Jaani kirik saab värske ilme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAANUS PUTTING
Tallinna kesklinnas Vabaduse väljaku ääres aastaid armetu väljanägemisega paremaid aegu oodanud Jaani kirik saab sügiseks uue ja värskema ilme. Selle nädala alguses hakkasid kaks nädalat varem ümber kiriku kerkinud tellingutel tööle restauraatorid.
Linnavalitsuse tellimusel teostab kiriku renoveerimistöid selleks konkursi võitnud AS Lindrem. Renoveerimisfirma projektijuht Andres Remmel rääkis, et praegu tegelevad nende kuni 15 töömeest vana krohvikihi eemaldamisega kiriku tornilt ning pühakoja põhja- ja lõunaküljelt. Liivapritsidega tellisteni puhastatud seinad kaetakse uue krohvi ja lubjasegu kihiga.
«Töödega loodame valmis saada kolme kuni kolme ja poole kuuga,» sõnas Remmel.
Kuigi kiriku uue värvi osas pole linn veel selgusele jõudnud, loodavad restauraatorid siiski, et praegu helesinisena linlase teadvuses olnud Jaani kirik saab sügiseks helekollaka tooni - sellise, nagu pühakoda ka aastaid tagasi oli.
Kiriku aknaraame ja uksi uute vastu välja vahetada pole plaanis - needki restaureeritakse ja kaetakse uue värvikihiga. Uue värvikatte saab ka kiriku plekk-katus, seest jääb kirik restauraatoritest Remmeli sõnul puutumata.
ASi Lindrem projektijuht märkis, et kirik ise on üldiselt rahuldavas seisundis. Renoveerimistöid tingis paarkümmend aastat tagasi kiriku välisseintele kantud ebakvaliteetne, nn mittehingav värv. «Sellepärast hakkas ka krohv seintel lagunema ja alla kukkuma,» sõnas Remmel.
Tallinlased mäletavad veel ehk möödunud aasta kevadel möllanud tuuleiile, mis rebisid Vabaduse väljakul kõrguva Jaani kiriku tornilt ja seintelt suuri krohvilahmakaid, mis lähedusse väljakuservale ning kõnniteele langesid. Üsna varsti piiras linna transpordiamet Jaani kiriku ümbruse ohtliku tsooni ohumärgistusega.
Pärast seda juhtumit võis Jaani kiriku ümbrust veel mitmel korral hiljemgi piiratuna näha. Vaid õnneliku juhuse tõttu ei ole langev krohv kedagi vigastanud.
1993. aastal kirjastuse Valgus poolt välja antud teatmeteose «Eesti arhitektuur» kohaselt on aastail 1862-1867 ehitatud Jaani kirik üks varasemaid neogooti kirikuid Eestis. Pühakoda on rajatud kubermanguarhitekt Christian A. Gableri projekti järgi.