Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS MATTSON
Keemilisi lokke tehes hooletuse tõttu kliendi juuksed rikkunud Kuressaare Ilusalongi juuksur peab maksma kannatanule ligi 20 000 krooni kahjutasu, otsustas Saare maakohus.
Müüjanna Ulvi läks möödunud aasta 22. veebruaril Kuressaare kesklinnas asuvasse Ilusalongi ja soovis, et talle tehtaks keemilised lokid Cutrini keemilise zheleega. Teda teenindas juuksur Saima.
Järgmistel päevadel hakkasid Ulvi juuksed massiliselt pealaelt katkema ja suures poes müüjana töötav Ulvi ei saanud kolm kuud tööl käia. Pealaelt kiilanenud naine kaebas juuksuri kohtusse, leides, et juuste katkemise põhjustas keemiliste vahendite vale kasutamine juuksurisalongis. Ulvi nõudis hagis juuksurilt kokku 41 332 krooni ja 50 sendi väljamõistmist, sellest saamata jäänud töötasu 5847,52 krooni, ravikulud 3085 krooni ja hüvitus moraalse kahju eest 32 400 krooni.
Juuksur vaidles hagile vastu, kinnitades, et kliendi juuste katkemine pole tema süü.
Kohtule andis seletuse Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakooli juuksurite koolituse meister Ene Kattel, kelle arvates kasutas Kuressaare juuksur valesid töövõtteid - ei arvestanud kliendi juuste nõrka struktuuri, määris pähe liiga palju zheleed, loputus oli ebapiisav ja kinnitusaine lubamatult kaua peas.
«Vähese loputuse ja balsami mittekasutamise tõttu jäi aluseline zhelee peanahale ja kokkupuude happelise kinnistusainega põhjustas reaktsiooni, mille tagajärjel tekkinud kuumusele ei pidanud juus vastu ja katkes,» seisab kohtuotsuses spetsialisti hinnang.
Juuksur väitis kohtule, et kasutas keemiliste lokkide tegemiseks vahendeid instruktsiooni järgi ning et kliendi juuste katkemine võis tekkida viimase kasutatavate ravimite ja juuksuri kasutatud vahendite koosmõjust. Kohus pidas neid väiteid paljasõnaliseks.
Inimesed käisid jõllitamas
Saare maakohus asus seisukohale, et kliendile tekitati juuste katkemise tõttu nii materiaalset kui moraalset kahju.
«Naise juuste osaline väljalangemine on kahtlemata inetukstegev muutus välimuses, mis põhjustas moraalseid üleelamisi ja depressiooni,» leiab kohus. Rikutud juustega naine oli väga õnnetu ja löödud, Kuressaares oli juhtunu üldiseks jututeemaks ja inimesed käisid pealaelt kiilanenud naist tema töökohas, kaupluses, vaatamas.
Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusevastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Saare maakohus lähtus otsuse tegemisel ka ühest Riigikohtu möödunudaastasest lahendist. Riigi kõrgeim kohus asus nimelt seisukohale, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika- või närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses või elukorralduses, või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele põhiseaduse alusel.
Kohus pidas kannatanud kliendi nõutud kahjutasu - 32 400 krooni - liiga suureks võrreldes juuksuri sissetulekuga.
Kohus otsustas juuksurilt kliendi kasuks varalise kahju eest välja mõista 8511 krooni ja 70 senti ning moraalse kahju eest 10 000 krooni. Juuksur peab kliendile tasuma ka 2000 krooni kohtukulusid.
Juuksur edasi ei kaeba
«Olen otsusega väga rahul. See on inimlik,» ütles juuksur Saima «Eesti Päevalehele». Ta on tänulik, et kohus ei mõistnud temalt välja kogu nõutud summat. Juuksuri suhteliselt väike palk ei võimalda kogu kahjusummat kohe tasuda, kuid ajapikku loodab ta kannatanule kahju hüvitada.
«Otsust edasi kaevata ma ei kavatse. Ma ei suuda tõestada, kuidas asi tegelikult oli,» ütles juuksur. Ta väidab, et soovitas kliendil zheleelokkidest loobuda. «Olen 31 aastat juuksurina töötanud ja olin varem Ulvi juukseid lõiganud. Teadsin, et tal on kehvad juuksed, kuid ta soovis kangekaelselt lokke. Kaks päeva hiljem helistas ta mulle koju ja küsis, mis ma talle pähe panin, tal langevad juuksed välja,» rääkis juuksur.
Saima sõnul ei suutnud ta kohtus oma süütust tunnistada, sest tema ja kliendi vahel toimunud vestlusel Ilusalongis pealtkuulajaid polnud.