Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Pikalt ette valmistatud küberkaitseliit on jõudnud nii kaugele, et koondab juba umbes


60 IT-asjatundjat ja soovib oma liikmeskonda veelgi laiendada. Loojate hinnangul on Eestis umbes 300 inimest, kes sobiksid küberkaitseliitu.



Eile andis kaitseminister Jaak Aaviksoo kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi küberkaitseliidu Tartu üksuse pealikule Kuido Külmale ja Tallinna üksuse pealikule Jaan Priisalule küberkaitseliidu loomisel tehtud töö eest.



Kaks küberkaitsjate rühma on kaitseliidu juurde juba loodud, praegu värvatakse liikmeid juurde ning tehakse laienemisettevalmistusi.



Nooremleitnant Külm lausus, et peamine on tahtmine ja viitsimine ise ka midagi teha, mitte vaid passiivselt teiste tegevust jälgida. «Mingi maailma parandamise soov peab olema,» selgitas ta.



Küberkaitseliidu liikmete tegevus seisneb enese arendamises ja pidevas väljaõppes, et võimalikeks probleemideks valmis olla.



Regulaarselt korraldatakse kokkusaamisi, kus liikmed peavad eri teemadel ettekandeid, kusjuures igaühelt oodatakse ettekannet mingil teemal ja eeldatakse, et teiste ettekannete kuulamiseks käiakse piisavalt tihti kohal.



«Kaasa käest saad näägutada niikuinii, nüüd muutub see pidevaks,» ei varjanud Külm küberkaitseliidu varjukülge.



Kuna küberkaitse on riigikaitse seisukohalt üsna uus asi, tuleb palju praktilisi ja juriidilisi küsimusi veel lahendada.



Külm võttis eile teeneteristi kaitseväe pruunis vormis, sest tal oli see juba varasemast kaitseväelase ajast olemas. Kas vorm antakse ka teistele küberkaitsjatele, pole aga veel selge.



Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste lausus, et seegi pole veel kindlaks määratud, mis roll hakkab küberkaitseliidul olema näiteks mobilisatsiooni või sõja olukorras ehk kas nad jäävad ka siis tegelema vaid küberkaitsega või võetakse osa neist püssi alla.



Küberkaitseliidu õigusliku staatusega seoses on samuti lahtisi küsimusi. Näiteks on ebaselge, kas küberkaitseliitlased saavad õiguse ka isiklikult kohale minna servereid majandama, kui mõnda olulist avalikku elektroonilist teenust tabab küberrünnak.



Külm selgitas, et ootamatus olukorras tuleks kõigepealt küsida nõu kolleegidelt – seda ei takista miski –, ent alati võib tekkida vajadus saabastega serveriruumi sisse probleeme lahendama minna ja see on juba keerulisem olukord.



Küberkaitseliit pole sugugi uus mõte. Juba 1998. aastal alustasid Eesti pankade IT-töötajad omavahelist koostööd arvutiturvalisuse tagamisel.



«Koostöö tihenes järjest, kuni 2007. aasta pronksiööd ja järgnenud küberrünnakud olid nagu eksam,» lausus Priisalu.



Külm lisas, et küberkaitseliit ei kaitse arvuteid, vaid inimesi ja nende vahelist suhtlemisvõimalust.

Tagasi üles