Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Täna televisoonis, «Madame Bovary»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna kell 21.40, Eesti TV: «Madame Bovary», Prantsusmaa 1991. Rezhii: Claude Chabrol.

Prantsuse «uue laine» tipptegijaid Claude Chabrol (s. 1930) riskis küpses eas ekraniseerida Gustave Flaubert’i (1821-1880) maineka romaani pärast selliseid tuntud meistreid, nagu Jean Renoir (1932) ja Vincente Minnelli (1949). Heites pilgu Chabroli loomingule, võime tõdeda, et see keskendub just kodanliku perekonna näilise idülli ja sügavate kriiside käsitlusele enamasti kriminaalloo vormis. On ju ka Flaubert’i 1857. aastal ilmunud ja skandaali põhjustanud romaan väikekodanliku mentaliteedi klassikaline kirjeldus. Seega siis Chabroli meelisteema. Ka rezhissöör ise on tunnistanud, et kandis selle teose ekraniseerimise mõtet endas aastaid.

Loo peategelaseks on omakasupüüdlik maatüdruk Emma (Isabelle Huppert), kes parema elu otsinguil abiellub väikelinna jõuka, kuid keskpärase arsti Charles Bovaryga (Jean-Francois Balmer). Peatselt pärast abiellumist asendub naise esialgne õnnetunne rahulolematusega. Emma enesetunnet ei paranda ka tütre sünd. Et rohkem teenida, võtab doktor Bovary endale praksise suuremas linnas. Seetõttu jääb tal kodule veelgi vähem aega. Emma aga leiab lohutajaid võõraste meeste seast.

Chabrol on teinud «Madame Bovary» püüdlikult kirjaniku romaani vaimus. «Nagu seda oleks teinud Flaubert, kui tal sulepea asemel olnuks kaamera,» kinnitas Chabrol, kes on ühtlasi filmi stsenaariumi autor.

129-minutilises filmis on hästi tabatud möödunud sajandi keskpaiga provintsielu atmosfääri ja vaimu. Prantsuse tuntumaid ja sümpaatsemaid naisnäitlejaid Isabelle Huppert esitab nimiosalist vaoshoitult. Tema loodud tegelaskuju on kogu filmis sündmuste keskmes. Huppert’ile on see järjest kolmas peaosa Chabroli filmides pärast nimirolli filmis «Violette Nozier» (1978), mis tõi talle parima naisnäitleja auhinna Cannes’is, ja «Ühe naise lugu» (1988).

Tuntud saksa rezhissöör Rainer Werner Fassbinder on kommenteerinud Chabroli stiili umbes nii: Chabrol paigutavat oma tegelased nagu entomoloog putukad klaaspurki, et jälgida nende käitumist kõigis üksikasjus. See iseloomustus on tabav ka «Madame Bovary» kohta.

P.S. TV 3 näitab kell 21.30 Walter Hilli huvitavat muusikalist draamat «Teerist» (1986). Selles kõlab rohkesti tipptasemel bluesi.

Kanal 2 jätkab kell 21.30 Sherlock Holmesi lugude sarja filmiga «Agra aare».

Kommentaarid
Tagasi üles