Punapass lõplikult purgis

ENNO TAMMER

Foto PEETER LANGOVITS

Et NSV Liidu sisepass kaotab täna Eestis isikut tõendava dokumendina kehtivuse, siis on kodakondsus- ja migratsiooniameti osakondades tavapärasest pidulikum õhkkond.

Vastavalt peadirektor Andres Kollisti korraldusele saavad kõik, kes täna võtavad välja välismaalase passi, riigi heasoovlikkuse ja lugupidamise märgiks lilli.

Praegu on 15. mai tähtaeg, mil pensionide ja kõigi muude garantiide määramises ei muutu mitte midagi. Need niiöelda jooksevad edasi, sõltumata, kas inimene on oma vahekorra riigiga korrastanud või mitte.

Majakovski passi lõpp ei ole ainult mittekodanike või venelaste probleem, see on terve riigi probleem. Kõigil Eestis elavatel inimesed peab pärast seda kuupäeva olema isiku tõendamiseks uus dokument. Mõistagi ka kodanikel.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist rääkis eile, et pärast punapasside kehtivusaja lõppu algab uus aeg: Eesti riigis kehtivad vaid Eesti dokumendid.

Tänase päeva üldisem poliitiline tähendus, kui ma tagasihoidliku riigiametnikuna tohiks arvamust avaldada, ongi see, et punapassid peaks lõplikult purgis olema ja tõesti on tulnud uus aeg.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist

Punapass ning sellega seotud kummina veninud tärminid on olnud suurepärane poliitilise profiidi lõikamise vahend. Mäletan, kui neid passe purki pisteti, kuid hiljem tuli ikka välja tõsta. Kui purgis punapass nüüd on?

Homse (Homme siin ja edaspidi tähendab täna - E.T.) päeva üldisem poliitiline tähendus, kui ma tagasihoidliku riigiametnikuna tohiks arvamust avaldada, ongi see, et punapassid peaks lõplikult purgis olema ja tõesti on tulnud uus aeg.

Eks dokumentide vahetusi riigid ikka tee, kuid meil on sümboli tähendus tunduvalt suurem kui tavalisel dokumendi vahetusel. Tegu on ikkagi Nõukogude Liidu dokumendiga ja nüüd alates 16. maist jäävad kehtima ainult Eesti riigi dokumendid. Nii et ses mõttes päris tähelepanuväärne päev.

Kuid tuleb tunnistada, et selle päevani on metsikult palju aega läinud ja minu meelest see veninud aeg oleks võinud ka olla lühem.

Kindlasti. Üldiselt oli nii, et kui immigratsiooniseaduse põhiline idee oli kontrollida sisserännet ja selles mingi kord luua, siis välismaalaste seaduse põhiline idee oli luua kord siin juba elavate inimestega. Need inimesed mingil moel ära nimetada, lahterdada, määratleda ja ka dokumenteerida. Ja tuletaks meelde, et teatud vaidlused kasvõi selle üle, kas välismaalaste passi välja anda või mitte, kestsid ju mitu aastat.

Kuhu aeg-ajalt sekkus Euroopa ja oma kõva sõna ütles ka Venemaa.

Nojaa. Kui need vaidlused oleks algusest peale selged olnud ning protsess oleks läinud nii, et välismaalaste seadusele järgnenuks nii kiirelt kui tehniliselt võimalik passide väljaandmine, oleks võinud protsess paar aastat varem lõppeda.

Kui kindel nüüd, pärast homset, on, et Euroopa koos Venemaaga taas ei hakka ülehomme ütlema, et kuulge, ega see samm veel õige ole.

Võib päris kindel olla, et keegi midagi ikka ülteb. Seda on juba ka öeldud, et inimõigustega on ikka pahasti...

Teie majja sisenedes jäi silma, et saba pole kuhugi kadunud.

Sabaga on nii, et kui enam kui kuu aega tagasi alustasime niiöelda massilist väljaandmist ja kampaaniat, mil kuulutasime, et tulge nüüd ometi, ja kui olime nädalavahetusel ja õhtuti pikalt lahti, siis ei olnud kliente. Nüüd on tõesti aga seis, kus käes kaheteistkümnes tund ja paljud on ärganud just viimasel hetkel. Praegu on sabad küll, aga sabad on siiski - kui saba kohta nii kõlbab öelda - mõistlikkuse piirides.

Kuivõrd kontrollitav on homse päeva valguses Kirde-Eesti?

Kirde-Eesti kohta oli ette teada, et on keeruline seis ja eriti keeruline on Narva. Sest Narva on üks koht, kus punapass...

Väga palju tähendas?

Just. Ja tähendas selles mõttes, et kehtinud ajutine erikord võimaldas Narvas üle piiri käia ehk punapass toimis. Nendele inimestele tähendab uus päev suurt muutust. Kuid olime selleks valmistunud ja minu hinnangul on meie Narva büroo töötanud edukalt ning Narvas saab dokumendi vahetus selleks päevaks sisuliselt ka tehtud.

Ja mingit mäsu te ei karda. Et punapassist loobuma sunnitud inimesed...

Ei karda. Tuletame meelde suuri kampaaniaid alates kasvõi hetkest, kui tehti majanduspiir ning tõesti sadu inimesi tõsteti Narvas piiril rongist välja. Aeg, kui me hakkasime esimesi viisa eelnähtusi jagama, siis see algus oli kõik väga võõras. Kuid see aeg on rahulikult üle elatud.

Kui piirile praegu mõelda, siis kindlasti leidub inimesi, nii mõned kümned, kes tingimata vanast harjumusest tulevad vana dokumendiga. Usun, et kui nad tagasi saadetakse, ei juhtu midagi.

