farmaatsiatehasel on uues, tablette tootma hakkavas tehases rohkem kui 50%line osalus. Priit Kivi keeldus partneri nime avalikustamast, kuid tegemist on Venemaa ühe suurima müügifirmaga. Kivi sõnul tuleb ettevõtte käive 5-6 miljonit dollarit poolaastas. «Ma arvan, et toodangu omahind peaks tulema tunduvalt odavam, kui on Tallinnas toodetult,» ütles Kivi.

Uue tehase rajamise põhjus on 20%line tollimaks. «Keegi ei eita, et see protsent võib mingite asjaolude kokkusattumisel muutuda suvel tunduvalt suuremaks,» ütles Priit Kivi, pidades silmas poliitilisi probleeme. Kivi sõnul arvati, et tollimaks tõuseb juba 1. jaanuarist 60%le, kuid õnneks pole seni midagi muutunud.

Priit Kivi sõnul on ettevõttel tekkinud koostöövõimalused ka Ukrainaga. «Võibolla me saame mõne olemasoleva tehase osas kokkuleppele,» ütles Kivi, lisades, et praegu on silmapiiril 2-3 tehast. «Võibolla on praegu päris paras aeg sinna minna ja natuke tõsisemalt kanda sisse panna,» lisas ta.

Priit Kivi sõnul peakski ettevõtte areng tulevikus aset leidma välisprojektide varal.

Suurimad kavatsused Eestist välja minna on Eesti toiduainetööstusel. Toiduainetööstuse laienemist juhivad kaks gruppi: ETFC Grupp ja Ühinenud Meiereid. Toiduainetööstuse laienemise peamine põhjus on Venemaa rakendatavad kõrged tollimäärad, mis ulatuvad 50-60%ni.

Esimese sammu tegi eelmisel aastal ETFC Gruppi kuuluv kommivabrik Kalev, mis ostis 25,5% Leedu maiustustetootjast Vilniaus Pergale. Eelmise aasta lõpus teatas ka Tallinna Piimatööstus kavatsusest rajada Ukrainasse väike jogurtitehas.

ETFC Grupi juhatuse esimees Ants Laos on ajalehele «Äripäev» öelnud, et grupp on valmis nii piima-, liha-, kondiitri- kui ka joogitööstuse laiendamiseks välismaale. Laos märkis, et praeguste kavade kohaselt on võimalik ettevõtte laienemine nii Venemaale, Ukrainasse kui ka teistesse Balti riikidesse.

Võimalusi rajada Moskva või Peterburi piirkonda oma piimatööstusettevõte kaalub ka piimakontsern Ühinenud Meiereid. Kontserni juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe sõnul ei näe ta põhjusi, miks võiks laienemine ära jääda. «Arvutused ütlevad, et mida rohkem on tootes vett, seda vähem tulus on seda 500-600 kilomeetri taha vedada,» ütles Pärgmäe. Ta lisas, et transpordikulud lisavad toodangu hinnale kuni veerandi.

«Eestimaal toodetakse täpselt kaks korda nii palju piima, kuipalju süüakse kohapeal ära, järelikult tuleb pool eksportida, läänes ei oota meid aga keegi,» põhjendas Aivar Pärgmäe piimatööstuse idasuunalise laienemise kavasid. «Praegu jagatakse aga turge SRÜ riikides ning seal on võimalik suhteliselt väikeste kuludega turule tulla, täna sinna veel lastakse,» ütles Pärgmäe. Tema sõnul on ka hinnatase Venemaal ja Ukrainas kohati kõrgem kui Eestis.

Aivar Pärgmäe sõnul ei kavatse ettevõte rahulduda Venemaal vaid piimapulbri ja või tootmisega. «Eeldusel, et topelttoll on peal, on seal tootmine kindlasti mõttekas tegevus,» lisas Pärgmäe. Ta suhtus skeptiliselt võimalusse luua Venemaal ühisfirma. Tema sõnul pole veel kindel, mis vormis Ühinenud Meiereid Venemaale läheb.

