Kaabellevi seadus lööb kired lõkkele

URMAS TOOMING

Kaabellevi seaduse eelnõu on tekitanud teravaid vaidlusi, sest kaabellevi liidu hinnangul piirab see konkurentsi, teede- ja sideministeeriumi seisukoha järgi peab aga kavandatav seadus kaitsma eelkõige tarbijate huve.

Kaabellevi seaduse eelnõu vastu on kaabellevi liit, kuhu kuulub 12 kaabeltelevisioonifirmat. Liidu juhatuse esimees, kaabeltelevisiooni firma Starman tegevdirektor Peeter Kern ütles «Postimehele», et eelnõu peamine vastuolu seisneb põhimõttes, et kohaliku omavalitsuse maa-alal võib vastava litsentsi välja anda vaid ühele kaabeltelevisioonifirmale.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema ütles, et seaduseelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse pädevuses otsustada, mitmele kaabellevifirmale litsents anda. Seega võib neid firmasid olla ka mitu.

Naestema sõnul on kavandatava seaduse olulisim nüanss tagada kõigile kindel telepilt, sõltumata firmast, mille klient üks või teine inimene on.

«Tarbijal peab olema leping, mis annab talle ka õigusi, mitte ainult kohustuse maksta,» selgitas ta.

Naestema selgitas, et seaduse järgi on kaabellevi turul kahte liiki konkurentsi. Esialgu võistlevad firmad, saamaks kohaliku omavalitsuse maa-alal õigus kaablivõrk välja ehitada. Seejärel annab võitja konkursi korras teistele kaabellevifirmadele õiguse osutada oma kaablivõrgus teenuseid. Samalaadne süsteem toimib telefonikaabli kiudude rendile andmisel.

«Ei ole ju mõistlik ehitada ühes linnas mitut paralleelset kaablivõrku, lõhkudes niimoodi teid ja tänavaid,» ütles Naestema.

Tallinnas võib olla mitu operaatorit

Kern märkis, et seaduseelnõu kohaselt jääb jõusse 1992. aastal korraldatud konkurss, mille järgi Tallinna Kaabeltelevisioon sai pealinnas kaablivõrgu väljaehitamise ainuõiguse. 5,1 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga Tallinna Kaabeltelevisiooni AS kuulub Levicomi gruppi. Tänavu 20. märtsil oli Tallinna volikogu nõus linnavalitsuse otsusega müüa oma 6%line osalus Tallinna Kaabeltelevisiooni ASis. Lahtine on veel vaid aktsiate hind.

Naestema sõnul peab Tallinna linnavalitsus ja volikogu otsustama, kas kuulutada välja uued konkursid või jääda 1992. aasta tulemuste juurde. Põhimõtteliselt võib linna jagada mitmeks osaks ning korraldada eraldi konkursid mitme operaatori leidmiseks. Kavandatav seadus ei sätesta, millise firmaga peab ükski omavalitsus lepingu sõlmima.

«Üks olulisemaid momente on majanduslik põhjendatus, et kõigile operaatoritele jätkuks piisavalt kliente ning oleks võimalik saada investeeringuid,» lisas ta.

Naestema ei olnud kindel, et Tallinna Kaabeltelevisiooni ASile on väga tulus kogu linna kaabellevivõrk enda kätte haarata. Kavandatava seaduseelnõu järgi peab litsentsi saanud firma ka teised antud omavalitsuse maa-alal tegutsevad võrgud ära ostma. Tallinnas on praegu sellised suured võrgud STVl ja Starmanil.

«Tallinna Kaabeltelevisioon peab neid võrke pärast ostmist ka ülal pidama, sest ei saa ju kümnetelt tuhandetelt inimestel aastaks või paariks lihtsalt telepilti ära võtta,» selgitas Naestema. «See kõik kokku tähendab väga suuri lisakulutusi.»

«Tuleb tunnistada, et seaduseelnõu on valminud Levicomi eestvõttel,» nentis Kern. «Levicomi põhiomanik Tõnis Palts kuulus ka vastavasse töörühma. Kahjuks ei ole töörühm võtnud kuulda teiste arvamusi.»

Sideamet peab reguleerima

Näiteks justiitsministeerium on Kerni väitel jätnud kahel korral eelnõu kooskõlastamata, kultuuriministeerium on samuti vastu olnud. Euroopa asjatundjad on öelnud, et kui niisugust monopoli luua, peab olema ka sõltumatu kontrollorgan. Eelnõu järgi luuakse aga teede- ja sideministeeriumi juurde sideamet. «See on ilmselt ka üks põhjus, miks ministeerium eelnõuga kiirustab,» arvas Kern.

Naestema sõnul on justiitsministeerium seisukohal, et kaabellevi seaduse asemel võiks olla üks, üldine telekommunikatsiooni seadus.

«Meie omakorda võime justiitsministeeriumilt küsida, miks võeti eraldi vastu tsiviilseadustiku üldosa seadus, kui oleks võinud oodata kogu seadustiku valmimiseni,» rääkis Naestema. «Elu lihtsalt nõuab praegu niiöelda tükikaupa tegemist.»

Naestema väitel on sideameti vajalikkuse üle palju vaieldud. Samas lisas ta, et seda ei looda tühjale kohale: elekterside inspektuurile on vaja anda lisaülesandeid. Sideameti kui sõltumatu regulaatori loomise vajalikkus tuleneb ka Euroopa lepingust, mille Eesti on ratifitseerinud.

Sideamet peab jälgima seaduste elluviimist ja täitmist, korraldama konkursse, väljastama litsentse, jälgima inimestega sõlmitud lepingute täitmist operaatorite poolt ning tariifide õigsust.

Telia peab loobuma

Kern ütles, et kavandatava seaduse jõustumisel peaks Rootsi Telia loobuma oma 60%lisest osalusest Starmanis. Põhjus on selles, et Teliale kuulub 24,5% Eesti Telefoni aktsiatest. Seaduseelnõu järgi ei tohi aga ühelgi kaabeltelevisioonifirmal olla mingit osalust telekommunikatsiooniturul valitseva seisundiga ettevõttes.

«Justiitsministeeriumi kommentaari järgi on niisugune nõue põhiseadusega vastuolus,» põhjendas Kern oma seisukohta.

Naestema sõnul võivad seaduseelnõu järgi peale Eesti Telefoni kõne alla tulla ka ringhäälingu saatekeskus ja Eesti Mobiiltelefon, mis samuti on praegu turul valitsevas seisundis. Niisugune säte on tema väitel oluline seepärast, et vältida konkurentsi mahasurumist.

«Kaabellevi seaduse seletuskirjas oli öeldud, et telekommunikatsiooni alal on seadusi vähe või neid ei täideta,» ütles Kern. «Kui suur on tõenäosus, et seda uut seadust täitma hakatakse?»

Kaabeltelevisiooni operaatorite liidu juhatuse esimees Jüri Tiits on seisukohal, et kaabellevi seadust on kindlasti vaja, sest vastav turg on täiesti reguleerimata. Operaatorite liitu kuulub peale Levicomi veel viis kaabeltelevisioonifirmat, millest ükski pole riigi osalusega.

«Tallinnas on kaablivõrgu ehitamise õiguse omandanud Tallinna Kaabeltelevisioon,» ütles Tiits. «Miks peaks ta selle nüüd loovutama? »

Valitsus lükkas kaabellevi seaduse arutelu teisipäeval edasi, sest teede- ja sideminister Raivo Vare viibis Moskvas.