VALTER LENK,

EASLi aseesimees

Rahvusvaheline Ülikoolispordiliit (FISU) asutati 1949. aastal ja tema liikmeskonda kuulub 109 maad, 1993. aastast ka Eesti. FISU korraldab 17-28-aastastele üliõpilastele paaritutel aastatel suve- ja taliuniversiaade ning paarisaastatel MM-võistlusi universiaadide kavva mittekuuluvatel spordialadel.

Ülemaailmsete üliõpilasvõistluste ajalugu on pikem. Pärast Esimest maailmasõda korraldas seda valdkonda Rahvusvahelise Üliõpilasliidu (CIE) spordikomisjon. Alates 1924. aastast hakati pidama ülemaailmseid üliõpilasmänge või üliõpilaste maailmameistrivõistlusi, algul suve-, seejärel ka talialadel. 1930ndatel aastatel kujunes välja ka praegu kehtiv põhimõte - mängud paaritutel aastatel.

Eesti üliõpilased esinesid nendel mängudel edukalt, eriti kergejõustikus ja pallimängudes. Meenutagem näiteks esimesi mänge (1924), kus kergejõustikus võideti neli esikohta ja mängude üldarvestuses saavutati kolmas koht. Oldi ka algatajate hulgas: 1935 tegi Eesti ettepaneku võtta mängude kavva võrkpall (see teostus 1939). 1936 tegi CIE kirjaliku ettepaneku, et Eesti esindaja hakkaks juhtima spordikomisjoni, so korraldama suve- ja talimänge...

Pärast Teist maailmasõda oli üliõpilassport lõhenenud kahe leeri vahel: ühel pool FISU, teisel pool idabloki maad. Kulus aastaid, kuni Moskva ja tema vasallid FISUga ühinesid. Siis pääsesid nii mõnedki Eestimaa üliõpilased universiaadidele või üliõpilaste MM-võistlustele.

Pärast taasiseseisvumist asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit. (Enne Teist maailmasõda korraldas ja esindas Eesti üliõpilassporti Tartu Ülikooli juures asunud Eesti Akadeemiline Spordiklubi - EASK.)

Juba 1992 käisid murdmaajooksjad Harry Lembergi juhtimisel üliõpilaste MM-võistlustel. Hiljem on lisandunud sõudjad, orienteerujad (Külli Kaljusel on nii hõbe- kui ka pronksmedal), sulgpallurid. Kahjuks on mitmel korral tulnud rahapuudusel osalemisest loobuda.

Universiaadidest oli meile edukam esimene Buffalos (1993), kus Indrek Kaseorg võitis kümnevõistluses hõbemedali ja korvpallimeeskond oli 10. Fukuokas (1995) oli Kaseorg viies ja Aleksander Tammert kettaheites kaheksas. Tänavu oli Eesti esmakordselt esindatud ka taliuniversiaadil - Lõuna-Koreas võistles iluuisutaja Margus Hernits.

Olümpiamänguline

Universiaade korraldatakse olümpiamängude eeskujul, nii võistluspaikades kui väljaspool. Nii oli Fukuokas 5740 osalejat 162 riigist, 3989 ajakirjanikku ja üle 850 000 pealtvaataja. Korraldajate ja vabatahtlike abiliste arv ulatus üle 32 000. Tuleb arvestada, et suveuniversiaadi kavva kuulub olümpiamängudest tunduvalt vähem spordialasid, ainult 10: kergejõustik, korvpall, vehklemine, jalgpall, võimlemine, ujumine, vettehüpped, veepall, tennis ja võrkpall.

Universiaadi sportliku taseme hindamiseks piisab erinevate aastate võitjate nimetamisest: Said Aouita, Willie Banks, Livio Berruti, Valeri Brumel, Pietro Mennea, Nourredine Morceli, Alberto Juantorena, Roger Kingdom, Javier Sotomayor, Derrick Atkins, Jean Galfione jt kergejõustikus; Matt Biondi, Michael Gross, Vladimir Salnikov jt ujumises; Greg Louganis vettehüpetes; Larry Bird, Charles Barkley, Karl Malone, Drazhen Petrovic, Arvydas Sabonis korvpallis jne.

19. suveuniversiaad on 19.- 31. augustini Sitsiilias - avamine Palermos, lõpetamine Catanias. Aladest kergejõustik, võimlemine, võrkpall ja vehklemine Catanias, korvpall, jalgpall, veepall ja tennis Palermos, ujumine ja vettehüpped Messinas.

