Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RIIGI TARBIJAKAITSEAMET
Nagu paljude teiste kodumasinate puhul on ka külmkappide ja sügavkülmikute tootjad toonud viimastel aastatel turule palju keskkonda säästvaid mudeleid. Õige külmiku valik võib anda kuni 50-protsendilise voolusäästu.
Uut külmutuskappi või sügavkülmikut ostes pange tähele ka külmutusvedeliku kogust. Mida väiksem see on, seda vähem kahjustab seade atmosfääri kaitsvat osoonikihti.
Üldjoontes peaksite järele mõtlema, kas teil on üldse vaja «No-Frost»-tehnoloogiaga seadet. Selliste seadmete puhul on küll välistatud külmikus oleva toidu kapi külge kinnijäätumine, kuid sõltuvalt seadmest tarbivad nad 40-100 protsenti rohkem elektrit kui sama suured keskkonda säästvad seadmed.
Hoidke külmikut külmas
Iga külmiku ökonoomse kasutamise puhul mängib tähtsat osa ka selle ruumi temperatuur, kus seade asub. Kõige õigem oleks paigutada külmik jahedasse ruumi, nt keldrisse.
NB! Külmiku asukoht on energiasäästu seisukohalt tõepoolest oluline, sest näiteks 20-kraadises ruumis kasutab külmik 6 protsenti vähem elektrit kui 21-kraadises ruumis.
Sellepärast ei ole soovitatav külmikut panna elektripliidi kõrvale, sest ka pliidi külgedelt kiirgub päris palju soojust. Külmiku enda isolatsioon ei ole küllaldane ja termostaat hakkab kappi piisavalt madala temperatuuri säilitamiseks pidevalt sisse lülitama. See on aga lisa voolu- ja rahakulutus.
Kui külmutuskappi ei saa ruumipuudusel paigutada mujale kui pliidi kõrvale, siis asetage kapi ja pliidi vahele lisaisolatsiooniplaat.
Külmkapist eraldi olev sügavkülmkirst on üldjuhul energiasäästlikum kui sügavkülmik või külmkapi-sügavkülmiku kombinatsioon.
Ülespoole avanevas külmkirstus jääb külm õhk alati kirstu, külmkapi ukse avamisel tuleb aga külm õhk välja ning asendub sooja toaõhuga. Koos toaõhu sissetungimisega moodustub külmikus kondensatsioonivesi, mis ladestub jääna. Jää ei lisa külmakraade, küll aga nõuab aeg-ajalt sulatamist. Sulatamine aga kulutab energiat, sest alati pärast ülessulatamist peab külmik hulk aega töötama oma õige temperatuuri saavutamiseks.
Jälgige, et sügavkülmarezhiimis ei langeks temperatuur alla -18 kraadi. Iga järgnev külmakraad on tegelikult üleliigne ja raiskab ainult energiat ning ka teie raha.
Ka külmkapis peab temperatuur olema õigesti valitud. Üldjuhul peaks piisama 7 kraadist.
NB! Kui te keerate külmkapi 5 kraadi asemel 7 kraadi peale, saate energiakulu vähendada 15 protsenti ja rohkemgi (sõltuvalt kapist). Kui hoiate külmkapis kiiresti riknevaid toiduaineid, siis võib olla vajalik hoida temperatuuri 5 kraadi juures.
Külmikust toitu välja võttes ei tohiks selle ust kaua lahti hoida, muidu pääseb liiga suur hulk sooja toaõhku külmikusse. Keetmine, praadimine, küpsetamine
Keetmiseks ja küpsetamiseks kasutatakse palju energiat. Vaadake oma elektripliidi kasutusjuhendist järele keeduplaatide võimsusastmed.
Väga oluline on kindlate keetmis- või küpsetusprotsesside jaoks õige temperatuuri valimine. Ka selle kohta annab teie pliidi kasutusjuhend näpunäiteid.
Saavutage ökonoomne kasutus:
kasutage ainult elektripliidile sobivaid keedunõusid (väga tähtis on ühtlase, või veelgi parem, kahekihilise põhjaga keeduanum); poti ja panni suurus peab vastama keeduplaadi läbimõõdule; väikese toiduhulga puhul ei tasu kasutada suurt potti; valige õige temperatuur ja kasutage ära ka jääksoojus; soojendage ainult tegelikult ära tarvitatav veekogus; varustage potid hästi sulguvate kaantega; ärge eelsoojendage ahju liiga kaua. Sile põhi hoiab soojust kokku.
Kui teie keedunõudel on ühtlane sile põhi, asetuvad nad tihedamini keeduplaadile ja kasutavad paremini ära soojust. Uut potti ostes jälgige seda, et see oleks õige kergelt sissepoole võlvunud. Alles pärast ülessoojenemist muutub selline põhi täiesti siledaks ning suudab keeduplaadi soojust paremini vastu võtta.
Igale keeduplaadile õige suurusega pott!
Kui 20-sentimeetrilise läbimõõduga potti kasutatakse 15-sentimeetrise läbimõõduga keeduplaadil, läheb osa kallist energiast kaduma.
Veelgi ebamajanduslikum (suurema kaoga) on keeduplaadist väiksema poti kasutamine. Ääreni täidetud 15-sentimeetrise läbimõõduga pott 18-sentimeetrisel keeduplaadil raiskab ligi 30 protsenti kallist energiast. Ka gaasipliidi puhul tuleb jälgida leegi vastavust poti suurusele. Valige alati õige suurusega pott! Kui te soojendate ainult pisut piima, võtke kõige väiksem pott. Suur pott, mis on ainult osaliselt täidetud, raiskab elektrit.
Potile kaas peale! Igal potil olgu oma kaas. Kaane ülesanne on hoida potis keemiseks vajalikku soojust. Kaaneta potid ja pannid lasevad soojusel välja tungida, keetmine võtab rohkem aega ja kulub rohkem elektrit või gaasi.
Kasutage jääksoojust! Keetmisel raisatakse palju energiat sellega, et keeduplaat jäetakse liiga kauaks maksimaalvõimsusele. Majanduslikum oleks keerata pliit õigel ajal madalamale astmele. Keetmise, praadimise või küpsetamise saab lõpetada jääksoojuse varal.
Ärge võtke liiga palju vett! Kui te kasutate ühe kilo kartulite keemaajamiseks terve liitri vett, ehkki selleks piisaks ka neljandikust liitrist või vähemast veekogusest, raiskate energiat. Katseid teinud inseneride arvates läheb nii kaduma 25 protsenti energiat.
Eelsoojendamine
Küpsetusahju pole vaja liiga kaua eelsoojendada. Paljude retseptide puhul pole eelsoojendamine üldse vajalik. Jälgige, et küpsetades oleks teie pliidi ahjul sisse lülitatud õige temperatuur. Nii kasutate energiat majanduslikult. Eriti oluline on see kuumaõhuahjude puhul, neid ei pea tavaliselt eelsoojendama.