Telekommunikatsiooniseaduse põhimõtted tuleb avalikustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Teede- ja sideministeeriumis ettevalmistatava telekommunikatsiooniseaduse põhimõtteid on vaja kõigile selles valdkonnas tegutsevatele firmadele tutvustada, et ei korduks kaabelleviseaduse eelnõu ümber tekkinud äge üksteise süüdistamine, ütles konsultatsioonifirma Praktik Partner ärikonsultant Urmas Kõiv.
Kõiv märkis, et telekommunikatsiooniseaduse eelnõu on koostamisel, kuid samas pole Eestis terviklikku ja tulevikku suunatud telekommunikatsiooni arengukava. Niisugune kava tuleks koostada veel enne seaduse valmimist. Seda peaks tegema töörühm, kuhu peale teede- ja sideministeeriumi esindajate kuulub ka mitmeid selle ala eksperte.
«Kui meil pole perspektiivset nägemust Eesti telekommunikatsioonituru arengust, ei ole ju põhimõtteliselt võimalik hästitoimivat telekommunikatsiooniseadust teha,» lisas ta. «Mõttetu on koostada seadust, mida tuleb hakata kohe pärast valmimist parandama ja täiendama.»
Kõivu hinnangul pole eraldi kaabelleviseadust vaja, kui telekommunikatsiooniseadus on olemas. Kaabellevi reguleeriv dokument peab olema osa telekommunikatsiooniseadusest.
«Täiesti õige on see, et kaabellevi alal tuleb mängureeglid täpselt paika panna,» rõhutas ta. «Kuid ettevalmistatav telekommunikatsiooniseadus teeb seda nagunii. Enne seaduse valmimist võib kaabellevi reguleerida mõne ajutise määruse või muu seadusaktiga.»
Ettevalmistatav seadus peab Kõivu väitel lähtuma telekommunikatsioonist kui terviksüsteemist, mida on vaja reguleerida. See omakorda eeldab sõltumatu regulaatori olemasolu. Mingil juhul ei tohi lähtuda erinevate huvirühmade erisoovidest, mis kuidagiviisi seadusesse poogitakse.
«Sellest tulenevalt olengi veendunud, et seaduse ettevalmistamisel on vaja selle seisukohti tutvustada kõigile firmadele ja instantsidele, kes peavad edaspidi seaduse järgi elama hakkama,» selgitas Kõiv. «Ilmselt on otstarbekas, et mingi sõltumatu kaaskorraldaja organiseerib näiteks seminare seaduse põhimõtete selgitamiseks. Seal saaksid erinevate huvidega osapooled omavahel diskuteerida ning jääks ära nii mõnigi süüdistus. Ideaalne variant oleks kõigi osapoolte vaheline kompromiss, mis küll tõenäoliselt ei rahulda täielikult kedagi, kuid laseb neil normaalselt elada.»
Sõltumatu regulaator olgu sõltumatu
Telekommunikatsiooniseadus eeldab sõltumatu regulaatori olemasolu. Kõivu sõnul võiks regulaator alluda riigiministrile, mitte olla teede- ja sideministeeriumi üks osa.
Teede- ja sideminister Raivo Vare on selgitanud, et sõltumatuks regulaatoriks kujuneb tulevane sideamet, milleks kujundatakse ümber praegune elektersideinspektsioon. Sideamet jääb seega küll teede- ja sideministri valitsemisalasse, kuid minister saab ameti otsuseid vaidlustada vaid kohtu korras. See peabki tagama sõltumatuse.
«Kõige olulisem ehk ei olegi, millise ministri valitsemisalasse regulaator kuulub, tähtsaim on ikkagi sõltumatus,» ütles Kõiv. «Oluline on ka see, et regulaatori koosseis, seal töötavad inimesed, oleks vastuvõetav kõigile telekommunikatsiooniturul tegutsejatele. Sideameti juht võiks esialgu isegi olla välismaalane, et tagada tõesti sõltumatus.»
Telekommunikatsiooniseadust, vastavat kontseptsiooni ning sõltumatut regulaatorit on peale kõige muu vaja ka selleks, et tõsta Eesti Telekomi väärtust tulevaste välisinvestoritest erastajate silmis. Samuti suurendab see investorite kindlustunnet raha paigutamisel Eesti telekommunikatsiooniärisse.