Moskva kokkulepe ja Eesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KAIDO FLOREN
Riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm arvab, et NATO ja Venemaa kokkulepe ei muuda midagi, ning kahtlustab, et lepingul võib olla lisaprotokoll.
Mida tähendab leping Eestile?
Ma arvan, et see leping ei ole Eesti jaoks tähtsusetu. Kindlasti ongi üheks selle lepingu teemaks nende riikide saatus, mis jäävad NATO laienemisel halli tsooni.
Informatsioon on vastuoluline. Nii lääneriigid kui Venemaa ütlevad, et nad said seda, mida tahtsid. Me näeme, et Eestit ei võeta esimeses ringis NATOsse eeskätt sellepärast, et Venemaa on sellele agressiivselt vastu.
Ma ei arva siiski, et asi on katastroofiline. Ma usun, et NATO laienemine ei ole eesmärk omaette, vaid on stabiilsuse tagamise vahend maailmas. Kui seda stabiilsust saab saavutada muude vahenditega, kasvõi NATO ja Venemaa kokkuleppega, ja kui see kokkulepe peab vett, siis me ei pea olema väga kurvad.
Kas arvate, et tuleb ka teine laienemisring?
Lepingu kohta informatsiooni pole, aga ma olen päris veendunud, et see jätab uksed ka edaspidiseks lahti. Iseasi on see, kas teist laienemist de facto üldse tuleb. Kui Venemaa stabiilsus suureneb, kui kõik Venemaa relvastus saadakse kuidagi kontrolli alla, kui Venemaaga on võimalik suhelda, siis igal juhul arvestatakse tema seisukohaga.
Millal võib Eesti lepingu suhtes oma seisukoha kujundada?
Pidulik allakirjutamine on 27. mail Pariisis. Vaevalt, et me selle teksti enne allakirjutamist kätte saame, ja kui sinna on mingid protokollid veel lisatud, siis võibolla me ei saa seda teksti analüüsiks mitte kunagi.
Te siis kahtlustate...?
Ei-ei, ei kahtlusta, aga tavaliselt niisugustele lepetele tehakse mingisugused protokollid. Fakultatiivsed, või ma ei tea. Eesti seisukoht kujuneb selle järgi, milline on lepingujärgne olukord de facto.
See leping ei ole ju juriidiliselt siduv, pigem on ta selline hea tahte väljendus ja kõik sõltub sellest, kuidas seda hakatakse pärast täitma. See on mõneti nagu tavaõiguslik norm, usalduse demonstratsioon, sest erimeelsused ju säilisid.
Ma arvan, et mingit olulist muutust ei tule.