Eesti Raudtee ei huvitu Riisipere-Haapsalu raudteelõigust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ENE PAJULA
Esmaspäeval arutati Lääne maavalitsuses erastamisagentuuri ja Eesti Raudtee esindajate ning raudtee olemasolust huvitatud firmajuhtide osavõtul Riisipere-Haapsalu raudteelõigu edasist saatust. Erastamisagentuuri nõukogu pole Riisipere-Haapsalu raudteelõigu müümise otsust veel teinud, aga nagu kinnitas erastamisagentuuri spetsialist Diana Reiman, võib see kohe juhtuda.
See, et Eesti Raudtee Riisipere-Haapsalu lõigust huvitatud pole, sai selgeks juba 1995. aastal, kui lõpetati reisijatevedu ja säilitati kaubavedu. Tol ajal olid kaubaveod tõepoolest madalseisus, kuid ikkagi püsis mitu arvestatavat firmat vee peal vaid tänu raudteele.
Maavalitsus oli ja on seisukohal, et raudtee on piirkonnale väga oluline. Vahepeal on lõpetatud mitme raudteevedu tarbiva firma erastamine, tootmine kasvab ja vajadus raudtee järele suureneb pidevalt. Praegu tuleb kaubarong Haapsallu kolm korda nädalas.
Kui on kindlalt teada, et raudtee jääb, tooks edaspidi Eesti Kütus raudteed pidi ka naftat. Kalatööstused kasutaksid vaguneid kalakonservide saatmiseks Venemaale, sest tollid on kalatoodete suhtes muutunud leebemaks.
AS Jarmi juhatuse esimees Jaak Melles on seda meelt, et raudtee kasutamine elavneks veelgi, kui raudtee püsimajäämine oleks lõplikult kindel ja lepingute sõlmimisel poleks karta mingit riski. Praegu on raudteest eluliselt huvitatud 6-7 Läänemaa firmat. Eesti Raudtee infrastruktuuride direktor Kaido Simmermann kinnitas kohalolijaile, et neil pole Riisipere-Haapsalu lõiguga tegelemiseks vähimatki motivatsiooni. «Eesti Raudtee ei kaota midagi, kui teie vagunid kohale ei tule,» ütles ta. «See on teie probleem.»
Simmermann sõnas, et 53 km pikkune lõik toob Eesti Raudteele aastas 2,3 miljonit krooni kahjumit. Veel 1995. aastal oli kaubavedu kasumis, mida ei eitanud ka peadirektor Parbo Juchnewitsch ja praegu tuleb Läänemaale rohkem vaguneid kui siis, kusjuures tariifid tõusevad kogu aeg. «Kas erastamisega ei oleks võimalik natuke aega oodata? Võibolla mõne aasta pärast on Riisipere-Haapsalu nii suures kasumis, et Eesti Raudtee ei tahagi enam sellest lahti saada?» küsis Lääne maavalitsuse ettevõtlusosakonna juhataja Harri Erman.
«Eesti Raudtee ei ole ka paari aasta jooksul huvitatud kellegi kahju katma. ER kavatseb vabaneda kõigist kahjumiga liinidest, ka Tartu-Petseri ja Tartu-Valga liinist, kui seal asjad ei parane. Riigiettevõtte kohus on teenida kasumit,» ütles Simmermann.
Kuidas edasi?
Koosolekul sai selgeks, et see, kas Läänemaa firmad lähevad lepingumurdmise tõttu pankrotti või kolivad mujale ning jätavad nii või teisiti maha arvuka töötutehulga, ei ole pealinnas kellegi asi. Ettevõtjad aidaku end ise.
Kaido Simmermann pakkus erastamiseks välja mitu võimalust. Võib jätkata peateena, kuid sideliinid on vanad ja viletsad, pärinedes 1950. aastast. Enam pole varuosi ega ka inimesi, kes selliseid vanu süsteeme tunnevad. Peatee vajadustele vastavate uute liinide ehitamine läheks maksma 3 700 000 krooni. Peale selle tuleks igal aastal vahetada umbes 5000 liiprit, mis omakorda maksab miljoni.
Odavam oleks Riisipere-Haapsalu lõik kuulutada haruteeks. Haruteel võiks liiprite vahetust teha aastas vaid 200 000 krooni eest, rongi kiirus oleks küll väiksem, kuid sõita saaks. Ka ülesõitude eest ei peaks hoolitsema - vedurijuht peaks lihtsalt iga ülesõidu ees peatuma. Probleeme võib tekkida lumekoristusega.
Ettevõtjaid huvitas, miks müüakse praegu ainult Riisipere-Haapsalu lõik. Kaido Simmermanni jutust selgus, et ka Keila-Riisipere ja Keila-Paldiski lõigud pole Eesti Raudtee seisukohalt perspektiivikad.
Ettevõtjad olid seda meelt, et mõistlikum oleks müüa Keila-Haapsalu ja Keila-Paldiski ühe paketina. See ärataks võimalikes investorites kindlasti suuremat huvi ja raudtee toimimine oleks garanteeritum.
Praegu on kavas müüa vaid Riisipere-Haapsalu muldkeha koos liiprite ja relssidega. Ei vedurit ega vaguneid.