Kaabellevi seaduse eelnõu tekitas valitsuses eriarvamusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Valitsus arutas eilsel istungil esimest korda kaabellevi seaduse eelnõu, keskendudes põhiliselt neljale probleemile. Teede- ja sideminister Raivo Vare hinnangul jõuab valitsus eelnõu pärast vajalikke täiendusi uuesti käsitleda veel enne suvepuhkusi.
«Kaabellevi on praegu kõige kiiremini kasvav majandussektor Eestis,» ütles Vare, «mille mahud on lähitulevikus kindlasti võrreldavad ükskõik millise teise infrastrukuuriala omaga. Tegu on tulevikuvaldkonnaga.»
Palju vaidlusi on Vare sõnul tekitanud eelnõus sisalduv 25 protsendi omandi piirang, mis omakorda lähtub vastavate eurodirektiivide nõuetest. See tingimus sätestab, et kaabellevivõrgu omanik või osanik ei tohi olla aktsionär firmas, mis osutab Eesti telekommunikatsiooniturul monopoolset teenust. Niisugune säte kõrvaldab kaabelleviturult kohe Eesti ühe suurema operaatori Starman, mille põhiosanik 60 protsendiga on Rootsi Telia InfoMedia TeleVision AB. Teliale kuulub teatavasti 24,5 protsenti Eesti Telefoni aktsiatest.
«Eurodirektiividest lähtuvalt on niisugune nõue eelnõusse sisse viidud, et vältida omandi põimumisest tulenevat monopoolsust,» selgitas minister.
Sõltumatuks regulaatoriks saab sideamet
Suurt poleemikat on seaduseelnõus Vare sõnul tekitanud ka territoriaalse monopoli tekkimise võimalus. Eelnõu järgi annab loodav sideamet igas kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas avaliku konkursi alusel välja ühe kaabelleviloa. See tähendab, et ühes linnas või linnaosas, maakonnas või selle osas võib kuni 10 aastaks tekkida monopoolne õigus kaabellevi võrgu ehitamiseks. Piirkonna suuruse määrab kohaliku omavalitsuse volikogu.
«Eelnõus on sõltumatu regulaatorina ette nähtud sideamet, mis moodustatakse praeguse elekterside inspektsioonist,» rääkis Vare. Vare rõhutas, et sideamet hakkab küll tegutsema teede- ja sideministri valitsemisalas, kuid minister saab ametis vastuvõetud otsuseid vaidlustada ainult kohtu korras. Sõltumatul regulaatoril on ainupädevus oma valdkonna küsimuste lahendamisel.
Eriti palju vastakaid seisukohti on tekitanud seaduseelnõu säte, et kuni seaduse jõustumiseni sõlmitud lepingud jäävad jõusse ja moodustavad aluse tegevuslubade väljastamisel. See säte puudutab põhiliselt Tallinna, kus 1993. aastal linnavalitsuse korraldatud konkursi võitjana sai ülelinnalise kaabellevivõrgu ehitamise ainuõiguse Levicomi gruppi kuuluv Tallinna Kaabeltelevisiooni AS. Levicomi juhatuse esimees Tõnis Palts oli ainuke operaatorfirmade esindaja, kes seaduseelnõu koostanud töögruppi kuulus.
Justiitsministeerium on kahel korral seaduseelnõu kooskõlastamata jätnud. Vare sõnul oli ministeeriumil ka eile kaks vastuväidet. Esimene neist ei pooldanud sideameti loomist, sest riigivalitsemise reformi käigus kavatseb valitsus vastupidi ametite arvu vähendada. «Sõltumatu regulaatori me peame moodustama, kas tahame seda või ei,» rõhutas Vare. «Poliitiline otsus tuleb langetada parlamendis.»
Territoriaalse monopoli võimaluse suhtes säilitas justiitsministeerium samuti eriarvamuse. Niisuguse monopoli tekkimise vastu on Vare sõnul ka rahandusministeerium.