Sportlik vanavanaema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAIMO PEIKER
Nora Kutti peab kõige tähelepandavamaks sündmuseks oma sportlaseteel esikohta 200 meetri seliliujumises 1993. aasta veteranide EM-võistlustel Saksamaal. Eesti rekorditeraamatusse on ta parandusi teinud kümnel erineval distantsil. Eile sai kogu elu spordiga sõprust pidanud daam 75-aastaseks.
Nora Neumann (tema neiupõlvenimi) osales esimest korda ametlikul võistlusel 12-aastaselt 1935. aastal. Sportima õhutas teda vanem vend Roman Nõvandi (perekonnanimi eestindatud).
Nora Kutti on lõpetanud Tartu 1. algkooli, kommertsgümnaasiumi ja 1948. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Omaaegse tippujujana on ta Eestit esindanud 15 korral. Esimese Eesti rekordini jõudis Nora Kutti 15-aastaselt, kokku püstitas ta neid individuaalaladel 30 ja lisaks veel 9 teateujumises. Eesti meistriks on juubilar tulnud 33 korda. Nora Kutti püstitatud tipptulemused ujus ümber järgmine selle ala kuum nimi - Anne Reintam. 1948. aastal tuli Nora Kutti N Liidu kõrgkoolide meistriks 400 m vabaujumises. Aastaid hiljem krooniti ta neljal korral N Liidu veteranide meistriks. Ujumisveterani lemmikujumisviisideks on vaba- ja seliliujumine.
Alati Tartus elanud Nora Kutti peamine ujumiskoht oli Emajõgi. Esialgu harrastas ta vees ja maal kullimängu. Selle mänguga kaasnes hulk spurte ja vee alla sukeldumisi. Treenereid siis ei olnud ja ujumistehnikat õpiti kursustel. Enne ja pärast sõda võisteldi peamiselt väljas ja kõik olulisemad jõuproovid peeti Elvas, kus Verevi järvele oli rajatud 50 m ujula. Esimene siseujula oli tegelikult 16,67 meetri pikkune saunabassein Emajõe tänaval, mis valmis 1936. aastal. Sinna pääsesid sportlased vaid nädalavahetusel. Vahetult sõja eel ehitati Tartusse 25-meetrine siseujula, mis hävis sõjatules.
Teine armastus on kergejõustik
Nora Kutti teine tõsine harrastus on olnud kergejõustik. Kõik sai alguse sellest, et koolil polnud linna koolinoorte võistlusteks välja panna kuulitõukajat ja kettaheitjat. Heidete tehnikat asus ta omandama alles tudengina. Neil aladel on ta tulnud Tartu koolinoorte ja täiskasvanute meistriks ning esindanud oma kodulinna linnavõistlusel Tallinnaga.
N Liidu veteranide meistrivõistlustel on ta saanud esikohti kuulitõukes, kettaheites ja vasaraheites. Auhinnalistele kohtadele on Kutti jõudnud ka veteranide EM-võistlustel. Kuulitõuget ja kettaheidet harrastab spordiveteran oma maakodus, kus tal endal käest võtta kuul ja heitevahendid.
Veteranide Euroopa meistriks krooniti Nora Kutti paar kuud enne 71-aastaseks saamist. Neil võistlustel sai ta veel teise koha 200 m vabaujumises ja kolmanda 100 m seliliujumises. Oma maakodu lähedal Kääriku kandis käis ta sellel suvel iga päev ujumas ja ei lasknud ennast ka vihmast segada. Enne võistlusi tegi tulevane Euroopa meister kiirendusi ja ujus lõike. Järjekindel harjutaja kinnitas, et ta teab oma piire ja üle ei pinguta.
Saksamaa võistluste järel ütles Nora Kutti: «Esikoht vapustas mind. Midagi sellist polnud minuga isegi oma parimatel aastatel juhtunud. Nüüd, kui ise olen selle läbi elanud, saan paremini aru ka tippsportlaste meeleliigutusest. Pjedestaalil kisub silm vägisi märjaks.»
Praegu harjutab Nora Kutti neli korda nädalas. Vaatamata sellele, et käib ka Eesti Spordimuuseumis tööl. Kahel treeningul pühendub ta ujumisele, kahel korral külastab jõusaali. Peamine töökoht on ujumisspetsialistil olnud siiski Tartu Ülikool, kus ta on pidanud mitmeid ameteid. Juba esmakursuslasena tuli tal kogenud sportlasena õppejõude assisteerida, hiljem oli ta ise tulevaste treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate juhendaja.
Juubilaril on kolm poega ja kümme lapselast ning ta on jõudnud saada ka vanavanaemaks.