Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAMBET KAUGEMA
Foto PEETER LANGOVITS
Kolmest erineva kavaga kontserdist esimene toimus Estonia kontserdisaalis eile, täna õhtul ollakse Vanemuise kontserdisaalis.
The Kings Singers asutati Cambridgei Kuningliku Kolledzhi juures 1968. aastal, ansambel on teinud rohkem kui 60 salvestust.
Eesti Kontserdi produtsendi Peeter Vähi sõnul tuli ansambel korraldajaile vastu ja kõigil kolmel õhtul kõlab täiesti erinev kava. «Esinejaile on see muidugi lisakoormus, arvestades eriti seda, et viimasel kontserdil esineb ansambel koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO), milleks tuleb teha eraldi proove,» selgitas Vähi.
«The Kings Singersi seekordne kava on äärmiselt kirev,» ütles Peeter Vähi eilsel pressikonverentsil, «renessansimuusikast tänapäevaseni välja ning sinna vahele mahuvad Brahms, Schubert ja Reger. Samas on kavas ka muusikat, mis jääb levi- ja süvamuusika piirimaile või ongi levimuusika: Johann Strauss, Duke Ellington, Lennon/McCartney jt.»
Kava mõnevõrra eklektilise väljanägemise põhjuseks on Peeter Vähi sõnutsi see, et sellise hinnaklassiga ansambel nõuab täissaali ning seetõttu pidi ka Eesti Kontsert arvestama pisut laiema publiku maitsega. Neid kontserte vahendas Eestisse rahvusvaheline muusikaagentuur IMG Artists.
Esimest korda esines The Kings Singers Eestis kaks aastat tagasi rahvusvahelisel koorifestivalil «Tallinn 94». Viis lauljat on teist korda Eestis - kontratenorid David Hurley ning Nigel Short, tenor Bob Chilcott, bariton Philip Lawson ja bass Stephen Connolly. Hiljuti ühines ansambliga bariton Gabriel Crouch.
Eranditult kõik ansambli liikmed kinnitasid eile, et taasesinemine Eestis on neile väga meeldiv. Bob Chilcott lisas veel, et iseäranis rõõmustav on taaskohtumine Veljo Tormisega, kelle «Piiskop ja pagan» tuleb esitamisele ka täna õhtul Vanemuise kontserdisaalis.
David Hurley sõnul köidab neid Eestis siinne kultuur, mida nad alles nüüd tundma hakkavad õppima. Philip Lawson lisas, et nad on Suurbritannias uhked oma koorilaulutraditsiooni üle, kuid Eestis on koorilaul suisa fantastiline.
The Kings Singersi liikmed meenutasid, kuidas kaks aastat tagasi viidi nad lauluväljakule, mis jättis kustumatu mulje.
The Kings Singers asutati Cambridgei Kuningliku Kolledzhi juures 1968. aastal. Oma eksistentsi jooksul on nad omandanud laia repertuaari alates vararenessansi meistritest Monteverdist ning Lassost nüüdismuusika geeniuste Ligeti ja Goreckini välja.
Peaaegu poole aastast veedavad lauljad ringreisidel - näiteks 1996. aastal esines The Kings Singers ühtekokku 18 riigis.
Ansambel on teinud oma karjääri jooksul rohkem kui 60 salvestust ja jäädvustatud on muusikat peaaegu kõikidest ajastutest ning stiilidest. David Hurley väitis siiski, et ei saa sugugi öelda, nagu teeks nad kõike. «Suundade arv on piiratud,» põhjendas ta.
Et The Kings Singersit iseloomustab üldjoontes väga lustlik esinemisstiil, pole ilmselt kohatu ka üks nende enesemääratlustest: peame üleval ühtekokku seitset last, kolme naist, üht koera, kuut kassi, viit hane, kaheksat kana ja an au-pairi. Nõustuda tuleb ajalehe «The Seattle Timesi» arvustajaga, kes on kirjutanud: «The Kings Singersi kuulamine on suurim lõbu, mida avalikul esinemisel on võimalik kogeda. »