Millal see punapassi ümbersaamise kell niiöelda tehniliselt täpselt kukub. Homme või ülehomme, 16. mail?

Tehniliselt on nii, et ei oleks mingeid vaidlusi, oleme aega arvestanud inimeste kasuks ja homme, 15. mai on veel punapassi päev. Kell kukub ööl vastu 16. maid.

Ja järgneb see, et sabad ära seisnud inimene on korrastanud oma suhte Eesti riigiga. Ta on teil niiöelda teada.

See, kes uued dokumendid kätte saab, elab rõõmsalt edasi. Saab olema kaks suurt kategooriat. Isik, kel on kodakondsuse järgi teise riigi pass, mis Eestis enamasti on Vene pass, ja millesse on kleebitud elamisluba - tänase päeva seisuga on neid välja antud 86 000 - ja teine kategooria on isikud, kes võtavad välismaalase passi. Vastavaid avaldusi on umbes 150 000 ja nemad saavad välismaalaste passi koos elamisloaga.

Te olete korduvalt väitnud, et need, kes end õigeks ajaks registreerima ei tule, võivad jääda ilma sotsiaalsetest garantiidest.

Jaa. Sellega me tegeleme. Praegu on 15. mai tähtaeg, mil pensionide ja kõigi muude garantiide määramises ei muutu mitte midagi. Need niiöelda jooksevad edasi, sõltumata, kas inimene on oma vahekorra riigiga korrastanud või mitte. Ainuke probleem võib olla, kuidas mingit raha füüsiliselt kätte saada, sest nõutakse ju mingit fotoga dokumenti. Nii et seda otsust ei ole praegu keegi planeerinud, aga...

Mis aga?

Käib andmete kogumine ja ettevalmistus selleks, et saada pilt veelgi selgemaks ning pakkuda riigi poliitilistele otsustajatele teatud otsustamise võimalusi. Kuid sellest on natuke vara rääkida.

Kavandatavat võib ehk pidada mingil määral karistuse väljamõtlemiseks neile, kes ei suvatsenud korrastada oma suhet Eesti Vabariigiga?

Mina ei taha praegu öelda, milline see otsus tuleb. Võin öelda, et kui me näiteks võtsime ja võrdlesime sotsiaaltoetuste saajate andmebaasi omaenda andmebaasiga, siis esialgne tulemus on, et umbes 24 000 inimest on nagu mängust väljas.

Mängust väljas?

Jah, nendest umbes 5000 on Eesti sünnijärgsed kodanikud, kellega tegelikult ei ole probleemi. 20 tuhande ringis on aga neid, kes siiani ei ole midagi taotlenud. Nende hulgas on väga vanu inimesi, nii pensionäre kui ka lastetoetuste saajaid.

Nüüd kavatseme võrrelda neid andmeid ja keskhaigekassa andmeid ja maakondade andmeid. Kõik kokku panna, läbi analüüsida ja teha kokkuvõtte, mida need andmebaasid näitavad. Ning siis pakkuda siseministrile ja valitsusele võimalusi, kuidas edasi liikuda.

Kui need mängust väljajäänud, illegaalid, tulevad elamisloa taotlusega meie ametisse, siis jääb see taotlus igal juhul käiguta.

Need sünnijärgsed Eesti kodanikud, kes siiani jumal teab mis põhjustel pole võtnud sinist passi, saavad selle ikka pärast homset takistuseta kätte?

Jaa, loomulikult. Kuid samas tahaks ikkagi eraldi rõhutada, et Majakovski passi lõpp ei ole ainult mittekodanike või venelaste probleem, see on terve riigi probleem. Kõigil Eestis elavatel inimesed peab pärast seda kuupäeva olema isiku tõendamiseks uus dokument. Mõistagi ka kodanikel.

Mingitpidi annab homset seostada ka kui omapärase rahvaloenduse lõppu.

Rahvaloenduse puhul püütakse alati üle lugeda kõik, paadialused kaasa arvatud. Meil on oluline, et nüüd lõpuks hakkab tekkima päris korralik süsteem neist inimestest, kes on dokumenteeritud. Pluss me tahaks saada võimalikult täpset pilti neist, kas siis kaudselt mingite andmebaaside võrdlemisel või ka otseselt, kes mängust väljas.

Igal juhul on teil senisest enam arvandmeid. Te märkisite, et elamislubadega Vene passe on 86 000. Kas seda saab seda pidada õigeks Vene kodanike arvuks Eestis, arvestades, et Vene saatkond räägib märksa suuremast arvust?

Nad räägivad nii 120-130 tuhandest. Oletame, mida me ju peamegi oletama, et Vene saatkond räägib jumalaõiget juttu ja esitab õigeid arve. Sel juhul tõlgendaks nii: nad on registreerinud tõesti sellise arvu Vene kodanikke, aga kuna nad on registreerinud 1992. aastast peale ning väljaränne on üsna tuntav olnud, siis võib arvata, et paljud inimesed käitusid selliselt, et registreerisid end enne Vene kodanikuks ning siis sõitsid minema.

Nii et väljarändajad tuleks maha arvestada, kuid tõenäoliselt puudub Vene saatkonnal kontroll väljarändajate üle. Muide, on ju pikk vaidlus, et me oleme vene saatkonnalt palunud andmeid ja alati on lubatud, et kohe saate, kuid see kohe on jäänud tulemata. Nüüd mõistagi tekib meil oma andmebaas ja hakkab kujunema oma pilt elamisloaga Eestis olevatest Vene kodanikest.