Altnurga saarik - imemets väljaspool looduskaitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JUHANI PÜTTSEPP
Loodusteadlased Einar Tammur ja Jaanus Paal leidid Kursi metskonnast, kilomeetri kaugusel Alam-Pedja looduskaitseala piirist salumetsa, millel teadlaste sõnul on erakordselt kõrge looduskaitseline väärtus.
Looduskaitseühistu «Kotkas» valitseda oleval Alam-Pedja looduskaitsealal on sel suvel toimunud inventeerimistööd, mille eesmärgiks on kaitsekorralduskava väljatöötamine.
Nimetatud tööde raames looduskaitseala külastanud eriteadlased on pööranud tähelepanu ka kaitsealaga piirnevatele aladele. Looduskaitseühistu «Kotkas» esimees Einar Tammur ja botaanikaprofessor Jaanus Paal sattusid Altnurga saarikusse esmakordselt juuli keskpaigas.
10 hektari suuruses kultuurmaade keskel paiknevas metsas kasvavad iidsed saared, jalakad ja künnapuud, alustaimestikus aga keskkonnatundlikud salumetsaliigid, millest iseloomulikumaks on karulauk.
Salumetsast paarisaja meetri kaugusel asuva Juntsi talu peremees Voldemar Oja (82) on kuulnud, et Altnurga mets pärineb Põhjasõja aegadest. Akadeemik Hans Trassi sõnul lubavad mõnede iidsete puude ümbermõõdud nende ligikaudseks vanuseks hinnata tõesti 200 aastat.
Kolm korda sel suvel Altnurgat külastanud Hans Trass on viimastel aastatel tegelenud just Eesti põlismetsadega.
«Eestis on karakteersete tunnustega põlismetsi 0,2-0,3% metsamaadest. Need metsad asuvad kvartalisuuruste või väiksemate laigukestena laiali siin ja seal Eestis. Olen Altnurga leiust väga üllatatud - nii rikkalik, nii vana, nii säilinud, raiumisjälgedeta, sellises kohas - tõeline imemets.»
Tõsist huvi pälvivad ka metsas kasvavad hiidmunad (Langermannia gigantea). Väga harva kohatav hiidmuna on Eesti suurima viljakehaga seen, Jaan Eilart on 1967. aastal kirjeldanud 16 kilogrammi raskust ja 41 cm kõrgust eksemplari.
Eile Altnurgat külastanud seeneteadlased leidsid kahekümnest hiidmuna viljakehast koosneva seeneringi. Mõned hiidmunad on inimpea suurused. Mükoloog Mall Vaasma sõnul on erakordne ka, et hiidmune leitakse metsast. Salumetsast leidsid Tartu mükoloogid ka puidul kasvava lehikseene. Leid võib anda aluse Eestile uue seeneliigi kirjeldamiseks.
Teadlaste arvates tuleb Altnurga salumets võimalikult kiiresti liita Alam-Pedja kaitsealaga. Einar Tammuri sõnul on metsatükk seni pääsenud lageraidest tänu Kursi metsaülema Esko Krinali tarkusele.