Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Mullu septembris asutatud aktsiaselts EVR Koehne on tänaseks remontinud 20 kilomeetrit Eesti raudteid ja vahetanud välja 40 pöörangut ning osaleb ühe põhitegijana veel sel aastal algavas Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimises.
«Raudteehoolduse ja remonditööde osas oleme jõudnud 1960. aastatest 1997. aastasse,» kommenteeris Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch kolmapäeval Tapal toimunud pressikonverentsil ühisfirma EVR Koehne tegevust. «Side- ja signalisatsioonisüsteem raudteel on aga ikka veel 1960. aastate tasemel. Selle arendamine vajab sama suuri investeeringuid kui teede ja pöörangute remont.»
Eesti Raudtee tellib vähe
EVR Koehne juhatuse esimees Kaupo Sirk ütles, et mullu 4. novembrist iseseisva juriidilise isikuna tegutsev firma teeb Eesti raudteede remontimisel tööd kahes vahetuses, sest tehniliselt on olukord niivõrd halb.
Aastaga on EVR Koehne jõudnud remontida 20 kilomeetrit raudteid jaamades. Et ühes jaamas on keskmiselt kaks kilomeetrit raudteerööpaid, on uuendatud 10 jaama. Peale selle on firma suutnud siiani vahetada välja 40 pöörangut.
Need mahud on Sirgi sõnul siiski üpris tühised, sest Eestis on 525 kilomeetrit jaamateid ning 1815 pöörangut ning paljud neist vajavad remonti või väljavahetamist. Ta lisas, et sel aastal on Eesti Raudtee tellinud EVR Koehnelt töid 80 miljoni krooni eest. Suuremaid tellimusi raudtee eelarve ei võimalda, kuigi vaja oleks.
EVR Koehne näitas Tapal Austria päritolu toppimis- ja rihtimismasinat, mis tagab raudtee tasasuse ning kõrvaldab niimoodi vagunite ebameeldiva kõikumise sõidu ajal.
Sirk selgitas, et 23 miljonit krooni maksnud masin suudab tunnis toppida ja rihtida 400 meetrit raudteed. Kilomeeter niisugust tööd läheb maksma 8800 krooni. Ta lisas, et sellise jõudlusega töötades jõuaks Eesti raudteed päris kiiresti tehniliselt korda teha.
Et aga liiprid ja rööpad on paljudes kohtades halvasti kinnitatud, ei saa toppimis- ja rihtimismasin täie jõudlusega töötada. Pealegi tuleb remonditööde tegemisel arvestada rongide liikumise graafikuid. Neid asjaolusid silmas pidades kulub raudteede kordategemisele neli-viis aastat.
Koehne Grupp on ASi EVR Koehne investeerinud 112 miljonit krooni. See raha on põhiliselt kulunud nüüdisaegsete teeremondimasinate soetamisele. Lähiajal oleks samaks otstarbeks vaja veel umbes 50 miljonit krooni.
Tapa-Narva raudtee uuendamine algab tänavu
Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Meelis Pihel märkis pressikonverentsil, et AS EVR Koehne on üks olulisimaid osalisi Tapa-Narva raudteelõigu rekonstrueerimisel, mis algab tõenäoliselt veel tänavu.
Projekti rahastab 16 miljoni eküüga (umbes 256 miljonit krooni) Euroopa Investeerimispank (EIB). Eesti riik on andnud laenule oma garantii. EVR Koehne ning teised töövõtjad valiti välja konkursi korras. Laen avaneb ilmselt lähiajal. Esimese tööna rekonstrueeritakse Jõhvi raudteejaam.
Juchnewitschi sõnul on Eesti regionaalarengut silmas pidades tähtis, et EVR Koehne tegutseb just Tapal. Ühisfirmas töötab praegu 300 inimest, kellest 90 on ametis Lääne-Virumaal. Peagi algav Tapa-Narva raudteeharu rekonstrueerimine tekitab 10 lisatöökohta.
Sirgi sõnul on ainuke probleem selles, et ümbruskonnast on raske leida firma nõudmistele vastavaid töömehi, kes moodsate masinatega hakkama saaksid. Ta lisas, et tõenäoliselt tuleb osa inimesi Saksamaale õppima saata. EVR Koehne maksab aastas umbes 400 000 krooni makse kohalikku eelarvesse.
Eesti Raudtee ja Saksa erafirma Hermann Koehne Bauunternehmung ühisfirma AS EVR Koehne 16,4 miljoni krooni suurusest aktsiakapitalist kuulub 51% Saksa ning 49% Eesti poolele. Et mullu septembris oli Eesti Raudtee veel riigiettevõte, on aktsiate hoidja Eesti riik.