Siseministeerium pahuksis eelarveseadusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS SILDAM
Politsei eelarvest endale sõiduautosid hankinud siseministeerium võib olla rikkunud eelarveseadust, väidab Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Jürgen Ligi.
Viimase paari aastaga on politsei oma eelarvest ostnud või liisinud ning siis siseministeeriumile kasutada andnud 13 sõiduautot - neli Opel Vectrat, VAZ-21053, Mazda 626, kaks Toyota Carinat, Honda Civicu, Honda Accordi, VW Polo, luksusliku väikebussi Chevy VAN ja viimati ligi pool miljonit krooni maksnud maasturi Nissan Pathfinder. Peagi peaksid neile lisanduma veel kolm Toyotat, mis politseiamet ostab liisinguga ja annab siseministeeriumile.
Ministeeriumi enda bilansis on vaid kolm sõiduautot, neist üks kantsler Jaan Tootsi Volvo 960, mis eilse «Äripäeva» andmeil maksis ligi 550 000 krooni. Mullu anti siseministeeriumile 176 000 ja tänavu 140 000 krooni sõiduautode liisingmaksudeks, kuid mitte sentigi uute autode ostmiseks.
«Minule on nende kirg autode vastu mõistetamatu, aga olen aru saanud, et jõustruktuurid armastavad autosid,» ütles Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Jürgen Ligi eile «Postimehele». «Me oleme kõik harjunud, et kui inimesel on munder või mundrilähedane amet, siis peab tal olema ka väga hea auto. See on teatud tüüpi inimeste kalduvus. Korrektne see maksumaksja seisukohalt ei ole.»
«Postimees» küsis, kas võib nõustuda väitega, et siseministeerium elab politsei kulul, kui lüpsab politsei niigi nappi eelarvet, lastes osta endale sõiduautosid.
«See on valdkond, kus on tegu mundritega, väga selge hierarhiaga ja tipp kipub ennast pidama reameestega võrreldes äärmiselt oluliseks ning tõepoolest lüpsab, see on õige sõna,» tõdes Jürgen Ligi.
Siseministeeriumi kantsler Jaan Toots on öelnud, et sügisel 1995 püüti järgmise aasta riigieelarvest autode ostmiseks raha saada, kuid see ettepanek kriipsutati läbi. «Meie ainuke variant on kasutada rendiautosid politseilt,» kinnitas Toots. Siseministeerium maksab politseile neilt saadud autode eest 1,32 krooni igalt läbisõidetud kilomeetrilt.
Jürgen Ligi sõnul on riigieelarve seadus ja kui seal pole siseministeeriumile raha autode ostmiseks ette nähtud, siis ei ole võimalik neid autosid ka osta. Siseministeerium ja politseiamet on kaks eraldiseisvat eelarvelist asutust ning üks ei saa teise eelarvet oma huvides kasutada.
«Eelarveseaduse seisukohalt on minu arvates tegemist rikkumisega,» tõdes rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi lõpetuseks.
Siseministeeriumi põhimääruse järgi «vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest» kantsler.