Universiaadi korralduskuludeks on organiseerimiskomiteele eraldatud 230 miljonit dollarit. Eelregistreerimise põhjal peaksid tulema uued osavõturekordid: rohkem kui 6000 sportlast 174 riigist. Ainuüksi kergejõustikuvõistlustele oodatakse 1044 sportlast 77 riigist, tennises 191 võistlejat 48 maalt, võimlemises 195, vettehüpetes 113, vehklemises 306 sportlast. Sisukas on ka universiaadi kultuuriprogramm. Lisaks peetakse FISU korraline kongress uute liikmesmaade vastuvõtu ja valimistega Palermos ja konverents Catanias. Konverentsil käsitletakse teemasid, mis haakuvad peamisega nimetuse all ülikoolisport XXI sajandil: eesmärk, organisatsioon, finantseerimine.

Eesti esindusest

Kõige suuremad lootused on seotud kergejõustikuga. Kergejõustikuliidu treenerite nõukogu oli koos Eesti meistrivõistluste ajal ja soovitas Sitsiiliasse saata kuus sportlast: Aleksander Tammert, Ramon Kaju, Heiko Väät, Kertu Tiitso, Urmet Uusorg ja Liina Põldots. Eesti Akadeemilise Spordiliidu (EASL) juhatus otsustas neile lisada veel neli nime: Kristel Berendsen, Rutti Luksepp, Ruth Põldots ja Jaan Talts. See sai võimalikuks seetõttu, et nii Tartu Ülikool kui Tallinna Pedagoogikaülikool toetasid kokku kuue lennukipileti ulatuses.

Pallimängudes jäid pärast Eesti üliõpilaste meistrivõistlusi sõelale kolm võistkonda - korvpallimeeskond, võrkpallimeeskond ja -naiskond. Nõusoleku korvpallimeeskonna komplekteerimiseks ja ettevalmistamiseks andsid Jaak Salumets ja Kalle Klandorf. Võrkpallis olid nõus võistkonda juhendama naiste osas Ellen Liik ja meeste osas Tarmo Kajandi. Et aga viimane vajanuks tugevat abi organiseerimistöö alal, EASLil aga palgatööjõud ja vahendid inimeste palkamiseks puuduvad, langes võrkpallimeeskond kõrvale.

Veebruaris registreeriti esimese asetusega korvpallimeeskond ja teisena võrkpallinaiskond. Märtsis tasus EASL kummagi võistkonna eest 2000 dollarit tagatisraha. Teatud üllatusena tuli mais teade, et võrkpallurid pääsevad universiaadile, korvpallurid aga jäävad esimeseks varuks. Lugu on selles, et seekordsel universiaadil on FISU range - võistlema saavad igas mänguliigis vaid 16 maad, neist vaid kuus Euroopast. Korvpallis oli soovijaid 29, võrkpallis ainult 19.

Järgmine üllatus tuli juuli keskel - Slovakkia loobumise järel pakuti Eestile kohta ka korvpalliturniiril. Oli kõhklusi. Esiteks, kuidas leida 250 000 krooni sõidukuludeks. Teiseks, ainult pool üliõpilasmeeskonnast viibis juunioride võistlustel, teine pool (Rauno Pehka, Valmo Kriisa, Indrek Rumma, Toomas Kandimaa, Marek Noormets jt.) olid silmapiirilt ja harjutustelt kadunud. Siiski läks esialgu teele kinnitus Eesti korvpallurite osalemisest universiaadil. Nüüd on aga selgunud, et Eesti riigi huvisid ei suudetud meie korvpalliklubide huvidega ühitada ning eestlastel jääb USA, Inglismaa ja Hongkongi vastu mängimata.

Seevastu võrkpallinaiskonda kuuluvad viie kõrgkooli esindajad ja õppeasutused on aidanud ka sõidukulusid kanda. EASL sai toetust kultuurkapitalilt ja hasartmängumaksust. Üheks peasponsoriks on «Sõnumileht».

Võrkpallinaiskonna vastastest. 21., 22. ja 23. augustil on neljandas alagrupis vaja kohtuda Venemaa, USA ja Uus-Meremaa esindusega. Teised alagrupid: I - Itaalia, Brasiilia, Türgi, Taivan; II - Hiina, Kuuba, Shveits, Alzheeria; III - Jaapan, Kanada, Rumeenia, Mehhiko.

Meie naabritest on Soomel väljas korvpallimeeskond (naiskond ei pääsenud), Lätil korvpallinaiskond, Leedul korvpallimeeskond. Läti ja Leedu teised taotlused jäid rahuldamata.

    Tagasi üles