Hain Helde vahetab seltskonda, AERUTAMINE

RAIMO PEIKER

Eesti ainuke tippaerutaja Hain Helde on kolm aastat harjutanud koos Poola koondisega. Atlanta olümpiamängude eel nägid poolakad eestlases konkurenti ja ta pidi suurvõistluseks üksinda valmistuma. Ometi jagas Helde olümpial 1000 m distantsil 11.- 12. kohta.

«Postimees» huvitus, kuidas on meie parimal aerutajal läinud tänavu. Hain Helde rääkis, et veebruaris-märtsis oli ta taas koos Poola paremikuga Portugalis hooajaks ettevalmistusi tegemas. Kaks järgmist kuud aga kulusid rohkem õpingutele. Kohilast pärit noormees lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Seejärel kimbutas ülikooli vastset vilistlast mitu nädalat viiruslik kurguhaigus.

Esikoht Läänemere mängudel

Leedus peetud Läänemere mängudel sai Helde 500 m distantsil esikoha, Poole pikemal võistlusmaal jäi eestlane teiseks, kusjuures võidust jäi lahutama vaid kaheksa sajandiksekundit. Poznani MK-etapilt tuli üheksas koht. MMiks valmistus Helde Poolas koos poolakatega - sedakorda teda kõrvale ei tõrjutud.

MM-võistlustel Kanadas jäi Helde hoolimata suhteliselt tagasihoidlikuks jäänud kevadisele harjutamisele 500 m distantsil jagama 13.-15., 1000 m pikkusel võistlusmaal 19.-21. kohta. Sügisel muutus meie esiaerutajal sportlik vorm paremaks ja Belgias peetud võistlustel õnnestus sada esikoht.

Hain Helde sõnul on pärast olümpiat suhted poolakatega paranenud ja peatreeneril tema ees enam saladusi polnud. Võrdluses Poola koondislastega jääb meie parim mõnele alla, mõnda aga edestab. Hain Helde kinnitas siiski, et tal on kavatsus koostööst poolakatega loobuda ning jätkata soomlaste ja brasiillastega.

«Kolm aastat on küllalt pikk aeg ning see asi hakkas ammenduma. Tahaks näha, kuidas teised harjutavad. Suurim pluss poolakate juures treenimisel oli nende väga hea treener. Brasiillased näiteks on Poola parematest aerutajatest nõrgemad, aga neilgi on minu tasemel tegijaid. Soomlaste puhul meeldib mulle, et neil on üks väga hea sprinter - Kimmo Rantamäki. Vaheldus ja uute teede otsimine tuleb alati kasuks,» leiab Hain Helde.

Start nigelavõitu

Helde tunnistab, et start on tal nigelavõitu, aga selle vea loodab ta koos soomlastega ära parandada, läbides koos kiireid stardilõike. Novembris on Soome aerutajatel suusalaager, millest ka Helde kavatseb osa võtta. Meie esiaerutaja tunnistab, et ta pole küll eriti palju suusatanud, kuid see ala meeldib talle. Detsembris minnakse koos Hispaaniasse harjutama. Selles riigis on aerutamine heal tasemel.

25-aastane (sündinud 21. märtsil 1972) Hain Helde on pärit Kohilast ning elab 4000-5000 elanikuga alevis koos vanematega praegugi. Sportlaseteed alustas ta korvpallurina, kuid kui Leonid Mihhailov hakkas aerutamistreeninguid läbi viima, sai just aerutamine Helde lemmikalaks. Kohapeal on selle ala harrastamiseks ka võrdlemisi head tingimused, sest Kohilat läbib Keila jõgi.

Hetkel on Eesti ainukene tõsiseltvõetav aerutaja (Helde arvates kannataks juba rahvusvahelistele võistlustele viia ka kanuusõitjat Kaspar Kõivat) kodus ja harjutab kaks korda päevas, kuid mitte täiskoormusega. Treeningukavas on aerutamine, jooks ja jõuharjutused. Üksinda harjutamine nõuab Helde sõnul rohkem tahtejõudu ja energiat, kuid hea külg on selles, et on rohkem vabadust ja võid treeningule minna, millal tahad.

Seni aerutas Helde Taanis valmistatud puupaadiga, peatselt on tal aga plaanis osta uus, 35 000 Eesti krooni maksev paat. «Kui saan uue paadi, siis ma varustuse osas teistele enam alla ei jää. Uue plastikpaadi muretsen Inglismaalt. Saareriigis tehakse kõige paremaid paate - neid valmistatakse USA litsentsi järgi. Uus mudel on banaanikujuline, mis vähendab veetakistust. Mida kiiremini sõidad, seda paremini paat liigub,» selgitab asjatundja.

Plastikpaadi eeliseks puust aluse ees on ka see, et ta ei tõmba vett sisse. Kui puupaat (paadi kaal peab olema vähemalt tosin kilogrammi) vett juba 500-600 grammi sisse võtab, muutub aluse tasakaal ebastabiilseks.

Eesmärgiks alati finaalipääs

Järgmise aasta eesmärkidest rääkides kinnitas Helde, et tahab tiitlivõistlustel finaali jõuda (aerutamises on finaliste üheksa) ja ka rahvusvahelistel võistlustel stabiilselt üheksa parema sekka jõuda. Muidugi pole keegi ebaõnnestumiste eest kaitstud. Tänavusel MMil tuli Heldel 1000 m distantsil tugeva küljetuulega startida kõige tuulepoolsemalt rajalt. Küljelaine ongi aerutajatele kõige suurem nuhtlus. Vastu- ja allatuult sõitmine Helde sõnul nii palju ei sega.

Hain Helde kinnitab, et ta on elukutseline sportlane, sest elatub spordist. Tema aastaeelarve on 300 000 krooni ringis ja meie esiaerutaja sõnul pole tal raha pärast jäänud midagi tegemata. Heldet toetavad Kohila Paberivabrik, Eesti Olümpiakomitee, Rapla maakond, kohalik valla- ja alevivalitsus ning firma Ockto.