Eesti kergejõustikuveteranid tõid MMilt tosin medalit, KERGEJÕUSTIK

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ENNO AKKEL

,

Eesti võistkonna esindaja

Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis peetud MMilt tõid Eesti kergejõustikuveteranid tosin medalit. Kuldmedalitega pöördus ainsana koju Leili Kaas, kes võitis seitsmevõistluse ja 80 m tõkkejooksu.

Kergejõustikuveteranide MM-võistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Seekordne MM oli arvult 12. ja peeti 17.-27. juulini. Osalejaid oli ühtekokku 5700, 69 riigist. Eesti oli esindatud 32 veteraniga - 16 naist ja 16 meest (osavõtjate arvu poolest 29. riik). Võideti tosin medalit (kaks kuld-, viis hõbe- ja viis pronksmedalit).

N60 klassis võitis Leili Kaas seitsmevõistluse 4776 punktiga ja 80 m tõkkejooksu 15,18ga.

Maret Kalviste (N40) sai kaks hõbemedalit - odaviskes (40.80) ja teivashüppes (2.45). Leili Kaas hüppas kolmikut 8.45, mis andis samuti teise koha. Hõbemedali said veel Toivo Moorast (M45) 57.70ga odaviskes ja Helvi Erikson (N55) 4250 punktiga heitjate mitmevõistluses.

Pronksmedali pälvis Helvi Erikson veel vasaraheites (42.62) ja kettaheites (29.14). Leili Kaas hüppas kõrgust 1.24 ja Uno Ojand (M40) tõukas kuuli 14.39. Enno Akkel (M55) hüppas pronksmedali vääriliselt kaugust 5.42.

Võistlusreisi ettevalmistamisel tegi eestlastele kõige soodsama pakkumise Taani reisibüroo, kelle teenuseid peale meie koondise kasutasid veel Rootsi, Soome, Norra ja Taani kergejõustikuveteranid.

Aafrika pakkus erakordse elamuse

Eesti võistkond majutati hotelli, mis asus 500 m kaugusel India ookeanist ja kus elamistingimused olid väga head. Toitlustamise eest tuli igaühel ise hoolitseda, kuid selle tegi lihtsamaks igas hotellitoas olev kõige vajalikuga varustatud köögiblokk. Toidukaupade hinnad olid Durbanis ligilähedased hindadele Eestis.

Lisaks Durbani linnaga tutvumisele (korraldati kolmetunnine bussiekskursioon) oli reisibüroode vahendusel võimalik näha Aafrika mandrit ka laiemalt - külastada rahvusparki (näha oma silmaga vabas looduses liikuvaid elevante, kaelkirjakuid, lõvisid jt), tutvuda suulude tegemiste ja toimetamistega, sõita veekogudel (samas ka krokodillid). Kõik see oli Eesti kergejõustikuveteranidele muidugi erakordne elamus.

Durban on Lõuna-Aafrika Vabariigi linnadest kuritegevuse leviku poolest esikohal. Võistkondade esindajatele tuletati seda igahommikustel koosolekutel mõistagi ka meelde. Et see kõik tõsi oli, seda kogesid mitmete võistkondade liikmed - oli mitmeid röövimisi (videokaamerad, rahakotid, väärtesemed).

Eesti delegatsioonil läks selles osas kõik õnnelikult, kuigi üks röövimiskatse tänaval oli. See lõppes aga ründajate põgenemisega tänu rünnatava otsustavale vastuhakule.

Päev haiglas maksis 4500 krooni

Küll tabas aga Eesti võistkonda tõsine spordivigastus - võistluse käigus vigastas odamees Toivo Moorast käe õlaliigest nii tõsiselt, et selle õigesse kohta tagasipanemiseks viidi ta haiglasse. Haiglas viibis Moorast ühe päeva, kusjuures haiglakuludeks nõuti 1500 randi (4500 krooni).

Kõik Eesti koondise liikmed olid õnnetusjuhtumite vastu kindlustatud ja nii omas ka Moorast kindlustuspoliisi. Haiglas ei tahetud alguses aga kindlustusest midagi kuulda ja nõuti kulude tasumist sularahas. Eesti delegatsioon võttis ühenduse kindlustusfirmaga Seesam Tallinnas (tegi Eesti võistkonnale kindlustused) ja palus ka nende sekkumist probleemi lahendamisel. Seesami-poolsed telefonikõned ja faksid tagasid lõpuks Moorasti väljasaamise haiglast, ilma kohapeal arve tasumiseta.

Raskused ajakavast kinnipidamisega

Võistluste läbiviimisega oli korraldajatel esialgu tõsiseid raskusi. Tundus, et neil puudusid kogemused nii suure osavõtjate arvuga võistluste läbiviimiseks. Näiteks ajakavast ei suudetud kuidagi kinni pidada ja nii lükkusid mõnede alade algusajad kuni kolm tundi edasi. Hiljem olukord paranes ja võistluste lõpupäevadel sujus kõik peaaegu ideaalselt.

Veteranide MM-võistlustel osalesid ka mitmed kuulsused - olümpiavõitjad ja olümpiamängude medaliomanikud. Valeri Brumel (M55) oli kõrgushüppes 1.50ga kümnes. Elvira Ozolina (N55) võitis odaviske (41.69) ja tema abikaasa Janis Lusis (M55) oli samal alal kolmas (50.64). Nende esinemisi jälgiti erilise tähelepanuga, neile osaks saanud tugev aplaus oli tänuks endiste olümpialaste kaasalöömisele veteranide jõuproovidel. Kohalik televisioon tegi videosalvestusi ning õhtuti näidatid poolteisetunniseid saated veteranide MM-võistlustest.

WAVA presidendiks sai rootslane

Tavakohaselt peeti võistlustest vabal päeval WAVA (Maailma Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon) kongress, kus lisaks tegevusaruannetele olid päevakorras ka uue presidendi ja 2001. aastal peetava MMi läbiviimiskoha valimine.

Uueks WAVA presidendiks sai suure häälteenamusega praegune EVAA (Euroopa Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon) president rootslane Torsten Garlius. 2001. aastal peetakse aga kergejõustikuveteranide MM-võistlused Austraalias Brisbane’is.

Veel eestlaste tulemusi. Naised: Asta Satsi (N60) tõukas kuuli 9.51 (4.) ja heitis ketast 27.72 (4.), Tiiu Müürsepp (N40) jooksis 5000 m 18.08,82 (4.) ja 1500 m 5.00,83ga (10.), Helgi Sagor (N50) läbis 1500 m 5.28,33 (6.) ja 800 m 2.42,63ga (9.), Aino Sillaots (N60) hüppas kõrgust 1.21 (6.), Anu Teesalu (N55) heitis vasarat 32.62 (7.) ja ketast 27.00 (6.).

Mehed: Enno Akkel (M55) oli kolmikhüppes 11.06ga viies, Voldemar Kangilaski (M45) hüppas kaugust 5.74 (8.) ja Harri Reidma (M65) kolmikut 9.86 (7.). Väliseestlane Kenneth Gorshkow (M75) ületas kõrgushüppes 1.15 (7.).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles