Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MAIO VANIKO
Näonahk peegeldab kogu organismi tegevust. Eestlaste vähene hoolimine juur- ja puuviljadest ning mahladest ja mineraalveest kajastub paljudel ka viletsas ning haiglases näonahas.
Keskmine eestlane veeretab senti ja peab aru, kas seda või teist näohooldusvahendit on ikka nii väga vaja. Kosmeetiku juures käimiseks ei jätku kõigil raha ning nahaarsti juurde pole justkui iga vinni pärast asja.
Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku dotsendi Elle Elbergi sõnul tehakse suur viga, kui nägu pestakse valesti valitud, näiteks tugevalt leeliselise majapidamisseebiga. Nii toimides ei maksa imestada, et näonahk muutub karedaks, hakkab punetama ja kestendama. Esialgne mulje, et seep peseb näo hästi puhtaks, on petlik - pikaajalisel kasutamisel muudab majapidamisseep näonaha kuivaks, vanaks ja inetuks.
Teine tüüpiline viga näo hooldamisel tehakse Elle Elbergi hinnangul sobimatuid kreeme kasutades. «Eriti on seda märgata noorte hulgas, kes kipuvad kasutama oma eale sobimatuid kreeme,» selgitas ta. Rasvased kreemid, millel on kortse ennetav toime, on mõeldud vanematele inimestele, kelle naha rasusisaldus on vähenenud. Kui aga nooruk kasutab sellist kreemi, võib see soodustada vistrike teket.
Nägu tuleks pesta leige veega. Igapäevane näonaha hooldus sõltub naha iseärasustest, sellest, kas domineerib rasune või kuiv näonahatüüp. Rasune näonahk on sageli noorukitel. Paraku ei taheta Elle Elbergi sõnul just selles eas mõista, kuivõrd oluline on hommikuti ja õhtuti näo veega pesemine.
Rasust näonahka tuleks kindlasti pesta ka seebiga. Rasuse nahatüübi puhul ei tohiks nahka ärritada isegi see, kui seebiga pestakse mitu korda päevas. Sobiv seep tuleb igaühel endal leida. Valesti valitud seep võib tekitada nahalöövet. Sobivat seepi otsides soovitas Elle Elberg proovida Imexi, Luxi, Safequardi, Ratiopharmi ja Wolffi firmade seepe. Soovitatav on kasutada looduslikke aineid sisaldavaid seepe. Alati on kasulik huvi tunda seebi koostise vastu.
Naha hooldamiseks võib kasutada ka alkoholilahuseid, nii vistrike tekkimise ennetamiseks kui ka tekkinud vistrike desinfitseerimiseks. Seda tehes tuleb aga olla mõõdukas, et tulemuseks poleks liiga kuiv nahk.
Eri aastaaegadest ei ole vaja endale teha kulukat probleemi. «Talvel pole kreemide väljavahetamine nii oluline, sest need ei sisalda liiga palju vett,» kinnitas Elle Elberg. «Ka pole meie talved väga külmad.»
Naha kreemitamise sagedus sõltub naha seisundist. Kreemitada tuleks nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Kreemitada tuleks vaid neid kohti näol, mis pärast pesemist tunduvad eriti kuivad. «Kaval on kreemitada ka neid kohti, kus võivad hakata tekkima esimesed kortsud,» õpetas Elle Elberg.
Kreemi ostes võiks nõu küsida arstilt või kosmetoloogilt ja kreem tuleks osta apteegist. Poest ostes on olemas oht, et kreeme on hoitud soojas ruumis päikese või siis pideva kunstvalguse käes. Ostja ei tea, kui kaua on näohooldusvahendit sellistes tingimustes hoitud ning millal on see juba müüki tulnud. «Müügikoht võiks kõnelda juba pakendis oleva kreemi tasemest,» andis Elle Elberg nõu.
