Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARGO IDEON
Eesti pangad on asunud aktiivselt otsima ja leidma vaba pikaajalist välisraha nii otse rahvusvaheliselt vabaturult võetavate sündikaatlaenude kaudu kui ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka kasutades. Seeläbi soovitakse parandada kapitaliseeritust, saada pikaajalist ressurssi näiteks eluasemelaenude finantseerimiseks ja maksta mõnel juhul tagasi ka varem võetud kallimaid laene.
Eile sõlmis Forekspank Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD) lepingu, millega EBRD annab Forekspangale kümneks aastaks 4 miljonit marka allutatud laenu, mis kuulub vastavalt Eesti Panga reeglitele panga omavahendite hulka. Täna kirjutab Hansapank alla seni suurima Baltimaadest pärit laenaja tehtud üksiku tehingu: 29 panga sündikaadilt saadakse kolmeks aastaks 100 miljonit Saksa marka. Hansapank tahab ka saada EBRDlt 15 miljonit Saksa marka allutatud laenu.
Tallinna Pangal on olemas põhimõtteline kokkulepe 30 miljoni Saksa marga laenamiseks rahvusvaheliselt turult Saksa Commerzbanki ja Vereins und Westbanki organiseerimisel, samuti tahab Tallinna Pank võtta omavahendeid toetama kümneks aastaks viis miljonit Saksa marka allutatud laenu EBRDlt. Ühispank võttis äsja kahelt Saksa pangalt kümneks aastaks kokku 8 miljonit Saksa marka, mis läheb eluasemelaenude finantseerimiseks.
Eeltoodu pole kaugeltki ammendav loetelu Eesti pankade poolt hiljuti võetud ja lähiajal kavandatavaist suuremaist laenudest.
Tugevamate pankade laenuaktiivsus suundub juba enamasti otse rahvusvahelisele turule. Ida-Euroopa majanduslikuks jaluleupitamiseks loodud EBRD poole pöördutakse juhul, kui tegemist on sooviga saada allutatud laenu, mida Eesti Panga kehtestatud reeglid lubavad võrdsustada omakapitaliga ja laiendada selle varal panga tegevusmahtusid, seadmata ohtu kapitali adekvaatsuse nõudeid.
Kui allutatud laenu saanud pank peaks pankrotistuma või likvideeritakse, seisab laen kreeditoride nõuete rahuldamise järjestuses võrreldes tavalaenudega kehvemal kohal. Seetõttu võtab allutatud laenu andja enesele märksa suurema riski, Eesti pankadel on seni tulnud pöörduda EBRD poole.
Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk ütles eile «Postimehele», et pankade rahaotsingud seletuvad eelkõige vajadusega leida senisest pikemaajalisi vahendeid.
«Ei ütleks, et oleks tegemist väga suurte sisselaenatavate summadega, mis mõjutaksid oluliselt Eesti rahaturgu ja rahapakkumist. Kuid et Eestis kindlustussüsteem ei ole veel nii arenenud nagu mujal maailmas ning ka klientidel pole soovi teha pikemaid deposiidilepinguid kui aasta või äärmisel juhul paar, puudub turul allikas, mille varal saaks rahastada pikaajalisi laene,» seletas ta.
Pikaajaliste laenude väljastamise vajadus on Eestis selgelt olemas, pankade väljalaenatav raha peaks aga olema kaetud panka sissetulnud rahaga nii summade kui pikkuse osas. Pangad on seadnud enesele ise reeglid, kui kaugele võib viimasest põhimõttest eemalduda. Lukk selgitas viimasega seonduvaid teenimisvõimalusi, kuid ka ohte: «Lühiajaline raha on ju odavam. Laenates sisse lühiajalist raha kuuks-paariks ja väljastades selle kümneaastaste laenudena, teeniks pank üldjuhul rohkem. Risk on, et lühiajaline raha võib kiiresti ka panga bilansist kaduda ja asi lõpeb makseraskustega.»
EBRD juhatuse liikme David Hexteri sõnul on pank Eesti finantssektorisse seni investeerinud umbes 100 miljonit, üldse Eestisse aga umbes 300 miljonit Saksa marka.