Tööpartei vilistab justiitsministeeriumi nõudmistele

TOOMAS MATTSON

Eesti Demokraatlik Tööpartei keeldub maksmast justiitsministeeriumile 7,7 miljonit krooni Tallinnas riigile kuuluva Kentmanni 13 asuva hoone võimalikku renditulu, samuti keeldub partei maja riigile faktiliselt üle andmast ja sealt välja kolimast.

Tegu on järjekordse aktiviteediga, mis johtub aastatepikkusest vaidlusest riigi ja Tööpartei vahel Kentmanni 13 hoone üle. Vaidlusalune maja valmis 1971. aastal EKP Keskkomitee tellimusel ning seal paiknesid EKP Tallinna Lenini rajooni ja Harju rajooni komitee.

Kohtud on lõplikult tunnistanud Eesti Vabariigi omandiõigust Kentmanni 13 hoonele. Omandiõigus tekkis 27. augustil 1991, kui Ülemnõukogu võttis vastu otsuse kuulutada NLKP ja ÜLKNÜ omand Eesti riigi omandiks.

Valitsus andis oma korraldusega 7. oktoobrist 1991 hoone Eestimaa Kommunistliku Partei (Eesti Demokraatliku Tööpartei eellane) kasutusse, mitte käsutusse. See tähendab justiitsministeeriumi arvates, et Tööparteil oli küll õigus ise hoonet kasutada, kuid tal ei olnud õigust seda hoonet edasi võõrandada ega ka kasutusse anda - müüa, välja rentida jne. Kasutamisõigus tähendas tol ajal õigust heaperemehelikult tarbida asja kasulikke omadusi, antud maja puhul näiteks seal istuda, töötada, koosolekut pidada jne.

1993. aasta 7. detsembril andis valitsus oma korraldusega hoone justiitsministeeriumi haldusse, millega ministeeriumi arvates tühistus 1991. aasta valitsuse protokolliline otsus EKPle hoone kasutada andmise kohta. Tööpartei on arvamusel, et kasutusõigus sellega ei lakanud.

Justiitsministeerium saatis kaks nädalat tagasi Tööparteile kirja, milles nõudis, et partei kannaks 14 tööpäeva jooksul ministeeriumile üle 7,7 miljonit krooni. See on arvestuslik tulu, mille Tööpartei on saanud alates 1992. aasta detsembrist tänaseni Kentmanni 13 ebaseadusliku väljarentimise eest.

«Et hoone omanik on alates 1991. aastast olnud kogu aeg riik, siis kuulub seaduse järgi kogu tulu, mis sellest asjast ehk antud juhul hoonest on saadud, riigile,» kinnitas justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts «Postimehele».

Ministeerium lubas, et kui Tööpartei 7,7 miljonit krooni ära ei maksa, nõutakse võlg sisse tsiviilkohtu korras või esitatakse Tööpartei ja hoone teiste ebaseaduslike kasutajate vastu pankrotiavaldus. Ministeeriumi kiri oli parteile ühtlasi pankrotihoiatuseks.

Tööpartei ajab vastu

Tööpartei, kes nimetab end Eestimaa Kommunistliku Partei varaliseks õigusjärglaseks, on arvamusel, et tal oli õigus Kentmanni 13 maja välja rentida ja saada selle pealt tulu ja et see tulu kuulub parteile. «Me ei kavatse justiitsministeeriumile midagi maksta, sest see rahanõudmine on alusetu,» väitis Tööpartei esimees Tiit Toomsalu «Postimehele», lisades, et tegu on majandusliku shantaazhiga.

Tööpartei on levitanud ka teadet, mille järgi justiitsministeerium on nõudnud Eesti Energialt ning Tallinna vee- ja kanalisatsiooniettevõttelt teeninduslepingute lõpetamist Kentmanni 13 varustamiseks ja nende sõlmimist vahetult justiitsministeeriumiga. «Kui see peaks juhtuma, kaebame ministeeriumi kohtusse, sest ta kitsendab ebaseaduslikult meie valdusõigust,» lubas Toomsalu.

Suurem osa Tööpartei kassa tulust pärineb just Kentmanni 13 hoone väljarentimisest ja kasutada andmisest. Tiit Toomsalu väidab, et justiitsministeeriumi arvestatud 7,7 miljonit renditulu pole õige ja et tegelik summa on tunduvalt väiksem. Täpset summat Toomsalu keeldub ütlemast. «See on ärisaladus,» kinnitab ta.

Toomsalu sõnul on hoonet tehniliselt haldav aktsiaselts MKE olnud kuni käesoleva aastani kogu aeg kahjumis. «1994. aastast peale, kui kohus keelas meil uusi üürnikke sisse võtta, oli maja pooltühi ja ekspluatatsioonikulud viisid kahjumisse,» rääkis Toomsalu.

MKE moodustati 1991. aastal Eestimaa Kommunistliku Partei ja ühe erafirma poolt spetsiaalset Kentmanni 13 haldamiseks. Toonane EKP juhtkond paigutas Eesti riigile kuuluva hoone kinnisvarana aktsiseltsi.

Toomsalu sõnul tagastas MKE eelmise aasta novembris maja Tööpartei kasutusse ja valdusse. Samas haldab MKE tehniliselt maja edasi, sest Tööpartei tegi temaga sellise lepingu. Rendilepingud, mis MKE sõlmis 1992. ja 1993. aastal, on sõlmitud aastani 2005, pärast hoone MKE bilansist väljaviimist andis MKE nende lepingute täitmise üle Tööparteile, kes saab renditulu endale.

Viimasel ajal on Tööpartei Kentmanni 13 hoonesse uusi firmasid juurde võtnud. Toomsalu sõnul on need uued firmad saanud ruumid Tööparteilt tasuta kasutusse, kuid nad jagavad sellest kasutusest tulenevat tulu parteiga.

Absoluutne jama

Toomsalu kinnitas «Postimehele», et partei ei kavatse majast välja kolida ega sellest saadavat tulu loovutada. «Meil puudub selleks põhjus ja alus. Asjaõigusseadus ütleb, et kasutusvaldus kehtib kuni juriidilise isiku likvideerimiseni, kuid mitte kauem kui 100 aastat. Seega kehtib meie kasutusvaldus kuni aastani 2091,» nentis Toomsalu.

Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts nimetas Toomsalu väiteid juriidiliselt absurdseteks. «Tööpartei apelleerimine asjaõigusseadusele on absoluutne jama, kus ei tehta mingit vahet võlaõigusel ja asjaõigusel,» sõnas Parts.

Tänini ei ole Tööpartei hoonet justiitsministeeriumile üle andnud, kuigi Tallinna linnakohus teda selleks 30. jaanuaril 1996 kohustas. Probleemiks on see, et Tööpartei ja justiitsministeerium mõistavad erinevalt, mida tähendab hoone üleandmine. Kohtuotsuse täitmise kiirendamiseks on nii ministeerium kui kohtutäitur palunud kohtult täiendavat selgitust, mida täpselt on kohus maja üleandmise all silmas pidanud ja milliseid toiminguid peaks selleks tegema. Reedel lükkas kohus asja arutamise edasi.