Osa võõrkeelseid saateid võib pääseda tõlkekohustusest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS

Kultuuriministeerium valmistab ette keeleseaduse muudatusi, mis võimaldaksid teatavate võõrkeelsete saadete edastamist ilma eestikeelse tõlketa.

Eilsel televisoonitegelaste ümarlauakokkusaamisel kultuuriministeeriumis arutati võimalikke muudatusi keeleseaduse 25. paragrahvis, mis praegu sätestab telejaamadele kohustuse varustada kõik võõrkeelsed telesaated eestikeelse tõlkega.

«Ma kaldun arvama, et paragrahvi uus variant hakkab lubama lühiajalist otse-eetrit ilma tõlketa,» ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Urmas Sõgel, lisades, et saadete lubatav ajaline maht pole veel täpsustatud.

Sõgeli sõnul puudutaks see ennekõike uudistesaateid ja neid saateid, mis vajavad otse-eetrit vaatajate tagasiside vm spetsiifiliste elementide tõttu. Viimasel juhul võiksid saated olla ka pikemad, kuid varustatud eestikeelsete sisukokkuvõtetega.

Kultuuriministeeriumi asekantsler märkis, et seaduseparanduse tegemisega ei taheta telejaamadele siiski anda võimalust tõlkimisnõudest igal võimalusel mööda hiilida.

«Igasugustele kinokommentaaridele jms, millel otse-eetrit eripõhjustel vaja pole, ei taha me seadusesse auku jätta,» rääkis Sõgel.

ETV ja keeleamet kohtus

Eesti Televisiooni peadirektor Hagi Shein teatas «Postimehele», et kaebas Tallinna halduskohtusse otsuse trahvida teda 220 krooniga venekeelse «Aktuaalse kaamera» edastamise eest eestikeelsete subtiitriteta. Shein tugineb oma kaebuses asjaolule, et keeleseadus kohustab oma saateid tõlkima vaid ringhäälinguloa alusel tegutsevaid telejaamu, ETV tegutseb aga ringhäälinguseaduse alusel.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Urmas Sõgel nentis «Postimehele», et ETV kuulub kõigest hoolimata keeleseaduse mõtte alla.

«Sest seaduse vastava paragrahvi pealkiri räägib ringhäälinguorganisatsioonidest üldiselt. Ka ETV on ringhäälinguorganisatsioon,» rääkis Sõgel.

Ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo ütles «Postimehele», et ainuüksi selle vaieldavuse tõttu tuleb keeleseadust muuta.

«Keeleseaduses ei ole selgelt defineeritud ka näiteks audiovisuaalse teose mõistet, pole ka viidatud, millise seaduse alusel peaks neid tõlgendama,» kõneles Rummo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles