L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ETV reklaamimüügi lõpp on ringhäälingunõukogu otsustada

NN
ETV reklaamimüügi lõpp on ringhäälingunõukogu otsustada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
URMAS PAET

Nii Eesti Televisioon (ETV) kui eratelevisioonid on valmis reklaami kaotamiseks ETV programmist alates 1. jaanuarist 1998. Eratelekanalid on valmis ETVle reklaami mittenäitamise eest järgmisel aastal maksma umbes 35 miljonit krooni. Lõpliku otsuse peab langetama aga ringhäälingunõukogu, kes seda küsimust eile esmakordselt ka arutas.

ETV peadirektor Toomas Lepp ütles eile «Postimehele», et tema on ettepaneku reklaami näitamise lõpetamiseks ETVs teinud ning nüüd on ringhäälingunõukogu kord öelda, mida sellest arvata. Lepp on avaldanud seisukoha, et reklaam võiks ETVst kaduda juba 1. jaanuarist 1998.

Lepp kinnitas, et eratelekanalite juhid soovivad samuti reklaami edastamise lõpetamist ETVs ning on valmis osa ETV reklaamituludest ETVle kompenseerima. Järgmisel aastal ETVle kompenseeritav summa võiks olla umbes 35 miljonit krooni. ETV järgmise aasta eelarve on kokku umbes 140 miljonit krooni. «ETV eelarve on valmis ja sinna sobib summa, mille eratelevisioonid oleksid valmis kompenseerima,» lisas Lepp.

ETV peadirektor rõhutas, et ETV programm reklaamitulude kadumise pärast ei kannataks. «Kuid lõplik otsus sõltub ringhäälingunõukogust. Nende põhifunktsioon on tagada ETV ja Eesti Raadio areng ning neil on õigus ETV eelarve kinnitada või mitte kinnitada. Kui nad näevad ohtu avalik-õiguslikule televisioonile või raadiole, siis nad teevad otsuseid seda ohtu arvestades,» rääkis Lepp.

Toomas Lepp näeb reklaamimüügi lõpetamisel ainsa küsimusena seda, mis saab tulevikus. «Saame järgmisel aastal 35 miljonit krooni kätte ja reklaami ei näita, aga mis saab edasi. Lisaks lõpevad eratelevisioonide litsentsid 1999. aasta septembris, pärast seda ei saa nad üldse midagi garanteerida. Ainus vastuargument on see, et nimetame seda eksperimendiks. 1998. aastal teenib ETV reklaami mittenäitamisest 35 miljonit krooni ja kui asjad ei suju, siis 1. augustil 1998 öeldakse näiteks, et 1999. aasatal hakake jälle reklaami müüma. See on ainus tulevikugarantii,» selgitas Lepp.

Mis saab paari aasta pärast?

Ringhäälingunõukogu liikme Andres Herkeli väitel on ETVs reklaamimüügi lõpetamise idee veel veidi toores, et mingit otsust teha. «Mul on päris palju küsimusi, sest tegemist on väga põhimõttelise otsusega. Siin ei müüda minu hinnangul ETV reklaamiaega, vaid seda, et ETV reklaami ei näitaks. Ja ETV saab sellele vastavalt eelarvesse märkimisväärse summa, mis on küll oluliselt väiksem kui see, mida ta on võimeline ise reklaamist teenima,» rääkis Herkel.

Ka Herkeli sõnul on põhiküsimus see, mis saab 1999. ja 2000. aastal. «Pooled deklareerivad küll oma head kavatsust samadel põhimõtetel ka edaspidi jätkata, kuid ma ei näe sellel mingit siduvat kaalu.»

TV 1 programmijuht Jüri Pihel avaldas lootust, et kõiki osapooli rahuldav lahendus leitakse. «Kuid ega ETVst reklaami kaotamine tee automaatselt ühtegi eratelevisiooni rikkaks. See on protsess. Pigem on küsimus selles, et ETV ja Eesti Raadio finantseerimine on olnud suhteliselt segane ning kommertsreklaami edastamise loogikal tehtud programmil pole küll ETVs kohta. ETV programmi ülesehitus ja loogika on praegu puhtalt seotud võimalikult suure sissetuleku saamisega,» selgitas Pihel.

Piheli sõnul on ETVs reklaamimüügi lõpetamisega seotud mitmeid küsimusi. Näiteks see, kuidas jaotub ETVle makstav kompensatsioon eratelekanalite vahel.

Kanal 2 juhi Ilmar Taska arvates on väga positiivne see, kui erakanalid lähevad riigile ja maksumaksjale appi, et aidata korvata reklaamisissetulekuid reklaami näitamata. «Näiteks Norras ja Rootsis peetakse reklaami näitamist avalik-õiguslikus televisioonis amoraalseks.»

Taska kinnitas, et kui ringhäälingunõukogu peaks otsustama reklaamimüügi ETVs lõpetada, siis Kanal 2 on nõus ETVle kompensatsiooni maksmisest osa võtma.

«Makstav summa peaks olema kompromiss, sest oleks loogiline, et ka riik kaasa aitaks. Me ju ei tea, kas ja kui kiiresti reklaamimüügi lõpetamine ETVs meile kompenseerub. Aga loomulikult oleme nõus midagi ette võtma, et seda turgu korrastada,» kinnitas Ilmar Taska.

Tagasi üles