See, kas kreem sobib või ei, selgub enamasti juba esimesel kreemitamisel, kuid tema halb mõju näonahale võib avalduda ka mõne aja pärast. Võib juhtuda, et inimene kasutab ebakvaliteetset kreemi teadmatult pikemat aega. Täiesti tarbetu on koju osta palju kiiresti riknevaid kreeme. Nende asemel võiks käepärast olla hoopis mõni õli, näiteks mandliõli, millega saab hooldada kuiva nahka.
Kreemidest soovitas Elle Elberg kasutada emulsioonkreeme, mis imenduvad paremini nahka ja jätavad naha matiks. «Näonahka saab hooldada ka suuri kulutusi tegemata,» õpetas ta. «Kui näiteks näovesi on kallis, võiks mõelda, kas seda ikka ongi nii väga vaja. Selle asemel võiks kasutada korralikku vett või leiget kummeliteed.»
Kindlasti peaksid vistrikega hädas olevad neiud loobuma puuderkreemist, mis varjab küll haigust, kuid täidab poorid. Üleliigne rasu ei pääse pooridest välja ning nii tekivad ummistused, millest omakorda tekivad komedoonid. Kui neisse «mustadesse punktidesse» satuvad mikroobid, ongi kohal inetud vistrikud. Õigesti valitud puuder on puuderkreemist ohutum.
Ka jumestuskreemi valimisega tuleks vaeva näha. Nahale ei tohiks seda kanda liiga paksu kihina.
Vistrikud võivad tekkida 11-12-aastaselt, enamasti tulevad need aga 13-15-aastaselt või hiljemgi. Tavaliselt tekivad vistrikud alul nina piirkonda või tuka alla otsmikule. Esimesed vistrikud on piisav põhjus arsti juurde pöördumiseks.
Noorukil, kes pole esimestele vistrikele küllalt tähelepanu pööranud ning kes pole haigust välja ravinud, võib näonahaga probleeme olla 25. eluaastani. «Siis on ka viimane aeg hakata end arstima,» ütles Elle Elberg. «Usun, et neid inimesi saab veel aidata.» Tuleb välja töötada individuaalne raviplaan ning varuda kannatust, sest vistrikest lahtisaamine vajab tavaliselt palju aega.
Vanemas eas tulevad probleemse naha põhjustena kõne alla ka muud haigused, mis võivad sarnaneda noorukiea vistrikega. Üks neist on näiteks roosa akne. Selle haiguse korral on nahast leitud lestasid. Lestad võivad põhjustada vistrikega sarnaseid nahamuutusi. «Ravi peaks inimesele andma tagasi hea väljanägemise,» rääkis Elle Elberg. «Sageli aga, kui naha hooldus ei ole küllaldane, võib haigus tagasi tulla. Siis tuleb otsast alata.»
Nii nagu inimese näonahka mõjutab tema elurezhiim ja emotsionaalne koormatus, on oluline ka toitumine. Tervislik toit võib olla lihtne ega pruugi üldse olla kallis. Eelistada võiks rasvavaest toitu, liialdada ei tohiks süsivesikutega. «On olnud patsiente, kes on reguleerinud oma toitumist, ning nende nahk on muutunud palju ilusamaks,» kinnitas Elle Elberg.
Maiastel inimestel soovitas ta petta end rosinate, pähklite ning kuivatatud puuvilja ja leivakuubikutega. Ka on nahale kasulikud puu- ja juurviljad ning kaerahelbed. Hommikukohvist ei peaks hea näonaha pärast keegi loobuma, vahelduseks kohvile on aga mahlad ja mineraalvesi.
Rasunäärmete tegevuse kiirus, nende suurus ja arvukus on päritav. See ei tähenda aga, et ka järeltulijate rasunäärmed peaksid ilmtingimata muutuma põletikulisteks ning nendegi näole tekkima mädavillikesed. Inimesest endast, tema nahahooldustavadest sõltub rohkem.