TANTS KAUBAHALLI ÜMBER
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Kaubahalli erastamine on kohati konnatiigiga sarnaneva Tartu ärielu selle aasta üks tähtsündmusi. Kõva sõna - Kilk sai Seli käest ära ja ülejäänud ei pääsenud üldse pildile, sest Seliga koos AS Atterosti nime alla koondunud konsortsiumi pakkumine lõi teisi pika puu ehk 15 miljoni krooniga.
Kui tahta, võiks linnavalitsuse otsust erastada Tartu kaubahall just Seliga seotud firmale pidada poliitiliseks kokkumänguks - kuuluvad ju Neinar Seli ja suurem osa Tartu linnavalitsusest oravaparteisse. Mis oleks magusam, kui süüdistada linnavalitsust kesklinna ühel magusaimal krundil asuva hoone omadele müümises?!
Kuid kummalisel kombel konkurendid seda ei tee, vähemalt avalikult mitte. Mis seal salata, on tõesti väike vahe, kas linn saab kaubahalli eest 25 või 40 miljonit krooni. Seda muidugi juhul, kui ostja suvatseb oma võidu eest ka raha välja käia. Kui ei, jääb linnale kauniks meeneks tagatissummana enne konkurssi laekunud 1% ostuhinnast ehk praegu võitnud Seli pakkumise puhul kokku 400 000 krooni. Ja mäng jätkub teisel ringil.
Äri on aga sügavalt loominguline ja kohati ka promiskuitiivne ala ning tavateadvuses kinnistunud mõttemallid ei pruugi siin alati kehtida. On varemgi juhtunud, et kui võitja erastamiskonkursil teistest ülemäära rohkem pakub, jäetakse loorberid kus see ja teine ning sõlmitakse sõbralik koostööleping teise koha saavutanud firmaga. Tuleb odavam. Kas sama skeem võib korduda ka Tartu kaubahalli puhul, ei oska «Postimees» veel öelda.
Tartu linnarahvale on aga kogu eelnenud jutt suhteliselt ükskõik, peaasi, et kaubahall edasi tööle jääks, seal rohkem kaupa oleks ning kaubahall uue sisu saaks. Vastsel omanikul, kes ta siis ka poleks, tuleb uue taseme saavutamiseks osa vanast kaubahallist sõna-sõnalt maha lõhkuda - ettevõtte praegune kauplemispind on vaevalt pool sellest, mis ta tegelikult võiks olla ning seisvad ruutmeetrid tulu ei too.
Kui aga need 40, 25 või veel mingi teadmata summa miljoneid peaks linnaeelarvesse tõesti laekuma, tahab «Postimees» linnaisadele meelde tuletada, et suvi on tulemas ja meie koolid ja lasteasutused vajavad remonti. Kui suur tükk saab müüdud, ehk leitakse sellegi pisiasja jaoks tavalisest rohkem raha?