Siim Kallas jätkab Reformierakonna juhina, Valimisliidud tuleks kaotada ja valitsus moodustada Riigikogusse kandideerinutest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS PAET
Foto
PEETER LANGOVITS
Reformierakonna üldkogu valis laupäeval erakonna esimeheks taas Siim Kallase. Erakond leidis ka, et edaspidi võiksid valitsusse kuuluda vaid need isikud, kes on kandideerinud Riigikogu valimistel.
Siim Kallase poolt oli 198 ning vastu 2 hääletanut. Reformierakonna esimehe kandidaatideks esitati ka Toomas Savi ja Valve Kirsipuu, kes aga loobusid kandideerimisest.
Reformierakonna juhatusse kuuluvad Siim Kallas, Toomas Savi ning Neinar Seli nõuavad poliitikute vastutuse suurendamist. Reformierakonna juhatusse valiti lisaks Siim Kallasele Toomas Savi, Kristiina Ojuland, Andres Lipstok, Valve Kirsipuu, Teet Helm, Toivo Asmer, Toomas Vilosius, Neinar Seli, Märt Rask, Andres Taimla, Jürgen Ligi, Paul-Eerik Rummo, Rein Voog ja Hele Everaus.
Reformierakonna üldkogul võeti vastu erakonna põhikiri ning kohendati programmi. Vastu võeti ka resolutsioonid ettevõtluse ja maaelu, demokraatia süvendamise ja sotsiaalpoliitika kohta, lisaks tehti avaldus Euroopa Liidu asjus.
Killustatus ja vastutuse kadu
Demokraatia süvendamise resolutsioonis leiab Reformierakond, et praegune poliitiline süsteem soosib poliitilist killustatust ning poliitikute vastutuse kadumist valijate ees.
«Erakonnad ja poliitikud, kes valimiste eel vahetavad vaid valimisliidu nime, ei vastuta varasemate valitsemisotsuste eest. Sellega säilitatakse võimalused üksikisikute ambitsioonide või erahuvide realiseerimiseks poliitilise tegevuse varjus,» seisab resolutsioonis.
Reformierakond peab vajalikuks kaotada valimisliidud ning lubada Riigikogu valimistel kandidaatide nimekirja üles seada vaid erakondadel.
Soovitakse sätestada, et iga erakond võib maksimaalselt üles seada üksnes nii palju kandidaate, kui on mandaate.
Uus idee on see, et valitsusse võiksid kuuluda ainult inimesed, kes on kandideerinud Riigikogu valimistel.
Reformierakond soovib erakonnaseadust ja valimisseadusi täiendada sätetega, mis suurendavad erakondade rahastamise avalikkust ja tagavad tõhusa kontrolli erakonna raha kasutamise üle.
Reformierakonna esimees Siim Kallas nentis, et esialgu taheti hakata propageerima mõtet, et valitsus tuleks moodustada vaid parlamendiliikmetest. «Kuid see äratas tugevat opositsiooni ja sellisel kujul seda vastu ei võetud ning lõpuks jäi nii, et valitsuse saab moodustada inimestest, kes on valimistel kandideerinud,» rääkis Kallas.
Reformierakond väljendab rahulolematust
Avalduses Euroopa Liidu kohta avaldab Reformierakond sügavat rahulolematust valitsuse tegevusetuse üle Eestile julgeolekupoliitiliselt niivõrd olulise tähtsusega küsimuse käsitlemisel.
«Arvestades sellega, et juba 1998. aastal algavad assotsieerunud riikidega läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks, peab Reformierakond oluliseks valitsuse otsustavat tegevusse asumist eelkõige Euroopa Liiduga seonduvate küsimuste selgitamisel kodanikele,» seisab avalduses.
Siim Kallase sõnul tundub Reformierakonnale, et arutelu Euroopa Liiduga liitumise ümber on olnud kõle. «Ütleme ka välja, et Euroopa Liiduga ühinemist saab otsustada vaid referendumil,» lisas Kallas.
Resolutsioonis sotsiaalpoliitika kohta soovib Reformierakond muuta lastetoetuste maksmise põhimõtteid, et suurendada toetusi teisele ja enamale lapsele. Soovitakse toetada noortele peredele oma kodu rajamiseks mõeldud sooduslaenude andmist ning sätestada riigi osalus laenude kustutamisel lasterohkete perede puhul.
Reformierakond peab vajalikuks kiirelt ümber korraldada pensionisüsteem. «Lisaks kohustuslikule riiklikule pensionikindlustusele käivitada vabatahtlik ja erapensionikindlustus. Vabastada pensionikindlustusfondidesse tehtavad sissemaksed üksikisiku tulumaksust,» seisab resolutsioonis.
Reformierakond on vastu sotsiaalmaksu tõstmisele.
Ühekülgne maaelupoliitika
Reformierakonna üldkogul peetud ettekandes oli Siim Kallas maapoliitika suhtes kriitiline.
«Maaelu hädad algavad sellest, et mitte üheski teises majandusharus ei ole vanameelsed majandusjuhid, endine nomenklatuur takistanud ümberkorraldusi sellisel määral kui põllumajanduses... Mille vastu need maapoliitikud küll olnud pole! Erastamine, välismaalased, nii ameeriklased kui venelased, minu arvamist mööda pea kõik rahvusvahelised lepingud, põllumajandusministrid, väliskapital, pangad tuleks üldse maa pealt minema pühkida,» rääkis Kallas.
«Nad elavnevad ainult siis, kui on vaja mingeid võlgu enda kasuks kustutada, teiste arvelt maksusoodustusi saada, eelarvest raha kantida. Siin on nad ikka poolt,» lisas Kallas.
Resolutsioonis ettevõtluse ja maaelu kohta nenditakse, et Eestis on ühekülgne ja eesmärgita maaelupoliitika, mille tagajärgedeks on maapiirkondades inimeste heaolu langus ja majandusarengu regionaalne tasakaalustamatus. Kavatsetav imporditollide kehtestamine soodustaks ebaefektiivse majandamise jätkamist ning tooks kaasa tarbijate vaesumine ja inflatsiooni kiirenemise.
Ettevõtluse edendamiseks maapiirkondades peab Reformierakond muu hulgas vajalikuks tagada maaelu toetamiseks igal aastal vähemalt viis protsenti riigieelarvest. Riiklike investeeringute prioriteediks tuleks määrata infrastruktuuride arendamine maapiirkondades.
Reformierakonnas on 919 liiget ning erakonna juhtide kinnitusel on tegemist «elusate» liikmetega.