R, 30.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õ-häälik viis suuravastusele, Keele omandamine, Uurimata ala

NN
Õ-häälik viis suuravastusele, Keele omandamine, Uurimata ala
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
TOOMAS MATTSON

Teadlane Jüri Allik kinnitab, et kui eestlane kuuleb ö-hääliku muutumist õ-häälikuks, annab aju tugeva impulsi. Soomlase aju on aga õ suhtes täiesti tuim.

Eesti keele õ-häälik on aidanud rahvusvahelisel teadlaste rühmal avastada, et inimese ajus on iga keele häälikutele iseloomulik mälupesade süsteem. Kui eestlase aju annab ö-hääliku muutumisel näiteks õ-häälikuks tugeva impulsi, siis soomlase aju on õ-hääliku suhtes täiesti tuim.

Teadlaste rühm soomlase Risto Näätase juhtimisel, kuhu Eestist kuulusid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Jüri Allik ja psühholoogia osakonna dotsent Aavo Luuk, publitseeris avastuse rahvusvahelises teadusajakirjas «Nature».

Jüri Allik ütles «Postimehele», et esimest korda saadi tõendus selle kohta, et inimese ajus on tema keelekogemusele vastavad mälupesad iga hääliku kohta, mida ta on korduvalt kuulnud. Ajus on seega pesa a-häälikule, b-häälikule jne.

Uuriti soomlaste ja eestlaste aju impulsse erinevate häälikute muutumise kuulmisel. Selgus, et soomase aju ei reageeri kuidagi, kui ö-häälik asendada õ-häälikuga, mida soome keeles ei ole. Kui eestlane kuuleb ö-hääliku muutumist õ-häälikuks, annab aju tugeva impulsi. Uurimistöö käigus mõõtsid teadlased nii eestlaste kui soomlaste aju elektrilisi potentsiaale kui magnetpotentsiaale.

Et aju reaktsioon häälikule, mille mälupesa on tal olemas, on ühene ja tahtest, tähelepanust ning teadvusest sõltumatu, võimaldab see näiteks kindlaks teha, kas isik, kes väidab enda mingit keelt mitte oskavat, räägib tõtt. Seda juhul, kui keele häälikusüsteem, mille oskamist inimene varjab, erineb selle keele häälikusüsteemist, mida ta väidab end oskavat.

Nii on näiteks venelasel raske end puhtakujulise sakslase pähe esitada, sest ka vene keeles on õ-häälik, mida saksa keeles ei ole. Kuuldes õ-häälikut, annab venelase aju tõenäoliselt impulsi ja reedab sellega mittesaksa päritolu.

Teadlased avastasid ka, et häälikute mälupesad on väikestel lastel välja kujunenud juba enne seda, kui nad õpivad rääkima või saavad kõnest aru.

9-kuuse lapse puhul võib aju reageeringu põhjal õ-häälikule öelda, kas tegu on soomlase või eestlasega.

«Selgub, et häälikumõistmise masin tehakse ajus enne valmis, kui laps üldse hakkab keelt rääkima. Võimalik, et nendel lastel, kel on kõne- või arengupeetus, ongi asi tingitud sellest, et neil pole ajus õigel ajal ja õiges kohas häälikumallid välja kujunenud,» arutles Allik. Mälupesade väljakujunemise kriitiline hetk on kuues elukuu.

Pole täpselt teada, miks tekivad mälupesad vaid häälikute, mitte aga suvaliste helide põhjal, kui neid mitu korda järjest korrata.

«Keel on eriline signaal, lapse aju teab umbes ette, mis on keel, ja ajus on koht, kuhu keel panna. Lapse aju suudab kõnemeloodiat analüüsides eraldada selle häälikuteks ja igale häälikule tekib ajus oma pesa,» kirjeldas Jüri Allik.

See, milliste häälikute pesad tekivad, sõltub sellest, milliseid häälikuid laps kuuleb. Kui näiteks eesti laps on jaapanikeelses keskkonnas, tekivad talle ajju jaapani häälikute mälupesad. Kui ta on näiteks jaapani-eesti helikeskkonnas, tekivad tõenäoliselt mõlema keele mälupesad. Kuidas ja kas näiteks kakskeelses perekonnas toimub ühelt mälupesade süsteemilt teisele ümberlülitumine, on veel paljuski uurimata.

Igas mälupesas on kindla hääliku parim etalon, sellega võrdleb aju kogu kuuldavat kõnet. Igast etalonist on lubatud teatud kõrvalekalded (igaüks hääldab üht ja sama häälikut pisut erinevalt), ilma et see takistaks nimetatud hääliku õiget identifitseerimist.

Kui aga näiteks hiinlane hääldab mingit eesti häälikut nii, et mälupesas olevast etalonist tekib lubatust suurem kõrvalekalle, ei saa aju signaalist aru ja kõne jääb mõistmatuks.

Uut keelt omandades tekivad inimese ajusse uue keele häälikutele vastavad mälupesad, kuid see on väga individuaalne. Ühel inimesel tekivad need kergesti, teisel ei. On saarlasi, kes ei suuda kogu elu jooksul omandada õ-häälikut.

«Keele omandamise võimet neurofüsioloogia seisukohalt ei ole veel peaaegu üldse uuritud,» möönab Jüri Allik.

Tagasi üles