Sellel õppeaastal väljastavad õppelaenu 6 panka: Hoiupank, Maapank, Ühispank, ERA Pank, Hansapank ja Tallinna Pank. Laenusaamise põhitingimused on pankades sarnased, erinevad näiteks käendajatele esitatavad tingimused.
Õppelaenu saavad keskhariduse omandanud kutse- või kõrgkoolides õppivad noored. (Täpse koolide nimekirjaga, milles õppides on võimalik laenu võtta, saab tutvuda pankades.)
Õppelaenu summa. Õppelaenu saab võtta üks kord õppeaastas (1. september kuni 1. juuni). Laenu summa on sel õppeaastal 10 000 krooni (sõltub igal aastal valitsuse kinnitatavast õppelaenu määrast).
Intress. Õppurile on krediidi intress 5% (õppelaenu kommertsintress on 10,5%, millest 5,5% tasub riik). Intressi tuleb tasuda nominaalse õppeaja jooksul üks kord aastas ning intress arvestatakse maha igal järgneval aastal väljastatavast õppelaenu summast.
Krediidi tagasimaksmise aeg. Tagasimaksmise aja pikkus on üldjuhul kahekordne nominaalne õppeaeg. Tagasimaksmine algab üldjuhul 12 kuud pärast kooli lõpetamist.
Pankades on sarnased ka laenu tagamise tingimused. Selleks võivad olla kas kahe Eesti Vabariigi kodaniku käendus või kinnisvarapant.
Erinevused on aga käendajatele esitatavates tingimustes, laenu analüüsiks kuluvas ajas, lepingutasus ning laenuga kaasnevates panga pakutavates soodustustes.
Õppelaenu taotlemisel Hoiupangast tuleks silmas pidada, et Hoiupank käsitleb sellel õppeaastal kõiki laenutaotlejaid (ka eelnenud aastatel laenu võtnuid) esmakordsete laenutaotlejatena. See tähendab, et tänavu tuleb kõigil korduvtaotlejatel alustada laenu taotlemist otsast peale.
Samuti erineb Hoiupangast antav õppelaen teiste pankade pakutavast selle poolest, et esitades sellel aastal kõik nõutavad dokumendid ning saades laenu, ei ole vaja järgneval(tel) aastatel õppelaenu saamiseks enam taotlust ning muid dokumente esitada, õppelaen kantakse laenusaaja arveldusarvele järgmise aasta 15. septembriks automaatselt üle, seda muidugi juhul, kui laenutaotleja ei ole panka esitanud soovi mitte võtta sel aastal laenu.
Teistes pankades tuleb järgmisel aastal laenu saamiseks esitada ainult korduvlaenutaotlus. Samuti tuleks õppelaenu tahtjatel juba varakult mõelda, kui palju nad soovivad kogu õppeaja jooksul laenu võtta. Seda selleks, et leppida käendajatega kokku summa ning järgmisel aastal mitte otsida endale uusi käendajaid või sõlmida uut käenduslepingut endiste käendajatega.
Seega võiks käenduslepingu sõlmimisel märkida tagatava nõude suuruseks kohe suurema summa, näiteks 4-aastase nominaalse õpiaja korral 10 000 krooni aastas ehk 40 000 krooni. Lisaks sellele tuleks arvestada, et riik võib järgmistel aastatel suurendada õppelaenu maksimaalmäära, seega võiks summaks märkida 50 000 krooni.