Politsei saab uue peadirektori
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS SILDAM
Ain Seppiku asemel saab politsei uueks peadirektoriks senine Pärnu prefekt Harry Tuul, teatas eile siseminister Robert Lepikson.
4. juunist puhkusele jääv Ain Seppik (45) andis politseiprefektidele teada enda lahkumisest eile keskpäeval alanud pooleteisetunnisel nõupidamisel, kuhu tuli ka siseminister Robert Lepikson.
Kaks viimast aastat politseid juhtinud ning nüüd siseministeeriumi asekantsleri ametikohast keeldunud Seppik ütles, et de jure lahkub ta omal soovil. De facto olevat aga sellise otsuse taga mõningad lahkarvamused tema ning minister Lepiksoni ja kantsler Glaase vahel, mittenõustumine kavandatavate personalimuudatustega ning lisaks veel järgmise aasta riigieelarve visand, kus politsei on jätkuvalt alara-hastatud.
Seppik taunis ka olukorda, kus kaitsepolitseid finantseeritakse paremini kui tavalist politseid. Samas soovis 1. juulist riigiteenistusest lahkuv Seppik, et tema äraminekusse ei suhtutaks kui katastroofi, ja lubas vajadusel siseministrile edaspidi nõuandjaks olla.
Siseminister Lepikson tunnustas Seppiku tööd ja avalikustas, et politsei peadirektori kohusetäitjaks saab Harry Tuul (41), kes seni töötas Pärnu prefektina ja eile õhtul määrati peadirektori asetäitjaks. Politseiseaduse järgi peab riigi politseishefil olema juriidiline kõrgharidus, Tuul on lõpetanud TPI. Lepiksoni sõnul esitab valitsus Riigikogule politseiseaduse muutmise eelnõu, kus selline juriidilise kõrghariduse nõue puudub, kuid lisatakse täiendus, et politsei peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks sarnaselt kaitsepolitsei shefiga.
Alates 1983. aastast korrakaitses töötav Harry Tuul oli 1994-1995 politseiameti välipolitsei büroo direktor ning osales politseireformi ettevalmistamisel, mis tookord jäeti teostamata. Muu hulgas toetas Tuul politsei ja eriti selle juhtimis-struktuuri põhimõttelist korrastamist, juhtide vastutuse konkretiseerimist ja politseinike arvu vähendamist.
«Eestis on liiga palju politseinikke, mistõttu politsei tase muutub järjest madalamaks ja nutulaul teemal «Meil ei ole raha!» üha valjemaks. Oleks loogiline vähendada politseis ametikohtade arvu 1500 võrra ning muuta juhtimisskeem ja struktuurid loogilisemaks,» ütles Tuul veebruaris 1995 antud inter-vjuus.
Eilsel kohtumisel prefektidega lükkas Lepikson ümber kuulujutud, nagu oleks siseministeeriumis koostatud vallandatavate politseiametnike nimekiri, kuid kinnitas, et mõned personalivahetused koos struktuurimuudatustega tõesti toimuvad, kuna reformid politseis on takerdunud. Politseiametnikel on nüüd valida kahe võimaluse vahel: kas tulla kavandatavate muudatustega kaasa või valida oma tee, ütles siseminister. Ta avaldas ka lootust, et politsei eelarvesse õnnestub siiski raha juurde saada.
Eile õhtul kirjutas siseminister Lepikson alla käskkirjale, millega ta muutis politseiameti juhtkonna struktuuri. Nüüd on politseiameti peadirektoril neli asetäitjat, kelleks on seni samadel ametikohtadel töötanud Priit Männik ja Ralf Palo ning politseisekretär Jüri Urm ning Harry Tuul.
Politseiameti juhtkonnas koondati peainspektori ametikoht, kus 16. maist 18. maini töötas siseministeeriumi asekantsler Jaan Toots, kes vaidlustas oma vabastamise halduskohtus.
Loe ka Seppik tunnistab sundlahkumist