Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS MATTSON
Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis eile rahuldamata Eesti Demokraatliku Tööpartei teistmisavalduse kauakestnud kohtuvaidluses Eesti riigiga Tallinnas Kentmanni 13 asuva hoone omandiõiguse suhtes ja seega on üheselt ja lõplikult kinnitust leidnud hoone kuuluvus riigile.
Et Eesti Demokraatlik Tööpartei, kes peab end NLKP varaliseks õigusjärglaseks, ei olnud hoonet mitme aasta kestel Eesti riiki esindavale justiitsministeeriumile üle andnud, esitas ministeerium riigi nimel hagi Tööpartei vastu Kentmanni 13 hoone omandiõiguse tunnistamiseks.
Tallinna linnakohus rahuldas möödunud aasta 30. jaanuaril ministeeriumi hagi. Tööpartei kaebas edasi, kuid ringkonnakohus jättis 14. juunil 1996 linnakohtu otsuse jõusse.
Kohtud leidsid, et Kentmanni 13 hoone üleminek iseseisvunud EKP (hilisema Tööpartei) omandisse enne 27. augustit 1991 pole tõendatud, ja tühistasid ka mitmed lepingud, mis EKP Keskkomitee oli hoone osaliseks müügiks sõlminud.
Tööparteilased üritasid asja Riigikohtusse nii kassatsiooni kui kohtuvigade parandamise korras edasi kaevata, kuid mõlemal korral keeldus loakogu menetlusloa andmisest.
Kohus ei tuvastanud uusi asjaolusid
Möödunud aasta detsembris esitas Tööpartei teistmisavalduse, sest väidatavalt oli neile teatavaks saanud täiesti uus asjaolu, mida neil varasema kohtuvaidluse ajal polnud võimalik teada - Venemaa konstitutsioonikohtu otsus NLKP õigussubjektsuse kohta.
Eesti kohtud on justiitsministeeriumi hagi arutades asunud seisukohale, et Kentmanni 13 oli NLKP vara. Venemaa president Boriss Jeltsin peatas oma seadlusega 23. augustil 1991 NLKP tegevuse Venemaa territooriumil ja 25. augustil otsustas NLKP vara riigistada. Seadlusega 6. novembrist lõpetati Venemaa territooriumil NLKP tegevus.
30. novembril 1992 aga tunnistas Venemaa konstitutsioonikohus osaliselt Jeltsini ukaasi NLKP tegevuse lõpetamise kohta põhiseadusevastaseks. Seaduslikuks tunnistati vaid see osa, mis puudutas NLKP juhtorganite tegevuse lõpetamist, kuid tühistati ukaasi see osa, mis puudutas territoriaalsel põhimõttel üles ehitatud organisatsiooniliste struktuuride tegevuse lõpetamist.
Tööpartei väitel on seega Eesti kohtud oma otsuste tegemisel lähtunud valest alusest - teadmisest, et 27. augustil 1991 polnud enam NLKPd olemas ja et Ülemnõukogu otsustas Eesti Vabariigi omandiks kuulutada NLKPst mahajäänud vara.
Tööpartei kinnitab, et kuna omanik - NLKP - oli tegelikult olemas, siis ei saanud Ülemnõukogu oma otsusega tema vara riigistada, ja et see otsus on vastuolus tollal kehtinud omandiseadusega, mis nõuab teiste riikide organisatsioonide vara valdamise, kasutamise ja käsutamise reguleerimist Eesti seaduste ja rahvusvaheliste lepingute alusel.
Tööpartei viitab oma teistmisavalduses ka Venemaa konstitutsioonikohtu otsusele, mis tühistas nii Venemaal kui välismaal asuvate NLKP varade riigistamise selles osas, kus ei olnud leidnud tõestamist riiklike vahendite kaasamine nende loomisele. Tööparteilaste väitel on hoone Kentmanni 13 ehitatud siinsete parteilaste liikmemaksudest.
ETA teatel valmis vaidlusalune maja 1971. aastal EKP Keskkomitee tellimusel ning seal paiknesid EKP Tallinna Lenini rajooni ja Harju rajooni komitee. Justiitsministeeriumi esindaja vaidles kohtus teistmisavaldusele vastu ja palus seda mitte rahuldada, seades kahtluse alla nii Venemaa konstitutsioonikohtu otsuse tõlgendamise uue asjaoluna kui juhtides tähelepanu Tööpartei hämarale õigusjärgsusele.
Riigikohus asuski seisukohale, et Vene konstitutsioonikohtu otsus 30. novembrist 1993 ei saa olla teistmise aluseks eelkõige seetõttu, et nimetatud otsus võis olla Tööparteile teada enne Tallinna ringkonnakohtu otsuse tegemist 14. juunil 1996. Et uued asjaolud puuduvad, siis pole ka seaduslikku alus kohtuotsuste teistmiseks, see tähendab uueks sisuliseks läbivaatamiseks.