Aivar Pärgmäe sõnul tasub investeering ära vaid siis, kui tehase käive on vähemalt 100 miljonit krooni aastas.

«Eestlased peavad ilmselt rohkem riskima, et olla enne turul, kui tulevad rahvusvahelised organisatsioonid,» ütles Pärgmäe. «Kus me ikka riskime, vaevalt meil lääne pool nii kergelt võimalust antakse,» ütles ka Priit Kivi. Tema sõnul oleks Eesti farmaatsiatööstuse laienemine lääne suunas ka pikemas perspektiivis ebareaalne.

«Igale eurooplasele on Venemaale minek hullumeelne risk, aga ju me peame endile sellist luksust lubama, et ka riskime rohkem,» ütles Pärgmäe. Tema sõnul ei lähe ükski lääne piimatööstuskontsern praegu Venemaale, sest nad hindavad Venemaa poliitilist ja personaliriski väga suureks ja sealset majanduskeskkonda väga halvaks.

«Mida aasta edasi, seda meeldivam on Venemaal äri ajada,» iseloomustas Priit Kivi ärikeskkonna muutumist Venemaal. Kivi sõnul on Venemaal näiteks Ukrainaga võrreldes hoopis liberaalsemad suhted.

«Riskide kõrval on Venemaal järgmine probleem personali probleem, sest iga eestlane võtab seda kui asumisele saatmist,» ütles Aivar Pärgmäe. «Personaliprobleem on kõige suurem mure, mille pärast me tehase käivitamist hetkel veel natuke pidurdame,» ütles Priit Kivi. «Oleks hea, kui juht läheks Eestist, aga eestlast ei jõua motiveerida,» ütles Kivi.

Pärgmäe sõnul on Venemaal jätkuvalt suur probleem kommunikatsioonide puudumine.

«Ettevõtluskliima pole Venemaal ettevõtjale soodus, tohutu bürokraatia vohab edasi ja iga ametnik on tähtis,» iseloomustas Aaviksoo ärikeskkonda Venemaal. «Tehaste omanikud tulevad endisest nomenklatuursest seltskonnast ning nendele pole turumajanduslik mõtlemine ajukurdudesse lõplikult jõudnud,» ütles Aaviksoo.

Aivar Pärgmäe lükkab ümber väite, et Ühinenud Meiereide Eestis asuvate tehaste tootmismaht väheneb juhul, kui kontsern rajab Venemaal tootmise. Tema sõnul ületavad mõne toote tellimused isegi Ühinenud Meiereide tootmisvõimaluste mahu.

«Tehas teeb seal täpselt sama, mis Tallinnas, aga see võimaldab mahtusid suurendada,» ütles Priit Kivi. Ta lükkas ümber oletuse, et Tallinna tehase toodangu maht Venemaale tehase rajamisega väheneb.

«Toodangu koguhulk jääb samaks, iseasi on see, kus me mida teeme,» kinnitas Aaviksoo võimalust, et Norma Eesti tehase toodang võib väheneda. «See on meil perspektiivne ja me peame seal kohal olema,» lisas ta.

Väljapoole Eestit laieneda kavatsevate tööstusettevõtete juhid peavad riigi osa ettevõtete tegevuse laiendamisel liiga väikeseks.

«Ma julgeks öelda, et riigile ei ole Eesti tootjate toetamine olnud just esmajärguline ülesanne, ametnikud ei ole eluliselt huvitatud, et erakapitalil läheks hästi,» sõnas Aaviksoo, rõhutades, et Eesti ettevõtted peavad end ise välismaale minekul aitama, seda näiteks Suurettevõtete Assotsiatsiooni vahendusel.

«Kui ma delikaatselt ütlen, siis pole ma märganud ei saatkondades ega ka Eestis mingit soovi aidata,» ütles Priit Kivi. «Arvan, et varsti tuleb aeg, mil eestlased hakkavad rühmitusena välismaale minema. Kaua sa seal ikka üksinda müttad,» oli Kivi optimistlik.

    Tagasi üles