Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIT MERISALU
Täna kell 20.15, Venemaa TV: «Õhtud Moskva lähistel» («Katja Izmailova»), Venemaa-Prantsusmaa 1993.
Rezhii: Valeri Todorovski.
«Õhtud Moskva lähistel» on ühe huvitavaima noore vene rezhissööri Valeri Todorovski (s 1962) kolmas lavastajatöö (esimene «Tapalava», teine «Armastus»). Filmi esilinastus 1994. aastal Cannesi festivalil nimetuse all «Katja Izmailova».
Stsenaarium on Alla Krinitshinalt ja põhineb Marina Sheptunova ja rezhissöör Stanislav Govoruhhini lool. See on omakorda kaasajastatud versioon kirjandusklassiku Nikolai Leskovi (1831-1895) novellist «Mtsenski maakonna leedi Macbeth». (Muide, Marina Sheptunova on teinud koostööd Leida Laiusega.)
Filmi peategelaseks on kaunis, punajuukseline Katja (Ingeborga Dapkunaite), kes töötab sekretärina oma võimuka kirjanikust ämma Irina Dmitrijevna (Alissa Freindlihh) juures. Katja abikaasa, Irina Dmitrijevna poeg Mitja (Aleksandr Fektistov) on ema tuhvlialune ja igav ning ebasümpaatne tüüp. Noore naise üksluisele elule Moskvas toovad vaheldust vaid suvised «Kirjanduslikud komandeeringud» Moskva lähedasse suvilasse.
Ühel suvepäeval haarab puusepp Sergei (Vladimir Mashkov) Katja aknalaualt sülle ja äratab noores naises ennekogematu kirelõõma, mis muudab Katja hoopis teiseks inimeseks. Kui ämm neile ühel kirepalangu hetkel peale satub, hakkab lugu vääramatult liikuma klassikalise tragöödia suunas...
«Õhtud Moskva lähistel» on kiredraama, milles on tunda nii ameerika film noiri, kui ka prantsuse «uue laine» mõjutusi. Film ongi valminud prantslastega koostöös.
Valeri Todorovski teose peategelasteks on naised. Ingeborga Dapkunaite («Päikesest rammestunud») loob armastava ja kannatava, unelmatele alti naise kuju, kelle fantaasiad on - tõsi küll - üsnagi piiratud. Alissa Freindlihhi («Stalker») kehastatud kuulus kirjanik Irina Dmitrijevna on aga range ja kuiv mõistuseinimene. Meestegelased jäävad varju ja neil on siin pigem saatja roll.
Kogumulje draamast on värske ja meeldiv.
«Tähevalgel», pühapäeval kell 22.10, Vikerraadio.
Positiivse mõtlemise keskööprogrammis pealkirjaga «Tähevalgel» on ikka otsitud ja leitud kõike tujutõstvat ja rõõmustavat, mis meid saadab päev päeva kõrval. Lisaks stuudiokülalise maailmanägemisele võivad osaleda stuudiosse helistavad elurõõmsad raadiokuulajad. Saatest võib kõrva taha panna mõnegi nutika idee sellest, kuidas jaksata siis, kui enam hästi ei jaksakski.
«Tähevalgel» on kujunenud sarjaks, milles erinevate ametite ja iseloomuga inimesed arutlevad isiklike näidete varal positiivsuse üle endis ja ümbritsevas.
Saade on kavas ülepühapäeviti, sarja toimetab Haldi Normet.
Sel pühapäeval saame lähemalt tuttavaks noore reklaamijuhi ja draamaklassi õpetaja Virko Annuse mõttemaailmaga.
Vikerraadio programmi saatjad ja sagedused ultralühilainel: Tallinn 71,78 ja 104,10 MHz, Valgjärve 72,14 ja 106,10 MHz, Koeru 105,10 MHz, Orissaare 72,23 ja 105,90 MHz, Narva 72,23 ja 104,70 MHz, Pärnu 104,80 MHz, Kohtla-Nõmme 71,90 ja 105,40 MHz. Kesklainel (programmi edastamine lõpeb rahanappuse tõttu kell 20.30): Laitse 1035 kHz, Kohtla-Nõmme 711 kHz ja Võru 810 kHz.
«Kogu tõde Kukritest», homme kell 20.30, ETV.
Eesti rahval on neid väga vaja, ilma nendeta ei oska nagu ollagi. Nii arvavad küsitletavad (sh pätt ja peaminister) ansamblist, kes alustas oma tegevust 1. aprillil 1972 ETVs ja on praeguseks salvestanud üle 360 rahvaliku laulu ja loo. Mõistagi on jutt Kukerpillidest.
Saate autorid on Reet Linna ja Merike Veskus.
«Kogu tõde Kukritest» on eetris samal ajal, kui teenekad laulu-, pilli- ja naljamehed peavad Mustpeade Majas oma ansambli juubeliõhtut.