Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kasvas aktsiaseltsi Tallinna Sadam laadimistööde maht tänavu samal ajal 6,6%, reisijate arv kahanes aga 4,5%. Kõige suuremad muutused on olnud teravilja ning vedellasti mahtudes - esimene vähenes 88% ning teine suurenes 95%.
AS Tallinna Sadama tehnikadirektori Aare Kitsingu väitel suureneb laadimistööde maht igal aastal 8-11%. Sellest lähtuvalt on I kvartali tulemused täiesti ootuspärased. Ka reisijate arvu vähenemises 4,5% võrra ei näe ta midagi üllatavat.
«Maist jõustuva viisavabadusega hakkab reisijate arv kindlasti kasvama,» lisas ta.
Laadimistööd operaatorfirmadele
Kitsingu sõnul on oluline, et I kvartali 3,8 miljoni tonni suurusest laadimistööde mahust tegi sadam ise 32% ning muud operaatorfirmad 68%. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga vähenes sadama osa laadimistöödel 41%, erafirmade osa aga kasvas 72%.
«See näitab, et sadam annab üha rohkem laadimistöid eraoperaatoritele,» selgitas ta. «Niisugune on kogu aeg olnud Tallinna sadama poliitika. Me ei pea tegelema kaupade muretsemise, laadimise ja müümisega. Sadama juhtkond ei saa ühthästi tunda banaani-, nafta või väetiseturgu. Selleks on oma asjatundjad.»
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on kõige rohkem kahanenud Muuga teraviljakäive - 930 tuhandelt 112 tuhandele tonnile ehk 88%. See on tingitud Venemaa viljaostude olulisest vähenemisest. Samal ajal on vedellasti maht kasvanud 956 tuhandelt tonnilt 1,9 miljonile tonnile ehk 95%. Vedellasti sellise suurenemise tagas eelkõige naftafirmade töömahu oluline kasv.
Tallinna sadam tahab anda rendile Muuga sadama viljaterminaali. Pakkumiste esitamise tähtaeg lõpeb 7. mail. Kitsingu väitel on praegu veel vara ennustada, kui suureks kujuneb Muuga sadama tänavune viljakäive.
Transiit kasvab naftasaaduste varal
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on tänavu samal ajal Muuga sadama «transiit merele» kasvanud 78%, «transiit merelt» on aga vähenenud 76%. Tõus on tulnud eelkõige endise Nõukogude Liidu aladelt tsisternvagunitega Tallinna veetud ja siit tankeritele laaditud naftasaaduste varal.
AS Tallinna Sadama realiseerimise netokäive langes tänavu esimese kvartalis 15%, Muuga sadamas aga isegi 33%. Kitsingu sõnul on see tingitud just sellest, et sadam ise vähendab pidevalt laadimistööde mahtu.
«Muuga sadamas anname praegu juba viimaseid laadimistöid eraoperaatoritele,» lisas ta. «Kesklinna sadamas on seda raskem teha. Paldiskis on aga algusest peale praktiliselt kõik niisugused tööd erafirmade käes.»
AS Tallinna Sadama I kvartali ärikasum oli 54 miljonit krooni, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15%. Kasum enne maksustamist kasvas samal ajal 14%-45,6 miljonilt 51,8 miljonile kroonile.